Kas nora tegi õigesti (3)

Sarnased õppematerjalid

38

docx

Nukumaja analüüs

peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.

Kirjandus

4

docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes

10. klass

38

docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

c) Kirjuta arutlus, kas Kremer oli heategija, kurjategija või ohver? Esita poolt- ja vastuargumendid, lisa näited. Kremer tahtis oma tehinguga teha head, kuna tema arust oleks võitnud sellest kõik. Tal ei olnud plaanis teha kellelegi halba, kuna tema eesmärk oli leida omale lihtaslt naine. Pooltargument: Kremer oli heategija, sest andis Tõnule vastu piimaäri, millest Tõnu oli unistanud ja Mari sai elada mugavat elu mõisas. Näide: Tõnu tegi kõrtsis kõigile välja näidates, et ta on nüüd rikas ja Mari käis linnas ning ostis omale ja lastele ilusaid riideid, mida ta enne ei saanud osta. Vastuargument: Kremer ei olnud heategija, sest ta lõhkus selle tehinguga Prillupi pere ära. Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik

Kirjandus

9

docx

Kirjandus

et kõige noorem tütar läheks sinnna; samal ajalt tuli suvekodusse nastasja, häbistatud naine, ei tahtnud, et teised teada saaks; varsti hakkas nastasja aglajale kirju saatma, et see abielluks vürstiga, ippolit ­ vürst võttis enda juurde elama, ta oli tiisikuse haige, agaljal oli vürstiga nii mõndagi rääkida, ta tahtis kodust põgeneda, tahtsid rääkida nastasjast, sest ta oli saatnud väga palju kirju, vürst oli palunud, et nastasja lahkuks, ta ka tegi seda. koosviibimine, kus aglajale tegi abielu ettepaneku, aglaja irvitas näkku; samal õhtul kutsut vürst teisele kohtumisele(belokonskajaga, kes pidi otsustama, kas vürst saab kõrgseltskonda astuda kui ta abiellub aglajaga)kõik arvasid, et vürst oli siiras, aga ta oli siiski vaimuhaige, õhtu lõppes nii, et vürsti tabab äkkiline haigushoog ­ kukub kokku; aglaja tahtis kohtuda nastasjaga, läksid koos sinna, naised läbi ei saanud, hakkasid üksteist

Kirjandus

8

docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga

Kirjandus

3

docx

H. Ibsen "Nukumaja" arutlus

,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga.

Kirjandus

8

docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna lubas talunikul kasutada oma maad ja riistu nii kuidas talunik soovis. Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna ta ei sundinud Maril midagi teha mida ta ei tahtnud,kuigi mõisnikul oli selline õigus. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta rentis Mari mõisnikule armukeseks. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta ei armastanud Marit ja elas temaga koos sellepärast et lastel oleks mõlemad vanemad. Nii oli vanasti kombeks. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna tegi lepingu selleks et Mari endale saada. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna teadis et piimatööstusega rikkaks ei saa, kuid tegi ikka talunikuga lepingu. Talunik hoolis Marist kuna hoolitses Mari eest väga ilusti niikaua kuni nad olid abielus. Talunik hoolis Marist kuna ta hakkas lõpuks kahetsema seda lepingut. 4.Iseloomusta Mari olemust ja käitumist. a) Mari sa hästi läbi mõisnikuga. Kuid Mari suhtus mõisniku kui sõpra aga mõisnik suhtus Marisse kui armukesse

Kirjandus

3

docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur

Kirjandus

Kommentaarid (3)