Lombardia ja Lääne- Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige? Kirikute fassaadidel, portaalidel, kapiteelidel Vaeste piibel, Domineeris reljeef, Pronks, kivi, puu Kujutati: Ähvardavaid süzeesid (põrgu)Imesid (Viimne kohtupäev), Tinglikuid, sümboolseid kujutisi, Inimfiguure moonutati, Ristiusu tegelasi koos sümbolga, Abstraktset ornamentikat 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google
elukat. 11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid.
arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe kuna kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Romaani stiilil eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid ja imede kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus.
ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu
Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusdetailidel. Kõik need ilmselt mitme väga võimeka meistri poolt savist modelleeritud skulptuurid kadusid inimeste silmist 1830. aastail, kui kirik remonditi sel ajal valitsenud klassitsistliku maitsekohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta pommitamisest tekkinud tulekahju muutis kiriku varemeteks, kuid paljastas unustatud keskaegsed skulptuurid
laemaalingu ühtesulamine. Millal ja kus sai barokk alguse? Sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Seleta mõisteid ja too näiteid : Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust,
o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed o Valmisid 11. sajandi alguses o Reljeefid kujutavad stseene piiblist o Ei kujutata ruumi ega kõrvaldetaile. Tavaliselt paigutati reljeefe portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Tihti oli reljeefe ka piilarite kapiteelidel. Reljeefid olid üldistatud ja kaugelt vaatamiseks. Keskaja kirikute reljeefid = vaestepiibel. [Pühakirja seletati piltlikult kirjaoskamatul erahvale] Reimsi peapiiskopi Gero rist u 975-1000 o Puust, sisaldab reliikviat Chartes'i katedraali peaportaali skulptuurid. o Prantsusmaa o Valminud enne 1194. a. tulekahjut Apostlite teod o Reljeef Véxelay Madeleine´i kiriku portaali viiluväljal (nn. tümpanonil) o Prantsusmaa, 12. sajand Müstiline Veski
pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid Jaani kirikus kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku vaid riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga.
romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne.
4/11/19 · Peaportaalil dekoor puudub. Kirik on väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu kirik näeb välja kindluse moodi. · Avar pikihoone on gooti stiilis. 7 4/11/19 · Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. 8 4/11/19
kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanlik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaaniline on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ja Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. Sajandi maalingute fragmente. Valjala kiriku maalingutel leidub koguni inimfiguure. Kullassepa kunst · Ryssenberchi monstrants · Seitsmeharuline põrandalühter · Gildide hõbe pokaalid, peekrid ja vaagnad Hermen Rode tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. Bernt Nodke Pühavaimu altar ja lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu
Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus arhitektuur, skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. · Stukkdekoor- Kipsist, lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. · Voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul · Kartuss- Kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. · Balustraad- Balustritest ( keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest ) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu.
saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks) Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene. Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse) Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest ornamentidest. Geomeetrilised Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda. Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal. Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m.
Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. *voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. *kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5
sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli). Sagedasti võib märgata reljeefe ka siseruumides, eriti piilarite kapiteelidel. Romaani stiilis polnud reljeefid lähedalt vaatamiseks mõeldud ja just see aiatb seletada nende üldistavat vormi. Skulptuuris eelistati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutamist. Romaani populaarseimaks skultuuride teemaks oli viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Reljeefidel me ei näe realistlikke kujutisi, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Kujurid ei pööranud enamasti tähelepanu inimese
3. Seleta mõisted ja too näiteid: kunstide süntees - kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. stukkdekoor - Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused. voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. kartušš - kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. Leht 5 / 24 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal.
kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj. keskel hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuure. Enamasti olid need reljeefid kiriku fassaadidel. Eriti ilmekad ja rikkalikud olid need Prantsusmaa kirikutel. Tihti oli reljeefe ka siseruumides, eriti sammaste kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Reljeefid ei ole realistlikud vaid täis tinglikke ja sümboolseid kujusid. Tähelepanu ei pööratud kehavormide edasiandmisele, piisas vaid kui kuju oli näo või mõne tingmärgi järgi ära tuntav. Pühakuid kujutati alati koos mõne esemega(nt. Peetrust võtmega). Eeldati et vaataja saab sümbolitest aru, kuid tänapäeval ei oska inimesed keskaja kunstiteoseid tihti hinnata
esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist
väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajand hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Eriti ilmestavad skulptuurid olid Prantsusmaa kirikutes. Vahel võeti eeskujuks rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi. Reljeefe oli ka siseruumides, kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui bütsantsi pildijaatajad/eitajad, nad väitsid et pilt ise ei ole püha kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatutele ja seega nimetatakse keskaga kirikute reljeefe vaestepiibliks. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ja imede kujutsi
nii kesklöövi kui ka kitsaste külglöövidega. Jaani kiriku skulpturaalsed kaunistused on rikkalikud ja omapärased. Välisküljel ümbritseb kirikut ja torni eenduvat osa neliksiiude friis. 4-nishides paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel, talumliistudel ja päiskividel, mis olid seotud ristroidvõlvide piltlikult väljendatud tugisüsteemiga. Nad esinesid ka suureformaadiliste terrakotafiguuridena kiriku piilaritel ja seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb kõrggootikale omaseid iseloomujooned. Nõo kirik: 3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga
Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaar. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Mõnikord katsid reljeefid peaagu kogu läänefassaadi (Notre-Dame- la-Grande´i kirik Poitiers´s). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel. Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsantsi pildijaatajad ja pildieitajad: pilt ise ei ole püha, kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nim. keskaja kirikute reljeefe ´´vaestepiibliks ´´. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid suzeesid ning teiseks imede kujtusi
Vimpergi tipp lõikub neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust. Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu
suurem. Talad võivad paikneda plaadist kõrgemal või madalamal. Talade normaalne vahekaugus on ligikaudu 2 m; sel juhul võib plaat olla 6 cm paksune. Kui talade samm on 3 m, peab plaat olema vähemalt 8 cm paksune. Plaat Talad Suurem talade samm ei ole enam ratsionaalne. Sellisel juhul on üheks lae lahenduse võimaluseks kessoonlagi (vt kõrval), kus laeplaati toetab risttalastik või lahendatakse hoone monoliitse karkassi lahendusena, mida käsitleti eelmises peatükis (ribiline või kapiteelidel lagi). 52 Taladega raudbetoonvahelaed on otstarbekad juba alates 2...3meetrisest sildest sel juhul kulub betooni ja sarrusterast märksa vähem, kuigi töömahukus on suurem. Talad võivad paikneda plaadist kõrgemal või madalamal. Talade normaalne vahekaugus on ligikaudu 2 m; sel juhul võib plaat olla 6 cm paksune. Kui talade samm on 3 m, peab plaat olema vähemalt 8 cm paksune. Plaat Talad
5.4 Haapsalt Toomkirik Haapsalt Toomkirik(Lisa 6) on sakraalehituse silmapaistev näide. Üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid kogu Baltimaades.Esmakordselt on kirjalikult mainitud 1279. a. Haapsalu linna asutamisprivileegis. Ainulaadne on ristimiskabel, mis püstitati arvatavasti 15. sajandil. 1990. aasta jõululaupäeval toimus kiriku taaspühitsemine.Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja nähtus. Romaani stiilile viitab seinapiilarite kapiteelidel kujutatud taimornament, gooti stiili märgiks on teravkaarvõlvid. Kirik on aegade jooksul kõvasti kannatanud -- endisaegne interjöör hävinud, mitmel korral katus maha põlenud, mitmel korral on kirik lausa varemetes olnud. Viimane suurem restaureerimine algas 1960ndatel aastatel. Ristimiskabelis asub ristimiskivi (Joachim Winter 1634) ning skulptor Hille Palmi loodud Emaaltar. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti täiskuuöödel saladuslik Valge Daam
on kauneim raekoda. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. § 35. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel 13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesuslapsega. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. 14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgatagrupp, mis paiknes HarjuRisti kirikus. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide
11. saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Ei püüta kujutada ruumi ja detaile, oluline on haarav jutustus. 10. saj keskel hakati looma arhitektuuriga seotuid skulptuure. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadil. Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid Prantsusmaa kirikutel. Mõnikord katsid reljeefid pea kogu läänefassaadi (Poitiers). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsants. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale, seetõttu nim keskaja kirikute reljeefe ,,vaestepiibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Reljeefidel on näha tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Sageli kaunistas
selguses, kus olulist osa etendavad harilikult kuplitaolised domikaalvõlvid. Ükski neist kirikuist pole säilinud oma algsel kujul. Kõik nad on kannatanud sõdade, tulekahjude ja ümberehituste tõttu. Skulptuurkaunistusi on vähe, peamiselt ainult kapiteelidel ja konsoolidel. Seinamaalinguid on säilinud Ridala ja Hanila kirikus. Välisarhitektuuri silmapaistvaim osa on peasissekäigud ehk portaalid. Huvitavaim esialgsel kujul säilinud portaal on Ridala kirikul, mille vimpergis paikneb Eesti üks vanim skulptuurifiguur, mis kujutab kiriku kaitsepühakut --
annaabi.ee 
