Keemia mõisted (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv ­ aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ­ Ã

Keemia

2

doc

Keemia mõisted

Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse

Keemia

3

doc

Keemia mõisted

Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunu

Keemia

4

docx

Keemia mõisted

Aatomaine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Keemiline elementkindla tuumalaenguga aatomite liik ioonlanguga aineosake Molekulaine väiksem osake, mis koosneb aatomitest tuumalaengprootonite arvu poolt määratud suurus elektronkateaatomituuma ümbritsev elektronkogum elektronide väliskihtaatomtuumast kõige kaugemal paikneb elektronkiht aatommassaatomi mass, mis on väljendatud aatomi massi ühikutest moolaine hulga ühik molaarmass 1 mooli aine mass gaasi molaarruumalaühe mooli mistahes gaasilise aine ruumala ( 22,4 ) avokaadoarvühes moolis sisaldava osakeste arv lihtainekoosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest liitainekoosneb mitme keemilise elemendi aatomitest metalllihtaine, mille aatomite väliskihil on tavaliselt 12 elektroni, mille nad kergesti loovutavad mittemetalllihtaine, mille aatomite väliskihil on 4 elektroni või rohkem indekselemendi all paremal olev arv, näitab aatomite arvu molekulis kordajaarv, mis kirjutatakse aine va

Keemia

1

odt

Keemia mõisted

Mõisted: 1. Aatom ­ aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon ­ aatomite rühmitus, mille laeng on + või ­ Li+ Cl- 4. Puhas aine ­ koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu ­ koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine ­ koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine ­ koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus ­ muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus ­ tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine ­ elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja ­ elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija ­ elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon ­ reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid Cl2 17.

Keemia

2

docx

Keemia mõisted

Keemia mõisted. · Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side ­ aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side ­ erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine ­ keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks ­ aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon ­ reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisreaktsioon ­ reaktsioon, m

Keemia

1

doc

Keemia mõisted

Mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum ­ aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate ­ aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ­ ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop ­ elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element ­ kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus ­ elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul ­ aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng ­ elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape ­ aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid ­ aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus ­ aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool ­ kristalne aine, mis koosneb katioonide

Keemia

1

odt

Keemia mõisted

Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus

Keemia

Lisainfo

Kommentaarid (0)