SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi
KAS SÜDAMED ERINEVAD? Imeline teadus nr 2/2017 Artikkel rääkis erinevate loomade vereringest ja kui neil on vereringe siis, kas ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil. Kõikidel südametel on sama ülesanne, milleks on pumbata verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid
Kas arvuti on sõber või vaenlane? Kas arvuti on sõber või vaenlane... sellele küsimusele just mina ei saa anda täpne vastus, kuna ma ei kujuta ette oma elu ilma selleta, kuid ma proovin praegu seda selgitada endale ja teile. Meie elu oleks väga teistsugune, kui ei oleks arvuteid. Meie loeksime rohkem. Meie sõnavara oleks rikkalikum. Noortel oleks rohkem aega selleks, et oma sõpradega reaalses elus suhelda, jalutada. Meie vanemad näeksid meid sagedamini. Meil oleks normaalne elu reaalses maailmas.
Ufode uurimistega tegelavatele asutustele saabub iga päev enam-vähem sellelaadseid teateid:"Märkasin salapärast lendavat objekti." Asja uuritakse ja ehkki enamasti tuleb välja, et tegemist on vale häirega, leiab teade vahel harva ka kinnitust. Kuid selle harukordsusest hoolimata on juba ainuüksi Prantsusmaal 800 tõestatud UFO juhtumit. USA-s on neid tunduvalt rohkem.sellegipoolest pole teaduses teist nii vaieldavat teemat, kui küsimus" Kas tulnukat on tõesti olemas?" Väidetavasti on ufosid õnnestunud ka filmilindile jäädvustada. Astronaudid ja kosmonaudid UFOsid näinud.Paljud teadlased suhtuvad neisse siiski ubusuga. Mõned õpetlased on aga veendunud , et tulnukad o juba aastatuhandeid ufodelt meie maakera jälginud. Miks neid ,,lendavateks taldrikuteks" nimetatakse? 1947.aastal oma eralennukiga Mount Rainieri läheduses lennanud Kenneth Arnold nägi rühma ufosid
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed inime...
jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära teha. Neid edasi lükates tekitame endale stressi, närvilisust ja koormame ennast üle. Tegemata tööd ja lubadused tuleb kunagi nagunii ära teha, seega on mõistlik need teha õigeaegselt. Näiteks sellegi töö olen jätnud hetkel viimase päeva peale, kuigi oleks parem olnud see varem ära teha. Oleks ju mõnusam olnud täna kauem magada ja mitte
teavad ja on seotud meie riigi ajalooga, peavad lugu eestlaste rahvuslusest. Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit. Sellega on piiritletud meie territoorium, mis on oluline riigi tunnus. Samuti on Eestis toimiv avalik suverääne võim, Eesti on iseseisev riik, kus võim on rahva käes. Eestlaste võimuses on valida meie valitsus. Kuna Eestil on olemas riigile väga olulised tunnused, julgen väita, et Eesti on riik. Kuid kas Eesti on ka demokraatlik riik? Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kuid mis siis teeb ühest riigist demokraatliku riigi, millised demokraatiale omased tunnused on Eestil? Demokraatia oluliseimaks tunnuseks peetakse rahva võimukasutuse kontrollimist. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjad. Seda saab teha iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 eluaastat vana
Antsla Gümnaasium Kristen Lalin Kas tõde on olemas? Essee Juhendaja õpetaja: Peeter Lemats Antsla 2007 Kas on olemas tõde? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga
Sealhulgas on kirja pandud read, mis kohustavad inimesi väärtegude korral pöörduma kohtu poole. Iga inimene, kes austab oma kodumaad või riiki, kus elab, peab austama ka selle maa seadusi. Kogu käitumine, sealhulgas õigusemõistmine, peab konstitutsiooniga kooskõlas olema. Omakohus ei võrdu kohusega. Omakohtu teostajad on üldjuhul seaduste rikkujad, seega inimesed, kes oma maa reeglitest ei hooli. Kohus ongi selleks, et kooskõlastada inimeste lahkhelisid, kas kaaselanike või riigiga, ning langetada õiglane ja erapooletu otsus, kus kuritöö toimepanija saab oma karistuse ning kannataja seeläbi õigluse.
tähelepanu püüda. Sellise eluviisiga valivad nad ise endale konarliku hariduse ja halvad kombed. Töökohta neil leida just kergeks ei saa, kui koolitee on konarlik olnud, sest kes ikka tahaks endale tööle võtta kombetut ja lolli matsi. Suured halvad tegurid asja juures on ka mõnuained, alkohol ja tubakas. Mõnuaineteks peetakse narkootikume. Neid huvitavalt palju halba tekitavaid asju, käivad pakkumas noored kas endavanustele või siis noortematele. Kui alustada juba süstimisega, siis enam kerget tagasi teed pole. Sel hetkel hetkel hakatakse juba ise enda lõplikule saatusele vastu minema. Suitsetamisega saadakse endale mustad, rikutud kopsud, kähe hääl, kiiresti vananev nahk ja halb tervis. Selline eluviis valitakse paljudel juhtudel juba üsnagi varakult. Alkoholism kujuneb välja tavaliselt 20-aastaselt, sellises vanuses noori võib näha juba tõsiste sõltlastena.
Pärast Lehola vanema Lembitu ristimist 1215. aastal võttis nimetatu väidatavalt osa ka sõjaretkest Harjumaale, kus ta sakslaste, liivlaste ja lätlaste kõrval rüüstas ja tappis nagu iga teine. Henriku kroonikast saab ka teada, et Lembitu poeg olevat olnud pantvangiks sakslaste käes, samuti kui Kaupogi poeg. Võimalik, et Lembitu ei osalenud selles retkes just vabatahtlikult, kuid fakt on, et ta seda siiski tegi. Kes oli reetur? Kas see, kes jäi ellu või oli osavam? Arvestades kõike ülaltoodut, arvan ma, et Kaupo ei olnud kaugeltki mitte suurem reetur kui mõni teine pagan, kes end esimeste seas ristida lasi ja kes mõnes võitluses ka oma rahva vastu pidi astuma. Kõik, kes ei langenud paganana uute anastajate vastu võideldes, on omamoodi reeturid. Miks siis peaks Kaupo seda teistest rohkem olema? Tema tegi vaid oma valiku.
Eesti- kas heaoluühiskond Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine t...
Mozart." Mille peale Mozart vastas: ,, Just nii palju kui vaja." Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: ,,On muidugi kahju, et ta suri, aga ka hea, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud." Vastates küsimusele: ,,Kas Salieri tappis Mozarti?", ei saa anda täpset vastust anda. Salieri küll saboteeris Mozartit ja avaldas talle survet, meenutades talle ta isa, kuid see ei ole füüsiliselt tapmine. Salieri tappis Mozarti vaimselt- palus tal kirjutada reekviem mehele, kellele seda pole tema vääriliselt kirjutatud, ja lõpuks veidi enne surma sai Mozart aru, et ta kirjutas seda muusikateost iseendale. Salieri arvas, et Mozart ohustas tema töökohta, seega soovis ta noorest Wolfiest kiirelt
Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus? Igaüks märkab vabaduse puudumist, see tähendab olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei
Vanasti kui lauast tõusti, öeldi aitähh, väga hea toit oli või kui lauda hiljem jõutakse head isu. Sellist käitumist näeb tänapäeval väga harva, kuid siiski. Viisakust ei ole just eriti tihti näha. Sellega puutub kokku ka poes käies kui näiteks müüja ei tervita. Kõige suuremaks üllatuseks eelmine aasta meie klassi puhul oli see, et klassi lasti ennem sisse tüdrukud ja siis tulid alles poisid. See avaldas muljet, kuna meie endise klassi puhul midagi sellist ei olnud. Kas viisakus on siis out? Hmmm...Kui ma enda tutvusringkonda vaatan siis ma lükkaks selle küsimuse kahe käega ümber, kuid vaadates laiemalt paneb see kahtlema. Viimane aeg oleks ennast muuta ja pöörata rohkem tähelepanu ümbritsevale ning arvestada kaas kodanikega.
Kas Eestil on tulevikku? Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad...
äkki teistelt nõu, võibolla oled küll alati varem olnud iseseisev inimene, kuid kunagi on ikka vaja kellegi teise ulatavat kätt ning sooja soovitust. Ehk sinul on neist probleeemidest juba nii kõrini ja ajud sellest täiesti krussis, ei suuda millelegi möelda ja võtad kergema vastupanu tee ning põgened? Kordan veel. See pole lahendus. Sul on endal kümneid kordi kergem, kui saad asja lahendatud, selgeks räägitud, mitte ei lükka kõike homse varna. Kas on parem pidada vastu piinarikkas öös pead vaevates ja ühe küsimuse küsimisest: "Miks ometi?" Pea hakkab surisema, kõik läheb segamini, midagi ei mõista, aga kui räägid ära oma probleemi, kõik, mis südamel, siis ausalt, sul hakkab parem. Hinge saabub rahu, kõik on korras. Kõike mida alustad, lõpeta ära. Et südames oleks rahu, on vaja mõistuse ja südame koostööd, mitte-miski muu ei ole lahendus, kui just ei soovi piinelda, aga kes sooviks? Mitte keegi
Kas ma olen õnnelik? Mida tähendab olla õnnelik? Igaüks saab sellest omamoodi aru. On inimesi, kes on kogu aeg õnnelikud ja ühtegi muret neil pole, kuid on olemas ka selliseid inimesi, kes ainult teesklevad et nad on õnnelikud, aga tegelikult seda pole. Asju, mis õnnelikuks teevad, on mitmeid ja väga erinevaid ning ka minul on need olemas. Perekond on minu jaoks tähtsaim, kuid mitte alati minu jaoks esimesel kohal. Alati on mind keegi koju ootamas, kas siis ema,isa,vennad või minu koer, kellel on alati hea meel, kui keegi omastest toa uksest sisse astub ja see teeb mind õnnelikus. Sõpradega koos olla on väga tore ja ilma nendeta ei saakski, sest heade sõprade peale saab alati loota ja nad ei vea alt. Õnnelikuks teeb mind juba sõprade juuresolek, kuna siis ei pea üksi kuskil olema ega passima, vaid saab sõpradega asjadest rääkida ja niisama toredalt aega veeta erinevaid asju tehes.
Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.Armastus on see, mis teeb paremaks inimeseks. Et kohe on helge. Ja tahaks olla hea. Ja teha head. Aga mis siis, kui see toob meis inimestes välja just halvima? Et meil endal on küll hea, aga mina ise olen kõike muud kui hea? Mitte et ma tahaks olla halb, või teha halba aga kas see saab siis ka olla armastus, kui see ja ainult see, et MUL oleks tore, saabki peamiseks, isegi ainsaks? Armastusele on kerge haiget teha, kuid võimatu on seda tappa. Armastus ei sure, vaid sul on tahe see tappa. Kui sooviksime, siis saaks armastust ka sinisest taevast... Kui mõõdetakse partneri igatsaamu, siis pole tegu armastusega. Pigem lihtsalt kadedus. Kadedus on kahe objekti vahel, tekitatud ühe objekti poolt ja suunatud teisele. Kadeduse ajendiks on hirm..
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab riik inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid siiski ei ole heaoluriik selline külluseriik, kus kõigil ühiskonnaliikmetel oleks muretu elada. Sarnaselt teistele ühiskondadele peab ka heaoluühiskond korraldama oma elu piiratud võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid sa...
Wolfgang Amadeus Mozarti nimi kõlab vaieldamatult igas muusikajalugu käsitlevas raamatus või õpikus. Kui küsida inimestelt, kas nad teavad, kes on see suurmeister, siis vähegi haritud isik vastab küsimusele jaatavalt. Kui aga pärida Antonio Salieri kohta, siis enam ma vastuse positiivsuses kindel ei oleks. Arvan, et vaid muusikalist haridust omandanud inimesed oskavad Salieri loomingu kohta midagi öelda, kuid tavainimesele tundub ta nimi võõrana. Vaatamata sellele, oli Salieri omal ajal vägagi austatud ning tuntud. Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri
Kas noorus on hukas? Sajandeid on vanema põlvkonna inimesed väitnud, et järgnevad põlvkonnad on hukas. Ei erine ka see põlvkond eelmisest ja kuna paberite järgi olen ma täisealine, siis nüüd on minu kord üritada leida vastust igavesele küsimusele, et kas noorus on hukas või on ainult see nii vanemate kujutluses. Minu tempude kohta on korduvalt kasutatud ära leierdatud väljendit, et noorus on hukas. Esimesed mälestused selle kohta pärinevad ajast ,kui ma olin viie või kuue aastasene ja viimati öeldi seda mulle alles paar päeva tagasi. Omal ajal tundusid mulle minu teod täiesti normaalsed ja mind ärritasid kohutavalt vanemad inimesed, kes väitsid mulle, et ma olen lootusetu juhtum. See peale andsin ma endale paar
rõõmu tunda. Ma ei oska enam rõõmu tunda kasvõi päiksestõusust, siis on raha saanud minu kinnisideeks kaob reaalsustaju. Aastal 2006 ajakirjas Horisont kirjutas Anu Realo kirjutas artikli raha, kohta. Toon sellest välja ühe osa: Briti psühholoogid A. Furnham ja H. Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga; tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate
Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei näe või näeb häguselt, tähendab see, et silmad on pinges, mille tagajärjel hakkab pea valutama. Kuna silmi pilgutatakse vähe, hakkavad kuivama ka silmade limaskestad. Arvuti pehmele toolile ennast sisse seades jääb valeks nende rüht ja
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Riina Meos 12. klass Uurimustöö Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................
Peab tõdema, et tänapäeval jääb eesti sotsiaalne heaolu maha teistest Euroopa Liidu riikidest oma madala elatustaseme tõttu. Seda võib ka seletada lühikese iseseisvusaja tõttu, sest okupeerimise lõpust ei ole möödas mitmekümneid aastaid, vaid saab alles teine kümme täis, kui eestlaste hing on siiski olnud tugev, sest teame, et alati on olnud neil usk paremasse tulevikku, sellele andis ka tunnistust laulev revolutsioon, kuid jääb küsimus, kas me sellist riiki ette kujutasime endile? Vaesus on üheks põhjuseks miks eesti ei jõua heaoluriikide esiritta. See pärsib inimese toimetulekut ning võõrandab isegi riigist. Vaesuse leevendamiseks on Eesti võtnud palju eesmärke, kuid nende toimetulekuga mitte just kõige paremini hakkama saanud. Kodaniku roll heaoluriigis on oluliseks tunnuseks. Nad saavad osaleda aktiivselt ühiskondlike otsuste langetamises kui ka selle korraldamises.
Kas raha teeb õnnelikuks? Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary"
Arutlus Kas Eesti on heaoluriik? Et otsustada, kas Eesti on heaoluriik, tuleb teada mis see üldse on? Heaoluriik, on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus?
Kas Mari saab mõista? Juba ajast aega on endast nõrgemaid ära kasutatud. Kui tunnetatakse, et teine isik jääb mingil moel alla, kasutatakse kohe võimalust. Nagu öeldakse, looduses sööb alati tugevam nõrgema. Nii juhtus ka Mäeküla taluperenaise Mariga. Teda kasutati ära. Mari käitumine oli aga tolleaegse naisterahva käitumisele mitteomane. Kas Mari käitumist saab mõista? Ammuses ajaloos on juurdunud kord, et meestel on naiste üle võim ja kontroll. Samuti oli ka Mari ja talumees Prillupiga. Peale Mari õe surma, kes oli ka ühtlasi Prillupi abikaasa, oli Mari kohustatud oma õe positsiooni üle võtma. Marist sai uus Prillupi abikaasa ning nende laste ema. Maril oli tolleaegsele naisterahvale mitteomane iseloom ehk talle ei meeldinud, et tema eest ostuseid langetati
Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kool...
Kas ikka soovid uhkustada? Miks inimesed tihtipeale uhkustavad? Selleks, et ennast teistest paremini tunda või selleks, et teised teda kadestaksid? Kas nad ka uhkustamise ajal mõtlevad, mis võivad olla tagajärjed? Ma arvan, et kui inimesed pidevalt teiste ees uhkustavad näiteks mingi uue kalli asjaga, mida teised ei saa endale lubada, ei saa ta aru, et see pigem võib tõugata temast inimesi eemale. Vahel tõesti inimesed tahavad ennast näiteks paremini tunda teistest ja nad vahel harva uhkustavad, aga kui inimesed uhkustavad igapäev iga pisi asjaga, tüütab see inimesi ära ning enam lihtsalt ei soovita temaga koos olla
Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu, veendumuste, vaadete või muu sarnase olemusliku tunnuse alusel. Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest tema rass. Rassism tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Nii on lood sellega igal pool maailmas, mitte ainult Eestis. V...
Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda
Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? ÜRO on kiitnud heaks Eesti ühiskonna tolerantsust. Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid
ning naljakamad. Tean raamatut, mis on filmist kehvem ning selleks on ,,Videvik". Filmis on olemas tähtis punkt, nimelt et tegevus koguaeg toimub. Näitlejad sobivad ideaalselt ning eriefektid on need, mis teevad huvitava filmi veelgi huvitavamaks. Raamatut lugedes on natuke raske fantaseerida stseene, mis päris elus pole reaalselt võimalik. Kokkuvõttes on nii raamatud kui ka filmid väga head. Kõik oleneb sellest, kas inimene saab kogemusi, mida ta tunda tahab raamatust või filmist. Palju oleneb ka sellest, kumb on paremini õnnestunud, sest head raamatut on võimalik teha kehvaks filmiks ning kehv raamat heaks filmiks.
Uurimustöö Probleemi püstitamine: kas koerad mõistavad inimkeelt? Uurimisobjektiks on koer ja muutujaks nende käitumine Taustinformatsiooni kogumine: Kanada koerauurija kinnitusel on meie neljajalgsed haukuvad sõbrad sama intelligentsed kui kaheaastased lapsed. Briti Columbia Ülikooli loomapsühholoog Stanley Coren ütles Ameerika Psühholoogialiidu konverentsil, et koerad saavad aru enam kui 150 sõnast. Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt.
Kas Nora tegi õigesti? Kui silmas pidada seda, et iga inimene elab enda jaoks, võib lugeda ta käitumist õigustatuks. Nora tundis, et tal on vaja elu üle järele mõelda, õppida ja endas selgusele jõuda. On selge, et kodus lastest, mehest ja argipäevast ümbritsetuna ta seda teha ei saa. Tõele näkku vaadates ei saa üksgi ema tuua ennast lastest ette poole. Kui ollakse otsustanud järglasi saada, siis sellega kaasnevad vastutus ja kohustused. On tõsiasi, et kui lapse elu ei ole täisväärtuslik, kui ta kasvab ilma emata. Inimlikust seisukohast on veel mõistetav, kui ta oleks võtnud aja maha näiteks kuuks või kaheks, aga rääkida lausa ära kolimisest ja mittekontakteerumisest-see on lihtsalt lauslollus ja isekus. Oma lapsi hüljates käitus Nora väga valesti.
peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi. Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrra keerulisem, aga vib-olla on mni sber vi sbranna, kelle vanemad ei huvitu samuti oma lastest ja sellest, kas lapse toas elab mni elanik rohkem. Samas vib sattuda ka vga halba ja kriminaalsesse seltskonda ja ra rikkuda oma noor elu. Kui pgenemise phjuseks on vanemad, kes on olnud oma lapsega liiga ranged, siis arvatavasti on vanem ise nooruses teinud midagi, mille eest ta tahab nd oma last hoida. Nii oli see ka raamatus. Ema oli Anniga range, sest ta ei tahtnud et Ann peaks elama sellist elu nagu ema ise elas. Ann tahtis siiski omal nahal kik lbi proovida. Pgenemine on ks rmuslikke teguviise
sotsiaalseid õigusi. Heaoluriigi puhul ei sekku riik otseselt turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega.
Mari Süda BBA-I Kas vabakaubandus rikastab riiki? Essee Vabakaubandus on kaubandus, kus müüki ei takista tariifid, impordi ja ekspordi kvoodid ja teised meetmed, mis segavad kauba ja teenuste vabaliikumist riikide vahel. Vabakaubanduse piirkond on piirkond, kus kaupade müük toimub ilma tollimaksuta. Euroopa Liit on tolliunioon, mis tähendab, et ühised tollimaksud tulenevad ühisest kaubanduspoliitikast.
Kas kohustused või vabadus Inimesele on antud valiku võimalus, kuidas oma elu elada. Nii igaüks meist kui ka kogu rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
lahutatud ja toimivad üsna hästi. Lähipäevil on meediast läbi käinud mitmeid uudiseid seoses alkoholi -ja tubakatarbmise vabade päevade ja vanusepiirangu tõstmise osas, mille on kuskil välja mõelnud tähtsad ametnikud töögruppides, et enda olemasolu õigustada. Minu arvates on tegu ilmselge inimõiguste rikkumisega, iga täisealine inimene peaks saama vabalt valida, millal, kuna, kus, kui palju ja kas üldse soovib tarbida meelemürke. Kui tõsta alkoholi -ja tubakatarbimise piir 21.eluaastale peaks tõstma ka täisealiseks saamise piiri 3-aasta võrra. Nii alkohol on kuulunud sajandeid Põhjamaade üheks kultuuri osaks, sääraseid avaldusi võib vabalt pidada kultuuriliseks diskrimineerimiseks, mis põhiseaduse järgi on keelatud. Nii kaua kuni Eesti Vabariigist ei kao korruptsioon, valitsejate ennast ülistav loba ja õigusriigiks pidamine vaid põhiseaduse järgi on kõik endine
,,Armastus" tundub nii lihtne sõna, kuid on samas nii mitmemõtteline. Armastusele pole ühtset tähendust, iga inimene saab seda defineerida omamoodi, kuid mitte kunagi ammendavalt. Armastus võib olla lihtsalt positiivne tunne või ka sügavaim meelteelamus. Samas saab armastust tõlgendada ka kui abstraktse nähtuse kõrgelt väärtustamist või selle poole püüdlemist. Armastus annab palju jõudu, kuid suudab nõrgestada ka kõige tugevamaid. Kas armastusel on jõudu isegi tappa? Armastus on kui positiivne jõud, mis teeb õnnelikuks ja tekitab segadust. Mina arvan, et armastus suudab manipuleerida ka nendega, kes on enda ja isegi teiste jaoks äärmiselt tugeva isiksusega. Ja võib olla selle isiksuse isegi hävitada? Selle järsk kadumine lõhstab isiksust vaimselt, kui armastus on tõeline. Ma leian, et armastus tapabgi enamasti vaimselt ja seestpoolt nii öelda. Armastusel on võimu hävitada inimese
Migratsioon kas tõesti tont? Kes on pagulane? Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sageli on põgenemise põhjuseks sõda, nälg ja vaesus. Pagulaseks nimetatakse ka isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Ta ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade taasühinemise osas oli, et alates 01.06.2006 muudeti "Välismaalste seaduses" abikaasa juurde elama asumise elamisloa tähtaega: nüüd võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurd...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3
sotsiaalseid õigusi. Heaoluriigi puhul ei sekku riik otseselt turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega.
Kas kõrgharidus või kutseharidus? Austatud õpilased. Möödumas on jällegi üks kooliaasta, mis paraku osadel teie seast jääb siin koolis viimaseks, osadega aga kohtutakse taas järgmisel aastal. Teid on ees ootamas pingelised nädalad, kus te peate tegema selle raske valiku, kas jätkata õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane. Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud
annaabi.ee 
