Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kanep, marihuaana, uimasti, õied, sõltuvus, kanepit, kanepil, sisukor, illustratsioonide, hallutsinogeenid, mõjusid, kusjuures, hiljuti, kanepist, faktorid, väsimus, depressioon, suitsetamine, sperma, juhendaja, viljo, uimastid, depressandid, stimulandid, meskaliin, kultuurtaim, muistsed, kütid, korilased, niisiis, indiasse, kombe, sildi, sümboliksRakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU...................................................
Uurimustöö Kanep Juhendaja: Helen Oppar Koostas: Kevin Suurkivi Varstu 2009 ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-
Sissejuhatus... Kanep ehk cannabis sativa on nõgeselaadsete seltsi kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline tuultolmleja taim, mis on levinud nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad , 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini subtroopilises kliimas. Kanepit kasvatatakse ka toataimena, kuid sellisel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgust. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small &
Kool Kanep referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord Mis on kanep?.............................................................................................................................3 Kanep tööstuses..........................................................................................................................3 Kanep mõnuainena.....................................................................................................................3 Kanepi kiire toime..............................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.....................................................................................................................
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);
teadusuuringutes, mõnest on tehtud ka ravimpreparaat (nt nabiloon ja dronabinool) ning endokannabinoidid ehk organismis loomulikult leiduvad ained (nt anandamiid), mis mõjutavad kannabinoidiretseptoreid. Nende kaudu avaldub ka füto- ja sünteetiliste kannabinoidide toime. 4.2 MÕJU SOORITUSELE Marihuaana ergogeeniline mõju on küsitav, kuna tema sooritust parandav efekt on seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu sportlaste võistluseelset stressi ja ärevust.
....................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt.........................................
Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
tarvitamine koos teiste depressantidega, näiteks alkoholiga. Ükskõik kui pikaks ajaks heroiinita jäänud sõltlane kannatab eriti ebameeldivate võõrutusnähtude, nagu krampide, lõdisemise, külmahoogude, aevastamise ja higistamise käes. Isegi kui need lõppevad, säilib tänu sõltuvusele suur soov aine järele. (Ganeri 2000: 49) 7 1.1.4 Kanep Kuivatatud kanep. Foto: Wiz Khalifa Facebook Kanepit saadakse cannabis sativa nimelisest taimest (Ganeri 2000: 28). Kanepit suitsetatakse tubakaga segatuna või puhtalt. Seda tehakse spetsiaalse piibuga või keeratakse marihuaanasigaretiks. (Whyman 2002: 136) Kanepit esineb erineval kujul ja olekutes. Vaik ehk hašiš esineb pruunide või mustade tükkide kujul, kuivatatud lehed, varred ja seemned esinevad puruna ning kanepiõli kleepuva siirupilaadse vedelikuna. (Ganeri 2000: 29)
Võib-olla aitab see mõnel inimesel õigeaegselt loobuda või ütelda narkootikumidele "ei". Narkootikumidevastase võitluse ajalugu näitab, et tänaseni ei ole ühtki vahendit, kuidas selle levikut pidurdada. Ei too edu sõltumusainete vaba müük (näiteks Hollandis), ei nende täielik keeld ega pikaajaline vanglakaristus nende omamise ja müümise eest, sest narkootikumide levitamisega on seotud väga suured rahad. NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID KANEP: Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest.
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13 3 ALKOHOL Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja. Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
koguseid; · palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust; · pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; · need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju; · kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks; · kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda; · kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud; · pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu;
Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised
*''halb taust'' *vanemaealisus Elektriimpulssravi toimib kiiresti ja ohutu Näidustused: *rasked psühhootilised v melanhoolsed D *raske D-ga kaasnev enesekahjustus *raviresistentne mõõdukas v raske D Erevalgusravi *Näidustused - sesoonne D *Ere valgus(2500lx) 30-60min *Efekt ilmneb ca nädalaga *Kõrvaltoimed - silmade ärritusnähud MÕNUAINED F10 Alkohol F11 Opioidid F12 Kanabinoidid F13 Rahustid või uinutid F14 Kokaiin F15 muud stimulaatorid(k.a. kofeiin) F16 Hallutsinogeenid F17 Tubakas F18 Lenduvad lahustid F19 Mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Motiivid: Positiivsed emotsioonid ja loovus, negatiivsed emotsioonid, sotsiaalne sobitumine, sõltuvus. Aitab: sõpradega hästi aega veeta 65% , uudishimust 54% , ennast hästi tunda 49% , lõõgastuda 41%, maitse meeldib 41%, igavusest 23%, probleeme unustada 22% , üle saada vihast ja pettumusest 17% , sobituda gruppi 13% , olen sõltuv
1.1.2. Alkohol teaduslikult Alkohol – keemilise nimetusega etanool(CH3CH2OH) või (etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile.Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.Alkohol on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Alkohol on uimasti, mida leidub eri vormides, sealhulgas õlu, siider, vein, alkoholi sisaldavad karastusjoogid ning kanged alkohoolsed joogid nagu viski, džinn ja viin.Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. (8) 1.2. Eesti alkoholikultuur Eesti alkoholikultuuri iseloomustab meeletute koguste kiire tarbimine. Kui mujal maailamas on
· Teises järjekorras kasutatavad teise põlvkonna AP: klosapiin Teise põlvkonna psühhoosiravimitel arvatakse olevat eelistoime meso-kortikaalsetele-mesolimbilistele DA- närviteedele. Nn depolarisatsiooniblokaad - pikaajalise haloperidooli manustamise efekt dopamiinineuronite aktiivsusele mustolluses (A9, heledam joon) & ventraalses tegmentumis (A10, tumedam joon). Skisofreenia puhul esinevad ka spetsiifilised kognitiivsed kõrvalekalded. Ravimata patsientidel töömälu sõltuvus D1 retseptorite tihedusest dorsolateraalses prefrontaalses ajukoores. Skisofreenia nn negatiivne sümptomaatika20 võib põhineda ajukoe degeneratsioonil · Graanulrakkude kihi õhenemine hippokampuse hammaskäärus - neuronite juurdekasvu peetumine? · Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil
piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav,
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
- Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
annaabi.ee 
