Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaseiinvärv ehk kohupiimavärv ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaseiin, kaseiinvärv, liimaine, liimiga, kokkupanemisel, kattev, suurendamiseks, kuivades, valmistatava, rääkimata, puitplaadid, papp, krohv, metall, lagi.......................................................................... 1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus.............................................................................................2 Värvi variatsioonid......................................................................................................................3 2. Kohupiimavärvid................................................................................................................ 3 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv......................................................................................... 3 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv............................................................................................. 3 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv.............................................................................. 4 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv.................................................................................
Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega
Et värvide toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlikke õlisid (nt tärpentin). Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid nagu näiteks vaike, (nt mastiks, dammara jt), või ka vaha (nt mesilasvaha). Kuna õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Kui soovitakse kuivamist kiirendada, kasutatakse sikatiive, heade õlivärvide kuivades nende toon ei muutu. Värvi valmistamise protsess on erinevatel õlivärvidel erinev. Ei ole kindlaks määratud õlivärvi valmistamise standardeid. Selle tagajärjel on palju erinevusi erinevate firmade toodetel. Mõni on püsiva koostisega, mõned on väga läikivad, mõned matid jne. Iga kunstnik võtab kasutusele selle, mis sobib tema keskkonna ja tema tööga. Õlivärvidega maalitakse põhiliselt kahel klassikalisel viisil. Esimest neist kutsutakse alla prima tehnikaks
Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid  glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid  valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid  kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid  kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallide värvimisel. Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid  Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka
Kuivavad tänu metanooli aurustumisele kiiresti, kuid lakikiht pehmeneb uuesti, kui lahustiga töödelda. Piirituslakk sisaldab rohkem šellakit kui õlilakk. Kahekomponentsed polüuretaanlaki kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada täpne kogus isotsüanaati. Lakkimise tulemusel saadakse läbipaistev tugev kile, mis on õlilakist märksa tugevam ja vastupidavam kuumusele, alkoholile ja teistele kemikaalidele. Laki suur miinus on, et kuivades eraldab tervisele kahjulikke aure ning paljudes riikides tohib kasutada ainult tööstustes, kus on tugev äratõmbeventilatsioon. Akrüüllakid koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni. Peale kandes on lakk piimjasvalge, kuid kaheetapilise aurustumisprotsessi tulemusel moodustub kuivades pinnale läbipaistev kile. Akrüüllakid on mürgivabad ja praktiliselt lõhnatud. Sisaldavad vähesel määral lahusteid, mis ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks
vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades Tsementmört- kasutatakse hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja kui krohvikiht hiljem asub vees 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust . Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi
veehoidvus veehoidvus plastsus plastsus veehoidvus veehoidvus Halb plastsus nõrk ei kivistu (kuivab tahkeks) Kasutatakse niisketes Kuivades Pottsepatööd kohtades vähem koormatud kohtades Kuivades kohtades 32. Krohvimördid olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab
kiiresti, kuid on võimalik kasutada lisa kuumutamist. Detailide kokkupressimine: Vajalik liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja liigse liimi väljasurumiseks pindade vahelt. (kui liim tuleb pressides välja imepisikeste mullidena, on liimimine toimunud õigesti...kui aga suuremate tilkadena, on liimimine toimunud valesti) (tüübel ei tohi ulatuda kunagi põhja....liimimisel määritakse liimiga kokku tüübliauk, mitte tüübel ning kokkusurumisel saab üleliigne liim minna tühimikku) Survesuurus sõltub liimiliigist, viskoosusest, puidu liigist. (keskmiselt 2-10 kg/cm2 ehk 0,2-1,0 Mpa) Detailide, toorikute hoidmine surve all: Surveall hoidmine toimub seni, kuni liim on tardunud ja liimiühenduste lagunemine on välistatud. Alles siis vabastatakse toorikud surve alt ja suunatakse tehnoloogilisele ooteajale (järelkuivamisele) kuni liimi lõpliku kõvastumiseni.
Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks. • Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev. • Lateksvärv: lateksvärvid kuivavadfüüsikaliselt, kuivades lahustub aiult vesi, seega ohutu. Sobiad nii sise kui välistöödeks, kuivavad väga kiiresti. Enamjaolt kaetakse sellega puupinnad. • Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus. Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet. Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu:  toores puit,  poolkuiv puit,  õhkkuiv puit,  toakuiv puit. Puit on hügroskoopne materjal, st ta imeb endasse õhust niiskust. Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29 Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem pikisuunas, kõige rohkem aga tangentsiaalsuunas. Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. Vaata joonist 3.4.2. Joonis 3.4.2
,nulust, · vineeri kihid võivad ka olla erinevatest puiduliikdest · vineer kuulub sellessse liiki millest on tehtud tema välikiht · ühtepidi asetatud kihid peavad olema paariti ühest puiduliigist ja ühesuguse paksusega valmistamis operatsioonid on järgmised 1. spooni koorimine 2. spooni tükeldamine 3. spooni kuivatamine 4. spooni korkimine 5. spooni lehtede katmine liimiga liimvaltsidel 6. pressimine kuumas hüdraulises pressis-see võib olla kas ühekordne elektriline või kuumad mitme hüdraulilised pressid mille pressi plaatides on kuum vesi või aur 7. vineeri tahvlite mõõtu saagimine formaatsael ehk plaadisael 8. markeerimine 9. pakkimine Ristvineeri liigitatakse mitmesugustee tunnuste järgi: 1. pindade töötlemise järgis võib olla lihvitud ühelt või mõlemalt poolt või ka lihvimata 2
Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter,
juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad. Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid. Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega liimid kivinevad aga polümeeri struktuuri ümberkujunemise tõttu. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALIDE KASUTAMINE Kaetakse katuseid, kusjuures eristatakse kald- ja lamekatuste materjale, piiratud liiklusega ja elava liiklusega katuste katteid. Basseinide ja veemahutite materjale Vee surve all töötavaid hüdroisolatsioone aga ka
3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE  kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS  puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja
vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii, kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult. Kristallivõre defektid võivad olla nii omadefektid kui lisanditega seotud defektid. Punktdefektid  aatomi liikumine võre sõlmpunktist sõlmpunktidevahelisse tühimikku
10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine. Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus. Armatuuri osakaalul on aga piirangud ja ei üle 70-75%. Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude. Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest. 11. Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid. a) Kord- ja lihvimisriie. Kasutatakse rehvide valmistamisel, peamine kiud on kapronist, ristkude puuvillast või sünteetiline.
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid
1) Müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga. 2) Selline müük kestab piiritletud aja. 3) Selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. 4. ERINEVAD MATERJALID Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. LLDPE - Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen PET - Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) . PP- Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid ). PS - Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse vahtplastina  toiduainete pakendamisel, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised). PVC - Polüvinüülkloriid (nt mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, karbid, termoformeeruvate lehtedena). Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi. Paber ja papp - on biolagunevad materjalid
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid  rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid  glükoos, fruktoos oligosahhariidid  sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid  taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest elementaarkiust, 70  80%), mida seob omavahel liimjas aine seritsiin (20  30%). Siidikiud on erinevalt kasvamisel tekkinud kiududest väga ühtlase läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu  seritsiini  kihiga. Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained,
koorega tarvitada ei saa, Hoida puhastatud köögivilju niiske räti all, tükelda köögiviljad enne kuumtöötlemist, keeta köögivilju kaane all, kuumtöödelda köögivilju võimalikult vähe, keeta köögivilju võimalikult vähese veega, kasutada ära ka köögivilja keeduvedelik, panna köögiviljad keema keevasse vette, kasutada osa köögivilju toitudes toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 225-231 Võileivad on suupisted, mis reeglina koosnevad alusest, määrdest ja kattest. Võileibade alustena kasutatakse leibu, sh koorikleibu, sepikuid ja saiu, kukleid, näkileibu, küpsiseid. Võileibade määrimiseks sobivad võid ja margariinid, toorjuustud, sulatatud juustud, kohupiim ja kodujuust, majonees. Määrded lisavad võileibadele maitset ja mahlakust
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass  on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus  Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus  Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid
Naudingud jne. Põhjamaadesse ilmusid kaugetest maadest pärit magusad napsid suhteliselt hilja  19. saj algupoolel, kuid alles sajandivahetuseks õppisid kohalikud kondiitermeistrid lõpuks ise likööre tegema. Valmistamine Täpne retseptuur on iga tootja ning toote puhul rangelt hoitud saladus, mida antakse edasi ja täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekomponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest likööri-nippidest. Tunnuslikke põhikomponente on kolm: - destilleeritud baasalkohol, milleks võib olla viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila jms - magustaja, milleks võib olla suhkur, siirup, karamell või mesi - maitsestajad, milleks võivad olla ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja -kojad, juured, koored või õied jne.
eemaldamatu. Oksüdatsioon kestab edasi nii, et mingi aja pärast muutub must tint pruunikaks nagu me näeme teda vanadel dokumentidel. Raua enneaegse oksüdeerumise vältimiseks lisati tinti mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Liimainetena kasutati kummiaraabikut ja liimvaiku. Värvaine sidumiseks alusmaterjali külge ei ole liimaine vajalik, seda lisati, et tõsta tindi tihedust ja takistada tindiosakeste sadenemist. Keskaegne raudgallustindi retsept: 1 osa kummiaraabikut 2 osa rauavitrioli 3 osa galluspähkleid 30 osa vett Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid Aniliintindid 19. sajandi teisel poolel hakati looduslikke värvaineid üha rohkem asendama sünteetilistega. Need olid odavad, heade värvimisomadustega ning väga erinevates värvitoonides
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit. Temast saab valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid. Tugevuse suurendamiseks tuleb kuniaali karastada ja vanandada, kusjuures tugevuse annab just vanandamine. Uushõbe. See sisaldab kuni 30% (Ni) niklit ja 35% (Zn) tsinki ja on heleda värvusega. Uushõbe ei korrodeeru õhus. Sellest valmistatakse mehaanilise kella detaile, metallraha, söögiriistu. Melhior .See on vase ja nikli (30%) sulam, mis sisaldab 1% (Mn) piires mangaani ja 0,8% rauda. Sellel materjalil on suur korrosioonikindlus. Sellest valmistatakse soojusvahetus aparaatide detaile,
Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit. Temast saab valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid. Tugevuse suurendamiseks tuleb kuniaali karastada ja vanandada, kusjuures tugevuse annab just vanandamine. Uushõbe. See sisaldab kuni 30% (Ni) niklit ja 35% (Zn) tsinki ja on heleda värvusega. Uushõbe ei korrodeeru õhus. Sellest valmistatakse mehaanilise kella detaile, metallraha, söögiriistu. Melhior .See on vase ja nikli (30%) sulam, mis sisaldab 1% (Mn) piires mangaani ja 0,8% rauda. Sellel materjalil on suur korrosioonikindlus. Sellest valmistatakse soojusvahetus aparaatide detaile,
annaabi.ee 
