Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli
oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda.
Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj
roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882
) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768)
Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl hõimu. keel. Päritava Martell võttis Juhtideks Gallia võimuga tiitliks Frangi keldiusu ülikuid kuningas hertsog. preestrid. valiti Merovingide Dünastiate hiljem ka dünastiast. vahetus Rooma Al. 7. saj. nn Martelli senatisse
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
jäänud poja surma järel Chlodovechi elutöö lagunemine. 7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis
Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel. Toimus Vahemere lõhenemine: islamiusuline lõunarannik ja kristlik põhjarannik. Toimus kristliku maailma
aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal
o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. o 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas. o 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. o 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST.
Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel
Ikoon pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas
Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid Barbarite riigid. Põhilised barbarite riigid olid: Frangi riik Gallias, Läänegootide riik Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna
Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina. Varakeskajal hakkas ristiusk levima. 3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: · Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. · Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Poitiers'i lahing (Tours'i lahing) oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi
keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli.
solidust) · Frangi ülikute puhul oli meheraha suurem · Frangi riik oli tüüpiline barbarite riik · Poegade vahel riigi jagamine tõi kaasa pärast isa surma riigi lagunemise ( Clodovech ) · Sai alguse nn" Laiskade kuningate periood" · Reaalne võim kojaülemate ehk MAJORDOOMUSTE käes, valitsejad võimuvõitluste tagajärjel alaealised · Tuntuim majordoomus Karl Martell 8. sajandil · Araablased olid Pürenee poolsaarele jõudnud, üritasid tungida Galliasse · Frankide vägi Martelli juhtimisel 732. aastal peatas araablased · Martelli kutsutakse Euroopa Päästjaks · Karl Martell reformis frankide sõjaväe - seni moodustas frankide sõjaväe põhiosa jalavägi, Martell otsustas jalaväe asemel luua ratsaväe. Ratsaväe varustus läks maksma 45 solidust. Ratsaväelane pidi olema professionaalne sõjaväelane.
Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära. Võimu ei omanud mitte kuningad, vaid pigem majordoomused ehk kuningate kojaülemad. Ka nende majordoomuste vahel toimus võimuvõitlus ja 7. sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud Pürenee poolsaare ning nad üritasid tungida Frangi riiki. Kuid Karl Martell pani nende sissetungi seisma. Seetõttu on nimetatud teda ka Euroopa päästjaks. Tema teine oluline ettevõtmine oli see, et ta rajas raskeratsaväe. Selleks, et rüütel saaks omale vastava varustuse muretseda, annetas Karl Martell neile maad koos seal elavate talupoegadega
Frangi riik tekkis 5. Sajandil peale Lääne- Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. VI lõpust hakkasid kujunema neli piirkonda: Neustria: Lääne ja Loode Gallias, keskusega Pariisis Austraasia: Kirde Gallias Burgundia: endise burgundide riigi alal Alemannia: osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Šveitsist. POITIERS LAHING 732 (TOURS LAHING): Oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel 732. Aastal, kokkupõrke võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos kõige otsustavamaks, kunas see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riifi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid
6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused. 7.sajand- laiskade kuningate ajastu, mil tegelik võim koondus majordoomuste e. (algselt) majaülem kätte. 687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell(714-741) Martell rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju
nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha. Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate
o Neustria ja Austraasia o Akvitaania o Burgundia o Alemannia · 8-dal saj lisandus: o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas: · Nimetas end hertsogiks · 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale · Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt · Raskemõõga kasutuselevõtt · Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest · Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik
kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal. Hääbus antiikne linnakultuur. Linnad kannatasid germaanlaste rüüsteretkede ajal enim. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Rooma riigis e Bütsantsis. Ladina keel jäi püsima kogu keskaja vältel. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostrites, kohtutes, diplomaatias. Ka suur osa raamatuid ja käsikirju pandi kirja ladina keeles. FRANGI RIIGI TEKE 496.a Algselt tekkis keltide Gallia (esimesena vallutas selle Caesar ja muutis selle Rooma provintsiks). Merovingide Gallia (5.-8.saj) Karolingide Gallia (8.-10.saj) Frangid elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. Kui 5
3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
