Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan mina, et hinded ei näita kogu tarkust, vaid tähtis on
otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised
Iga I Esseed alustatakse elu mõtte inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end S ja õnnega, kuigi teemaks on hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik, et iga inimene tahab olla S hoopis eesmärkide vajalikkus. Paljud inimesed ei üritagi õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla E edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või J elumõtet otsida. U Neid näiteid võiks tuua tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks H hoopis eesmärkide näidetena, endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on A siis oleks sissejuhatus eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik
kutseõppes, võib kokku võtta sõnadega: " küll ma hiljem, õppimise ajal --------------------------------------------------------------------- välja mõtlen, mida oma eluga pärast kooli lõpetamist peale hakkan". Säärane suhtumine ilmneb juhul, kui: --------------------------------------------------------------------- - valid mingi eriala põhjusel, et see lihtsalt tundub olevat tasuv ja huvitav, saamata seejuures aru omandatud eriala rakendusvõimalustest, võimaliku töö iseloomust ja raskustest, sinule endale ja sinu elule töö poolt --------------------------------------------------------------------- esitatavatest nõuetest; - valid mingi eriala põhjusel, sest sõber valis ka selle ja veenas sindki ---------------------------------------------------------------------
14 12 10 8 Poiss Tüdruk 6 4 2 0 Kindel amet Juht Ei tea Oskustööline Riigitegelane, poliitik Haritlane Nii poiste, kui tüdrukute seas oli oluline jõuda elus kaugele ehk saada hea haridus ja tasuv amet. Väga oluline oli ka luua pere. Poiste jaoks oli oluline saada rikkaks, kuid samas tüdrukutest olid seda soovinud vaid väga vähesed. Ka Inge Mälzeri uuringus oli populaarseim vastus jõuda elus kaugele, aga pere loomine oli jäänud tahaplaanile. Kuksi uuringus selgub, et ka tolle aja noortele oli tähtsaim edu elus, pere loomist uuringus ei märgita. Nagu näha ei ole noorte väärtused selles küsimuses suuresti muutunud, aga väga positiivne on see, et tänapäeva
nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma.
Iga aastal on puhkust 31 kalendripäeva ulatuses. See annab tööst puhkust umbes kolm aastat kokku. Järele jääb 36 aastat. Keskmine tööpäev on kaheksa tundi. Aastas on töötunde 1920. Niisiis kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt tuleb elus keskmiselt töötada 69120 tundi. Kas keegi tõesti soovib kogu selle aja teha midagi, mis talle ei meeldi? EL-s keskmine eluiga umbes 78 aastat, tegelikkuses töötatakse ka pärast pensioniiga, rääkimata nendest, kes kohe pärast põhi- või keskkooli tööle hakkavad. Seetõttu tuleb juba väga varakult hakata mõtlema selle üle, mida tegelikult elus soovitakse saavutada. Me kõik tahame ennast elus teostada ning oma lühikese elukogemusega olen ma ka aru saanud, et mitte keegi ei soovi olla rumal, ei taheta olla teiste naerualune. Huvi millegi vastu on see, mis paneb inimesi tegutsema. Peab
Inimeste elu eesmärgid Elu eesmärgid loovad inimesed ise, mis sõltuvad inimeste enda mõttemaailmast ehk sellest, mida igaüks elult tahab ning ootab. Eesmärgid võivad olla suured kui ka väikesed aga annavad rõõmu ellu. Theodore Parker ütles: ,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." Millised on inimeste elu eesmärgid ning kuidas jõuda selleni? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja teha seda hingega, on ka saavutused suuremad. Hea haridus võimaldab paremat sissetulekuga tööd, mis võimaldab karjääri alustada. Karjääri tegemine võib olla üks eesmärk elus. Saada ülemuseks, teha otsuseid, omada võimu ning saada paremat palka. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks, peaks tegema seda hästi, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Paljud inimesed arvavad, et raha on kõige tähtsam. Raha annab paljudele rahulolutu
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Mida nad kõige enam tahavad teha? Millised tegevused tõmbavad neid nagu magnetiga enda poole. 4. Väärtustage inimesi. Noored, kes teisi väärtustavad ning õpivad nendega suhtlema, arenevad oma kaaslastest kaugemale. Juhtimise algteadmised on lihtsad; tõmmake inimesi ligi, uskuge inimestesse, leidke inimestega kontakt, arendage inimesi ning võimestage neid. Arutlege lapsega, kui olulisd on inimesed. 5. Õppige sihikindlust. Õppige jätkamise jätkamist, kui kõik ei lähe vastavalt plaanile. Eriti selles vabas ühiskonnas, kus me elame on kergem lahkuda meeskonnast, jalutada minema suhtest, astuda tagasin oma ametipostilt või visata ära oma kasutamata kohustuste portsjon. Lapsed peavad õppima edasi rühkima. Ärge päästke neid, laske neid läbi kukkuda. Seejärel aidake neil tõusta ning julgustage jätkama. 6.Püüelge täiuse poole.Täiuslikkus on see kui anda endast natuke veel rohkem. Arutlege: Kuidas saaksid sa parandada oma tegemiste kvaliteeti
liiga teeb. Tihti tuleb ette situatsioone, kus elatakse oma tavapärast argielu, ning juhuslikult märgatakse iskut, kes on väga edukas ja õnnelik, kelle elus on asju, mida keegi teine ehk tahtagi ei julgeks, ning kõik temaga seoses tundub kordi huvitavam ja põnevam. Paljud püüavad olla need, kes nad tegelikult ei ole, ning thtilugu seatakse liiga kõrged sihid, milleni püüdlemine on peaaegu võimatu. Peaasi, et ei jäädaks, käed rüppes, istuma ning ootamaparemaid aegu. Koma sidesõnade ja, ning, ega, või ees siis, kui nende ees on kõrvallause või üte. Rindlause sidesõnad: aga, kuid, vaid, ent. Põimlause sidesõnad: et, sest, kui, nagu, kuna, nii et, sest et; kes, kelle, keda...; kas, kuhu, kust, millal, miks, kuidas. Jne 2.5. Rektsioon teadmisi omama- teadmisi omandama omastada- omandada 2007- da aasta aprillis- 2007. aasta aprillis _ panustaksin haridusele- panustaksin haridusse
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
tihtipeale vanemate pärast. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab ta ennast harima tema enda soovide ja eesmärkide pärast. Kuna valikuvõimalusi on ka meeletult palju ja soovid on erinevad, siis on neid, kes üritavad ja saavutavad rohkem ja ka neid kes lepivad vähesemaga. Aga siht on kõigil siiski silme ees: kõik me tahame saavutada endale ette seatud eesmärke. Kuna iga aastaga saab inimene üha rohkem iseseisvamaks ja ta peab langetama aina rohkem otsuseid ise, siis võib mõni inimene ühel hetkel tunda, et ta enam ei saa selle kõigega hakkama. See võib juhtuda siis, kui on rasked ajad ka eraelus, või kui lihtsalt ei ole kas perekonnas või sõprade seas neid, kes teda innustaks ja õppima suunaks. Ta sisendab endale, et ta ei ole paremaks võimeline ega suuda rohkemaga hakkama saada ning sellega seab ta endale ette piirid. Selline tunne võib tihtipeale tekkida siis, kui asju kuhjub kokku liiga palju ja oma aega ei
pingutuse juures. Üheks nende seast on mõõtmine ja tolereerimine, see on raske ja arusaamatu ning mis kõige suuremaks takistuseks, see on eriala aine, mis tuleb sooritada üsna kõrgele tulemusele. Raske on ta selletõttu, et õppematerjali antud aine kohta napib, see mis olemas on ei vasta alati kõigile küsimustele, mis ainet õppides tekib, tempo õppimisel on liiga kiire ja õppejõu poolt arvatav baas mis meil peaks olema- seda mul ei ole. Ma ei saa aru nendest lühenditest ja mõistetest alati ning lõpuks jookseb aine õppimine üle pea raskeks. Eriti kurnav selle aine juures on ka see, et oma koduste ülesannetega olen lootusetult maha jäänud ning enam ei tea kust alustada. Kui muidu on õppejõul alati öeldud slaididel või tunnis, et järgmiseks tunniks teha see või see, siis antud õppejõu mõtteid peab lugema ning minu jaoks on see oskus keeruline. See teeb ka aine raskeks, tüütuks ja keeruliseks
teadmiste poolest rikkamad, seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist. 12 Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring. (Kamerov 1996) Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb
iseloomu kujundamiseta on sama ohtlik kui äri ilma kõlbluseta," toonitas Sathya Sai Baba juba 20 aastat tagasi." Õpilased Koolis õpivad ka orvud, lapsed, keda emad üksi kasvatavad või kelle vanemad on hüljanud. Tänu miljonärist metseenile ja vabatahtlike annetustele on õppimine selles koolis tasuta. Tai Kuningriigis on loomulik, et õpilased kannavad ühesugust vormi. Selle kandmine annab Kersti arvates lapsele rollitunde "mina õpin", väärikuse ja uhkuse, aidates eristada teda nendest lastest, kes veel koolis ei käi. "Kuus-seitse naist valvavad, et tikitud nimedega koolipluusid iga päev puhtad oleksid. Oma nimega tikitud sokke pesevad lapsed ise. Nii need ripuvadki puhtuse sümbolitena tuule käes nööril kooliõues. Vaheaeg on iga kahe kuu tagant. Kui rikkamad vanemad oma võsukest vaatama tulevad, kostitavad nad peale oma lapse veel trobikonda pisemaid. Moodsad emad viivad lapsi internetikohvikutesse.
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest- ta ei oska omandatud
tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid
ülesaamist. CIII Inimesed ei tohiks endale ise hädasid kaela tõmmata. Kui nad arvavad, et nad jäävad haigeks ja käivad paljalt ringi, siis nad jäävadki või kui nad käivad pimedas ilma helkurita, siis on oht auto alla jääda. Kuid nad ei tee midagi selleks, et seda parandada. Kui oht neid selja taga varitseb, siis nad ei tohiks ümber pöörata ja ohule vastu minna. Tuleb märgata enda kõrval märke, mis viitavad ohule ja nendest märkidest õppida. CVII Elamine on pikk rännak, kus on nii tõuse kui ka mõõne, kus on järske mägesid kui ka kuristikku langevaid teid. Oma eluteel me ei saa kedagi usaldada, iial ei või teada, kes noa selga lööb. Takistused, mida elu meile ette heidab, peame ületama. Üle ronida me ei saa, neist peitu pugeda samuti mitte. Tuleb vaid otse pea püsti läbi minna.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
Minu elu mõte Iga inimene on erinev ja seega lahknevad ka nende arvamused elu mõttest. Usutakse, et kõik me oleme sündinud mingisuguse kindla põhjusega, igaüks meist peab midagi head korda saatma. Praegu me kõik veel seda ei tea, kuid kui elu ülesmäge hakkab minema, siis on inimene järelikult õigel teel. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt esimesena kehitavad nad õlgu. See küsimus on sügavalt mõtlema panev. Nii nagu sidrunit pigistades saab limonaadi, siis tuleb ka inimestele natuke aega anda ajurakkude pingutamiseks. Küll siis ka korralikud vastused välja vupsavad. Minul sellega probleemi pole, ma suudan ka väga lihtsalt öelda, mis elu mõte on. Sellegi poolest ma seda ei tee, sest nagu öeldakse, et enne mõlte, siis ütle või üheksa korda mõõda ning üks kord lõika. Need vanasõnad peavad alati paika. Kui küsida minult, mis on minu elu mõte, siis esimesena lööb mulle p�
................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5 2.4. Isiksus...............................................................................................................................5 3. Karjääri liigid.......................................................................................................................... 7 3.1. Vertikaalne karjäär...........................................................................................................7 3.2. Ametikohasisene karjäär.................................................................................................. 7 3.3. Kannapööretega karjäär.................................................................................................. 7 3.4. Horisontaalne karjäär...........................................................................................
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust
Küsimus: Kas ma suudan piisavalt ja küllalt kiiresti õppida? Juhtimislahendus: Hakake õppima- jalamaid! Suur õpetaja nr 1: vead Vead ütlevad meile, et see, mida me teeme, ei tööta. Nad ütlevad meile, et midagi on korrast ära. Enamasti me hakkame otsima seda "midagi"- ainult mitte enda juurest. Tegelikult peaks just esimesena vaatama ennast. Vead on nagu teeviidad, kuhu on kirjutatud: "Õppimisvõimalus". Vead on elu servomehhanismid- neid ei tasu karta, sest alati õpitakse nendest rohkem kui arvatakse. Küsimus: Kas ma teen küllalt vigu ja õpin neist piisavalt? Juhtimislahendus: Vead annavad võimaluse õppida- haarake neist kinni! Suur õpetaja nr 2: viha Su enda viha on üks sinu suurimatest õpetajatest,sest see aitab sinul ennast kui juhti paremini tundma õppida. Kui raske seda kogemust poleks ka alla neelata, õppimise seisukohast on sellel suur väärtus. Kui üritad viha alla suruda ning muuta oma
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsev�
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Meie k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
