Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? - sarnased materjalid

tuupida
thumbnail
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on tehnika suur osa meie elust. Tehnika on peaaegu igal pool kasutusel ja seda hakatakse veel rohkematel aladel kasutama ja arendama. Praegu on inimestel suureks küsimuseks, et kas koolides võiks hakata kasutama e-õpikuid või jääda raamatutele ning kui võtta, siis mis kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda lihtsam parandada ja

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või tahvlit kui kuute õp

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab oma

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte. E-õpik on tähtis ressursside

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

ESSEE Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on väga suureks probleemiks koolikottide raskus ning sellega kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli poolt soetatud e-õpik, mida tundides ja vajadusel ka kodus kasutada saaks. E- õpikuid kasutades säästaksime palju paberit, mida koolitöödes alati ohtrasti kulub. Samuti kaoks ära probleem, kui juhtub tä

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Robin Bogens, 9a Jõhvi Gümnaasium Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e- õpikut on õpilasel võimalik lugeda lugeri, iPod’i, tahvelarvuti, nutitelefoni või vastava programmi olemas

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem koolikott, paranda

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskonda võib teise nimega kutsuda infoühiskonnaks. Peaaegu kõik käib interneti kaudu: suhtlus, äri, dokumendihaldus, haridus. Kuna Eesti on üks maailma juhtivaid e- riike, siis tuleb pidevalt teha uuendusi ja muudatusi, et sellel esikohal püsida. Praegu kohtab hariduses õpikute digitaliseerimise trendi. Vanad paberkandjal ilmunud õpikud tehakse arvutisse allalaetavateks ja osad uued õpikud ongi ainult interneti kaudu kättesaadavad. Tegemist on äärmiselt innovaatilise lahendusega koolikoti kergendamiseks, kuid võib olla majanduslikult ebareaalsega. Nüüdseks on minu esimesse klassi astumisest möödas kaksteist aastat, kuid mäletan siiani, kui palju erinevaid õpikuid ja töövihikuid tuli algklassides kaasas kanda. Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa tuli võtta. Ei ju

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli või rahakotti? Hetkel on üheks Eesti ühiskonna aktuaalsemaks teemaks koolisüsteem ning just selle negatiivsed küljed. Tänapäeva noorukid alustavad enesearendamisega juba lasteaias ning koolis on kohustuslik õppida kuni põhikooli lõpuni, seejärel on võimalik teha iseseisvaid valikuid, kas siis gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli kasuks. Täiskasvanuks saamiseni on õppimisel nooruki elus suur osakaal ning juba see lihtne fakt võiks olla põhjuseks muuta koolis käimine noortele võimalikult kergeks ja meeldivaks. Tänu tehnoloogia arengule oleme jõudnud nii e-õppe kui ka e-õpikuteni, kuid kas see on see, mida me oleme oodanud? Kas e- õpikud kergendavad kooli või vanemate rahakotti? John Holt on öelnud: ,,Kuna me ei saa teada, milliseid teadmisi tulevikus kõige enam vaja on, on mõttetu püüda neid ette õpetada. Selle asemel peaksime püüdma selle poole, et inimesed armastavad õppimist nii

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kas e-õpik kergendab kooli-või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingumootor palju allikaid

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti Tänapäeva ühiskonnas on peaaegu võimatu elada ilma nutiseadmeteta. Igapäevaselt näeme me noori ja ka vanu inimesi nina telefonis tänaval vastu kõndimas. Me oleme jõudnud tehnoloogiaga väga palju edasi ja see on alles algus, kuna uute ideedega inimesi koguneb aina juurde. Enamasti me kasutame seadmeid uudistega tutvumiseks ja ka suhtlemiseks, kuid tabu ei ole nutikaid ka iseenda harimiseks tarvitada. Juba mitu aastat tagasi jõudis meieni uus asendus tavalisele paberõpikule, milleks on e-õpik. Interneti järgi on e-raamat midagi, mis võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Selline võimalus peaks siis olema kättesaadav nii telefonis, arvutis, tahvelarvutis kui ka e-lugejas. Et kõik vajalikud õpikud nendes vahendites kättesaadavaks teha, on vaja suurt hulka kogenud inimesi, Pole kahtlust, et e-õpiku lahendus igapäev

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Meie areneva tehnoloogia ja e-ühiskonna juures on loomulik, et ka koolisüsteem saab sellest arengust oma panuse. Järjest populaarsemateks on muutumas e-raamatud, mis võimaldavad ühest seadmest lugeda tuhandeid raamatuid. Samasugust võtet saaks ka koolis rakendada e-õpikute näol. E-õpikutele üleminek Eesti koolides oleks vägagi uuenduslik samm, kuid millise eelise annaksid need kooli- ja rahakoti seisukohalt? E-õpikud tähendaks seda, et igal õpilasel peaks olema kooli poolt antud või äärmisel juhul vanemate poolt finantseeritud tehnikavahend, mis võimaldaks lugeda õpikuid nii kodus kui ka koolitunni ajal. Selleks vahendiks võib olla kas e-luger, tahvel- või sülearvuti. Seadmega töötamine õppeprotsessi käigus peab olema mugav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kui üks neist tingimustest ei pea paika, siis kaasnevad komplikatsioonid, mis tekitavad peavalu mõlemale osapoolele.

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? 21. sajandit iseloomustatakse eelkõige infotehnoloogia ja tehnika arengu poolest. See areng pole mõjutamata jätnud ühtegi tähtsat eluvaldkonda, kaasa arvatud haridust. Seetõttu olemegi tänaseks jõudnud teelahkmele, kus ühel pool terendab uuenduslik idee õpikute täielikust digitaliseerimisest ning teisel pool harjumus jätkata õppimist traditsiooniliselt vanade heade paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib. Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretsevate lastevanemate j

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalus õppematerj

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis e-raamatul j

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Ühiskond läheb aja jooksul aina mugavamaks. Kuna e-õpikut on väga palju kiidetud, siis on tõenäoline, et tulevikus on need kasutusel rohkemates koolides. Samas nii e-õpikutel kui ka paberõpikutel on omad plussid ja miinused. Paari viimase aastaga on e-õpikute läbimüük tunduvalt tõusnud. Aga kas targem oleks võtta kasutusele e-õpik või jätkata paberkandjal raamatutega? Ja kas need kergendavad kooli-või hoopis rahakotti? E-õpikute suuremateks plussideks on kindlasti see, et need on moodsamad ja kaasaegsemad, kindlasti on neid kergem kaasas kanda, kui paberkandjal õpikuid, mis on ebamugavad, rasked ja tervist koormavad. Muuhulgas sisaldavad digitaalsed õppematerjalid simulatsioone, harjutusi ja muidu interaktiivseid tegevusi. Lisaks saab lisada märkmeid, ilma, et kätt pidevalt puhkama peaks. E- õpikud hoiavad tunniaega kokku ja tekitavad nii õpilastele kui ka õpetajatele vähem koormust. Õpetajad ei pe

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidki vaid õpikud j

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Soome kirjanduse ajalugu

SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär

Soome kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Majandusõigus
247 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Müügitöö alused

Müügitöö alused 24.01.13 Kaubamärk ja bränd Mõiste . Kaubamärk on kaubal või pakendil leiduv tähis. Kaubamärk on sõna, fraas, sümbol või kujundus või nende kombinatsioon, mis identifitseerib ja eristab kellegi kaupade või teenuste allikat teiste omadest. Kaubamärgiks võib olla erinimetus, toodet iseloomustav kujutis, eripakend jne. Reklamib toodet, kaupa, nii sise kui välisturul Kaubamärki reguleerib kaubamärgi seadus. Teenindusmärk Kaubamärk esineb tavaliselt tootel või tema pakendil, teenindusmärk aga teenuste reklaammaterjalides Teenindusmärk on sama mis kaubamärk, kuid ta identifitseerib ja eristab pigem teenuste või kaupade allikat, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi. Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist r või tm Eesti kaubamärgiseaduses ei ole täpsustatud milline see tähis on. Hoiatustähise paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel. Mark ­ tootel olevad tootja antavad ja t

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
108
doc

Organisatsioon ja juhtimine

1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu

Majandus
279 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptusest kuni varakristliku kunstini

Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmita

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus (vastused küsimustele)

KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. ­ Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised ­ *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu ­ tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. ­ Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorm

Õigusõpetus
457 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kiudained

Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks ­ Tsellulooskiud (taimsed) ­ puuvill, lina, kanep ­ Valkkiud (loomsed) ­ vill, siid Tehiskiudaineteks ­ lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) ­ tehissiid Sünteeskiudaineteks ­ lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid ­ polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis on konstruktsioonimaterja

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus ­ Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Kiudained

Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid taimseid kiudaineid oli ja on

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Pakkimine

1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

Logistika
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Labortöö(polümeermaterjalid)

1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D

Tehnomaterjalid
141 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puiduteaduse puks

Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub

Taimekasvatus
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun