1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus kõigil kandidaatidel peavad olema võimalikud võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks; igal valijal on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga. Vasta põhiseaduse ja valimisseaduste alusel: • Kellel on aktiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel? • Kellel on passiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel?
võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse
12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16
12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16
Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast, gümnaasiumiõpilased või ülikoolis õppivad tudengid. kandidaatidel tuleb ette valmistada ettekanne teemal: 'Millega pääsen mina teadusajalukku' ja osavust testiv TEADUSLABÜRINT, Saatesse pääseb 15 võistlejat. Lühikirjeldus Võistlejad jagatakse 5liikmelisteks meeskondadeks. Esimese võistlussaate kapteniteks on TEADUSLABÜRINDI 3 kõige kiiremini läbinud võistlejat, edaspidi määratakse see kohtunike otsusega. Võistlussaadetes lahendavad kõik võistkonnad kaptenite juhtimisel kolm ülesannet.
Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja
saadiku isiklik vastutus. Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused? Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Kuidas valmistatakse ette riigikogu valimisi? Kuidas seatakse üles kandidaadid? Eesti on riigikogu valimisteks jagatud 12 valimisringkonnaks, kusjuures Tartu linn moodustab eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust.
paigutada allesjäänud raha arenevatesse valdkondadesse. Siiski, kuna palgad suureneksid iga taasvalitava ametiajaga, oleks see piisav motivatsioon noortele ja andekatele poliitikutele valimaks antud valdkonda elukestvaks karjäärikutsumuseks. Kui oleksid üksikkandidaadid, saaks rahvas valida just nimelt neid saadikuid, keda ise tahab võimul näha, mitte vihatuid parteiliidreid. See rahuldaks rahvast ja annaks neile tagasi tunde, et nende käes on tegelik võim. Kandidaatidel lasuv isiklik võim välistaks kahjulikke otsuseid, kuna see tooks halba mainet ja ettevõttele pole majanduslikult kasulik ära osta igat kandidaati, kuna neid oleks palju rohkem, kui on praegu parteisid. Ehala pakub probleemide lahendusena valijate revolutsiooni teed. Minu meelest on Martin Ehala ideed suurepäraselt õigustatud ja ta on osavalt toonud välja kõik poliitilised probleemid, mis tänapäeval esinevad. Kuigi valijate revolutsioon
.......................................................................................... 1 1.Kus saab õppida lenduriks?................................................................................................................. 2 Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka.................................................................................................... 3 2. Eritingimused..................................................................................................................................... 5 3.töö iseloom...........................................................
need kandidaadid, kes on nimekirjas eespool ja vastavalt nii palju, kui suure osa moodustab selle erakonna häältearv koguhäältearvust. Avatud nimekirja puhul ei ole vahet, kus kohas asub kandidaat nimekirjas, ikka saab parlamenti see, kes kõige rohkem hääli kogub. Eestis on kasutusel poolsuletud nimekiri, kus valija saab hääletada nimekirjas ükskõik keda, ka üksikkandidaati, kuid lõpptulemuse määrab ka koht nimekirjas, mitte ainult kandidaadi häälte arv. Eesotsas olevatel kandidaatidel on suurem šanss parlamenti saada, kuid see ei määra kindlalt, et eesotsas olev kandidaat päriselt ka parlamenti saab. Väga olulist rolli mängib ka valimiskünnis, sest see paneb paika, kui suure toetuse peab erakond saama, et üldse pääseda esinduskogusse. Eestis on praegu valimiskünnis 5%, mis tähendab, et alla selle hääli kogunud erakonnad ei pääse Riigikokku. Proportsionaalse valimissüsteemi eelis on kindlasti see, et väikeerakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti
· Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele · Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja · 20 . sajandi mõjukaimad natsism, fasism, kommunism Valimised Demokraatlike valimiste peamised tunnused: · vaba konkurents-kandidaatidel võrdsed võimalused · ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal · üldisus-hääletusõigus on suurel osal ühiskonnal · otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal Valijatüübid: 1. parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja 2. rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist 3. jooksik-valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab 4. passiivne valija- satub valimistele juhuslikult ja hääletab suvalise kandidaadi
(selektiivseid stiimuleid) trahvide või subsiidiumidega. Signaalimine - Iga indiviid, kes pakub head kvaliteeti, püüab sellest signaalida. Seejuures vajavad lahendust kaks ülesannet: signaalist peavad teised aru saama (infoaspekt) ja see peab olema usaldusväärne (stiimuliaspekt). Näited: Tartu Ülikooli diplom, seejuures heade hinnetega. Tulevasele tööandjale on siis kohe selge, et tegemist on teatud kvalifikatsiooni ja võimetega, mida ilma selle signaalita kandidaatidel ei ole (või on vähem). Hea nimi (maine), mida võib halva kvaliteedi varjatud pakkumine oluliselt kahjustada. Garantiide andmine, mis lubatud kvaliteedile usaldusväärsust lisab. Sõelumine e screening - Väheminformeeritud pool võib seada tingimusi, mida vaid soovitud kvaliteediga partnerid täita suudavad. Siin räägitakse ka sõelumisest (screening). Näited:Võib pakkuda erinevaid kindlustuslepinguid. Ühel juhul on
CV koosneb järgmistest osadest (Toomenurm 1999: 34): · isikuandmed; · teenistuskäik; · hariduskäik; · võõrkeele oskus; · arvuti kasutamine; · huvialad · soovitajad Tihti on CV-le lisatud ka motivatsiooni- ja/või kaaskiri. Kaaskirja eesmärgiks on tutvustada kandidaadi CVd, ankeeti ja juhtida tähelepanu professionaalse tegevuse olulisematele aspektidele. Kaaskiri võimaldab kandidaatidel end piisavalt avada. Motivatsioonikiri on põhjalikum ning võimaldab kandidaadil oma sobivust pakutavale ametikohale paremini põhjendada. (Kihuoja 2007: 25) CV-de analüüsimisel tekkivate küsimuste puhul tasub neid pigem täpsustada kui CV-d kergekäeliselt kõrvale jätta. Kõikide potentsiaalsete sobivate kandidaatidega liigutakse edasi valikuprotsessi etappi ning mittevalituks osutunutele edastatakse konkurssi vastused
luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. VALIMISED DEMOKRAATLIKUD VALIMISED inimeste vaba valik iseseisev otsuste langetamine ei pea avalikustama oma otsust kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida kandidaate võib olla palju regulaarsed valimised ( Riigikogu 4 aastata tagant) hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse universaalsus ainult vähestel täiskasvanutel pole valimisõigust, kodakondsuseta inimesed valimised on ühetaolised kõigil on üks hääl valimised on salajased RIIGIKOGU VALIMISED. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks
kirikusse. Seal lauldi üheskoos nn tunnipalveid, piibli lauluraamat oli selle tarvis niiviisi lõikudeks jagatud, et igal nädalal lauldi läbi kõik 150 Taaveti psalmi. Tunnipalvesse kuulus muidki pühakirjalugemisi, hümne ja palveid.Neil tundidel, mis napist uneajast ja palvetamisest üle jäid, tehti tööd aias, põllul või töökodades ning loeti vaimulikku kirjandust. Ilmikmunkadel ehk habemikel vendadel ei olnud kohustust lugema õppida, preestriseisuse kandidaatidel küll. Tsistertslased olid ka kuulsad kala- ja hobusekasvatajad. Tõenäoliselt olid nad kõige esimesed, kes sel alal Eestis tegutsema hakkasid. Just seepärast asutatigi Kärkna klooster Amme ja Emajõe nurka, et saaks rajada kanalisatsiooniga kalatiikide süsteemi. Nii Kärkna kui Padise kloostri kalakasvatuses oli kasutusel kolme tiigi süsteem. Mungad liha ei söönud, kala seevastu küll. Kärkna kloostri hävitasid venelased Liivi sõja alguses 1558. aastal. Stockholmi
nõudsid eksamid põhjalikku hiina keele ja veel sügavamat hiina kirjanduse tundmist, konfutsianistlikku klassikat praktiliselt peast. Eksameid oli mitmeid. Kõige levinum neist oli klassikaline eksam, mis sisaldas küsimusi konfutsianistlike teoste kohta, ja õpetlaste eksam, milleks polnud nii hästi vaja teoseid tunda, kuid kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost. Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu. Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku.
7 närviliseks. Tema meeleolu kandus üle ka teistele meie seltskonna liikmetele. Kuigi emotsioonid ei ole pisikud, nakatavad nad ka teisi. Hirmuga sarnanev ärevustunne see on tähtsate sündmuste ootus, mille käik ei ole meile teada ja mis seepärast meid erutavad. Selle loo juures ilmnes ka huvitav fakt. Kui mu tuttav naiskodanik lõpuks sai kirja, milles kodused teatasid, et korterit neile ei antud, sest teistel kandidaatidel oli elamispinda veel rohkem tarvis ja enne poolt aastat ei anta, tema meeleolu ... paranes. "Parem juba teada, et ei saanud, kui vaevelda teadmatuses," ütles ta, "kahju muidugi. Kuid me elasime ju seni vanas korteris ja võime veel natuke kannatada." Ärevat ootust elatakse sageli läbi raskemini kui sündinud ebameeldivust. (4, 224-225) 2.2 Õnn "Olge õnnelikud!", "Palju õnne!" nii me kirjutame tihti, ja see on kõikehaarav soov. Aga milles seisneb õnn? Heaolu, vastavad mõned
Vasakpoolsed- uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor Äärmusideoloogiad Islami fundamentalism- Lääneliku elulaadi ja mõjutuste hukkamõistmine Fasist- Usub, et vägivald on vajalik rahva huvide kaitseks Kommunist- Usub, et ideaalühiskonda tuleb jõuda revolutsioonilisel teel Valimised Demokraatlikud valimised Vabad (pole kohustuslikud, anonüümsed) Ühele saadikukohale kanditeerijate arvu ei piirata Valimised on regulaarsed Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida Tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle
vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ 6. august 1940 liitis NSV Liidu Ülemnõukogu Balti riigid NSVL-iga. ❧ Algas anneksioon (ebaseaduslik liitmine). Kas Eesti liitmine NSV Liiduga oli ebaseaduslik? ❧ Valimiste väljakuulutamise ja toimumise vahel oli vähem aega, kui seaduses lubatud. ❧ Kandideerida lubati ainult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidel. ❧ Valiti ainult Riigivolikogu. Riigikogu teist koda – Riiginõukogu kokku ei kutsutud. ❧ Riigivolikogul ei olnud õigust riigikorda muuta. SÕJASÜNDMUSED 1941–1944 ❧ Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ Jaapani sõttaastumine ❧ Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal ❧ Stalingradi lahing ❧ Sakslaste lüüasaamine Aafrikas ❧ Kurski kaar
sügavamat hiina kirjanduse tundmist, konfutsianistlikku klassikat praktiliselt peast. Eksameid oli mitmeid. Kõige levinum neist oli klassikaline eksam, mis sisaldas küsimusi konfutsianistlike teoste kohta, ja õpetlaste eksam, milleks polnud nii hästi vaja teoseid tunda, kuid kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost. Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu. 10 Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. 1 1 http://wiki.zzz.ee/index
saadikukohtade arvu parlamendis. Kes kohtadele pääsevad, sõltub erakonna otsusest. Puudused seisnevad häältelugemise keerukuses ning erakondade suures mõjus valimistulemustele (suletus nimekirjade puhul). Vältimaks parlamentipääsemise võimalust inimestel, kes on valmistel võib-olla vaid sadakond häält saanud, on kehtestatud häälte alampiir. Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, lihtsam on pugeda partei seljataha? Samas on kandidaatidel võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud ning hääled ei lähe kaduma. Hübriidsed valimissüsteemid seisnevad selles, et majoritaarne ja proportsionaalne on omavahel ühendatud. Tavaliselt jagatakse sellisel juhul pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal kandidaadil on kaks häält ühe annab majoritaarse süsteemi põhimõttel kohaliku ringkonna kandidaadile, teise proportsionaalsuse põhimõttel konkreetse
Lisaks tõi õiguskantsler välja kahtluse keelu efektiivsuse osas, kuna keelust kõrvalehiilimine oli tema hinnangul liialt lihtne. Nimelt ei takista välireklaami keeld kandideerijatel kasutamast teisi reklaamikanaleid ning oma raha panustamist alternatiivsetesse kanalitesse, mis tähendab seda, et valimiskulud tegelikult ei vähene. Lisaks, kuna poliitiline välireklaam on keelustatud ainult aktiivse agitatsiooni ajal, siis ei takista see kandidaatidel kasutamast välireklaami mõnel muul ajal nagu näiteks enne valimisi. Võttes arvesse eelnevalt esitatud argumente 6 (12) poliitilise välireklaami keelustamise kohta, asus õiguskantsler seisukohale, et taotlevate eesmärkide saavutamiseks ei ole valitud vahend efektiivne meede. Lisaks keelu vähesele efektiivsusele, leidis õiguskantsler, et piirang ei ole mõõdukas ka seetõttu, et keeluga kaasnes võrdlemisi intensiivne põhiseaduse riive
üks kandidaat – see, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Just seepärast iseloomustatakse lihthäälteenamuse süsteemi väljenditega võitja saab kõik (ingl winner takes all). Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võitjal on lihtsalt rohkem hääli kui teistel kandidaatidel. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul (aga ka näiteks Prantsusmaa parlamendivalimistel) rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Nagu nimetus ütleb, tuleb valimisvõiduks koguda häälte absoluutne enamus ehk 50 protsenti pluss üks hääl. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse valimiste teine voor. Teise vooru pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kahe valimisvooru korraldamine on kulukas ja
olemasolu, mis vastaks Eesti puhul keskharidusnõudele Samas kui meil on abipolitseiniku 1 taseme saamise eelduseks vähemalt põhihariduse olemasolu. 2. Järgnevalt tuleb kandidaadil osaleda spetsiaalsel kandidaadi päeval ,,Bewust Blauw" (teadlik sinine), kus tutvustatakse lähemalt politsei tööd ning kõrvaldatakse erinevad politseiametit saatvad müüdid ja väärarvamused, mis kandidaatidel võivad politsei tööga seoses olla. Kohapeal tutvustatakse ja näidatakse politseinike igapäevatööd, kandidaadid saavad võimaluse küsida ametnikelt nende tööd puudutavaid küsimusi ning seeläbi jõuda endas lõplikult selgusele, kas peale vastuste saamist ning politsei nö ,,halli argipäevaga" tutvumist on kandidaadil ikkagi soov kandideerimisega jätkata. Eestis kahjuks sellist nö kandidaadi päeva või avatud uste päeva abipolitseinike
Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18. eluaastast, riigikokku alates 21. eluaastast ja presidendiks alates 40. eluaastast) o ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) o OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) 6 o SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse
Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade kogumisel oli vapside kandidaadi Larka toetajaid 50,4%, seega rohkem kui teistel kandidaatidel kokku. Pätsi toetas vaid 14,9%). 21 1933.a augustis sulges valitsus kaitseseisukorra meetmete raames EVKL-i, 19. oktoobril tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa, mille asemel registreeriti pärast üleriikliku kaitseseisukorra tühistamist Eesti Vabadussõjalaste Liiduks. Liitu astumisel ei olnud määrav Vabadussõjas osalemine, ka Vabadussõja veterane vastuvõtmise
Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade kogumisel oli vapside kandidaadi Larka toetajaid 50,4%, seega rohkem kui teistel kandidaatidel kokku. Pätsi toetas vaid 14,9%). 21 1933.a augustis sulges valitsus kaitseseisukorra meetmete raames EVKL-i, 19. oktoobril tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa, mille asemel registreeriti pärast üleriikliku kaitseseisukorra tühistamist Eesti Vabadussõjalaste Liiduks. Liitu astumisel ei olnud määrav Vabadussõjas osalemine, ka Vabadussõja veterane vastuvõtmise
karistus, mida kohus saab karistust määrates vaagida. Ajalugu tunneb nii soolisi, varanduslikke kui ka hariduslikke tsensusi. Ühetaolisus tähendab, et kõigi hääletajate hääl on sama kaaluga. Tavalisel üks hääl. Samuti seda, et ringkondade vahel jaotatud mandaatide arv on võrdeline hääleõiguslike kodanike arvuga. Uuemad tõlgendused lisavad ka selle, et erinevatel kandidaatidel või nimekirjadel peab olema samasugune võimalus propagandaks. Eesti põhiseaduses on järgmised vanusetsensused: aktiivne valimisõigus (õigus hääletada) on Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18 ja kohalike omavalitsusüksuste (valdade ja linnade) volikogude valimisel 16 aastat (vt põhiseaduse §§ 57 ja 156) ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) korral
häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas. + kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi võimaldab ligipääsu valitsuse juurde ka pisierakondadel - killustab parlamendi- selline parlament pole töökindel Demokraatlike valimiste tunnused 1) Konkurentsi olemasolu, võistlikkus- kõikidel kandidaatidel peab olema võrdne õigus oma vaateid tutvustada 2) Valimised peavad olema üldised ja võimalikult massilised- valimisõigus peab olema antud kõigile olenemata rahvusest, soost, rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud) ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40). aktiivne valimisõigus- õigus hääletada
tulemustest (tabel 4.15). Sealjuures on igas kategoorias kasutatud kümne parema tulemuse keskmist. 500 meetri distantsi kasutati kui anaeroobse-laktaatse võimsuse näitajat, kuna pikemad distantsid iseloomustavad peamiselt (2000 meetrit) või ainult (6000 meetrit) aeroobset võimsust. 73 Tabel 4.14 Sõudeergomeetril saadud eri võistlusdistantside ajad USA koondise kandidaatidel (Seiler 1996 järgi) Kategooria 500m 2000m 6000m Normaalkaalu mehed 1:20,0 5:58,3 19:05,0 Kergekaalu mehed 1.26,8 6:19,0 20:25,0 Normaalkaalu naised 1:34,0 6:52,5 21:51,0 Kergekaalu naised 1:41,9 7:21,6 23:44,0
8 Personalidokumendid Personalidokumente vormistatakse hetkest, kui vabaneb või luuakse uus ametikoht, mille täitmiseks on vaja leida antud meeskonda sobiv töötaja, kuni töötaja vabastamiseni ehk töösuhte lõpetamiseni. Personalidokumentide trükkimisel kasutatakse sama kirja fonti ja suuruse, mida valitakse ametikirja koostamisel. 8.1 Avaldus 8.1.1 Üldine informatsioon Tööpakkumiskuulutustes palutakse kandidaatidel saata muuhulgas avaldus. Dokumendi koostamisel tuleb lähtuda ametikirja vormistamise põhimõtetest. Saabuvad avaldused tuleks registreerida. Avaldus on kohataotleja visiitkaart, tema esmatutvustus tööandjale. Saatmise eesmärk on saavutada pääsemine intervjuule, seepärast peab dokument olema pilkupüüdev, konkreetne, argumenteeritud ja vormistatud laitmatult. Pole õige keskenduda ainult iseenese huvidele, vaid ka sellele, mida firma kandidaati palgates võidaks. 8.1
b. Lahkuja soovib oma endiselt tööandjalt soovitust. c. Lahkuja soovib jätta nn. jala ukse vahele. 6) Värbamisintervjuud - Kliima peaks olema sõbralik, veidi ametlik.Kandidaadid peaksid tegema korraliku kodutöö, uurides välja, - e/v tooted teenused - tüüpiline karjäärirada - e/v ajalugu ja tulevik - isikliku arengu võimalused orgis - ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata - ettevõtte olukord turul Selline info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused intervjuuks. 39. Läbirääkimised: ettevalmistus Kõikidele läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned: 1. Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima. 2
b. Lahkuja soovib oma endiselt tööandjalt soovitust. 34 c. Lahkuja soovib jätta nn. jala ukse vahele. Värbamisintervjuud - Kliima peaks olema sõbralik, veidi ametlik.Kandidaadid peaksid tegema korraliku kodutöö, uurides välja, *e/v tooted teenused *tüüpiline karjäärirada *e/v ajalugu ja tulevik - isikliku arengu võimalused orgis *ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata - ettevõtte olukord turul Selline info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused interv 39. Läbirääkimised: ettevalmistus Kõikidele läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned: 1. Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima. 2
c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat Aktiivne: Igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamsieks võrdsed võimalused (võrdne arv hääli ja võrdne kaal) RKPJKo (01.09.2005) 3-4-1-13-05 p 16 Passiivne: Kõikidel kandidaatidel võrdne võimalus kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. RKÜKo (19.04.2005) 3-4-1-1-05 p 16 Probleemid: passiivse valimise ühetaolisuse puhul: suletud nimekirjad (jäik, nimekirjas allpool inimene saab küll rohkem hääli, aga tema hääled kanduvad üle nimekirjas eespool olevatele isikutele) e-hääletamine? 19 A B C 1. 6100 5000 900 2 3050 2500 450 3 /6 /4 d´Hondt – valimisringkonnas kehtestatakse kvoot
2. Lahkuja soovib oma endiselt tööandjalt soovitust. 3. Lahkuja soovib jätta nn. jala ukse vahele. VÄRBAMISINTERVJUU kliima peaks olema sõbralik, veidi ametlik. Kandidaadid peaksid tegema korraliku kodutöö, uurides välja: - ettevõtte tooted/teenused, - tüüpiline karjäärirada, - ettevõtte ajalugu ja tulevik, - isikliku arengu võimalused organisatsioonis, - ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata, - ettevõtte olukord turul. Selline info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused intervjuuks. Meeles tuleks pidada enda "müümist". Oluline on keskenduda teatud võtmeideedele ja siduda need ettevõttega. Tuleks näidata, kuidas teie omadusi - kogemust, haridust ja võimeid - saaks antud ettevõttes kasutada. Võimete või oskuste rakendamise näitamine on väga suur plusspunkt teile (näitab ka analüüsivõimet). Vältida tuleks negatiivseid kommentaare teiste inimeste ja nende