Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul 2 küüslauguküünt 4dl kohvikoort soola musta pipart 1 suvikõrvits
-8. sajandist). Eestlaste toidulaual püsis terviljatoit olulisel kohal 19. sajandini. Vanimaks võib pidada terarooga (uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest, keedetud). Odratangudest ja jahust keedetud puder ja leem oli kogu maal armastatumaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Odrast valmistati ka tähtsamaid jooke alates õlust, kaljast, taarist huni hapurokani. Eriti armastatud olid oder tavanditoitude valmistamisel. [] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele. Seda keedeti sõnnikuveo, lõikuse jt suuremate põllutööde lõppepudruks. Samuti pühapäeval ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. []
mMaitsestatud, vormitud. Eskalopp- fileest, seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud. Kanafileekotletid- tiivakondiga fileetükist. Võivad olla täidisega või ilma. Vasardatakse, maitsestatakse, paneeritakse mitmekordselt. Kanakoivad- paneerimata või maitsestatud ja paneeritud. Raguu- kodulindude, metslindude lihast, kondiga tükid. 12.Eelistada tuleks kohupiima kasutamist kuumtöötlemata. Eelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiim toasooja v kergelt vahustatud võiga, lisatakse retseptuuris näidatud ained ja maitseained. Kohupiimasegudesse pannakse riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki v vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatud kalu jne. Järelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks vahustatakse toesoe või koos suhkruga, lisatakse väikeste portsjonidena peenestatud kohupiim, iga kord hoolikalt segades.
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt.
13 Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine lehekülg 119-123 Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite: erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, see sobib ka võileivakatteks, Sõir on eesti rahvustoit.
praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine
Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel.
Koostisosad: Võid, muna, soola, peterselli, kalamarja, oliiviõli ja juuretisesaia. Valmistusviis: Sega pehme või, hakitud muna ja hakitud petersell. Maitsesta soolaga ja klopi ühtlaseks. Lõika juuretisesaiast keskmised viilud ning aseta pannile, kuni on krõbedad. Määri saiale oliiviõli ning aseta munavõi peale, siis lisa kalamari. Eelroog Kodumaine aedvilja püreesupp kookosepiimaga Koostisosad: Sibul, kartul, porgand, aedoad, vett, soola, basiilik, paprikapulbrit, kookospiima ja nisujahu. Valmistusviis: Koori sibul ja kartulid, kaabi porgand. Lõika aedviljad tükkideks ja lisa soolaga maitsestatud vette keema. Keeda kuni aedviljad on pehmed ning püreesta need koos keeduveega köögikombainis. Lisa maitseaineid ja kookospiimaga segatud nisujahu ning lase segades keema. Serveeri soojalt ja lisa basiilikuleht peale. Serveeritakse Pffafl Grüner Veltliner Weinviertel DAC veiniga. Pearoog Krõmpsuv sealiha õllemarinaadis serveeritud maise ürdifooliumi kartuli ja värviliste
hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame. 5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19.sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt õhekülgne ja kasin. 19.sajandi keskpaigas
nädalavahetust“ . Oluline on see, et toodaks välja korduvaid asju/tegevusi ( erinevad argipäevast). 5 minuti jooksul räägib üks oma kommetest, seejärel räägib teine 5 minutit oma pere kommetest. Lõpuks laseb õpetaja valikuliselt õpilastel tutvustada nädalavahetuse veetmise traditsioone, kusjuures õpilane tutvustab just oma kaaslase kombeid. Tööleht. 1.Mis on traditsioon? 2.Kas on vaja peretraditsioone, kombeid, mis päranduvad vanematelt lastele või korduvad aastast aastasse? 3.Milline teie pere traditsioon sulle kõige rohkem meeldib? Põhjenda vastust. 4.Milline teie pere traditsioon sulle tundub mõttetu. Põhjenda. 5.Kuidas saaksid sina kaasa aidata, et teie pere traditsioonid püsiksid? 6.Miks on see oluline, et just sina kaasa aitad? 7.Mis on traditsioonide puhul halb/tüütu? Too näiteid. 8
oma nuga või puust voolitud tikk. Joodi kappadest või kaanega kannudest. Neid mahukaid nõusid kasutati mitme inimese peale. Pliidi tulekuga muutusid nii laua nõud, kui toidu valmistamise nõud. Järjest rohkem kasutati plekk nõusid ja metellist söögiriistu. Kõige tähtsamad olid teravilja toidud. Kasvatati peamiselt otra ja rukkist. Kõige tähtsam teravilja toit oli rukkileib. Hapendatud tainast hakati rukkileiba hakati toiduks tarvitama juba 12. Sajand. Leiba söödi iga toidu juurde. Odra toidu sömine ulatub kaugele minevikku püsis olulisena 19 sajandini. Odra tangust ja jahust keedetud puder ja leem olid kogu maal armastatuim söök. Oder oli tähtis ka kõige tähtsamate jookide valmistamisel, milleks peeti õlut kalja taara. Eriti armastatud oli oder, aga tavandi toitude tegemisel. Tangu putru pakuti pulmades, ristsetel ja matustel. Viidi kaasa katsikule minnes. Pandi hingede ajal kostiks kodu külastavatele esivanematele hingedele. Keedeti tähtsamate talutööde lõpuputru
Nüüd võid nõks kuumust juurde keerata ja endiselt pidevalt vispeldades kuumuta kuni segu pakseneb, umbes hapukoorelaadseks. Eelküpseta koogipõhja ahjus umbes 6-8 minutit ning seejärel vala keedukreem koogipõhjale. Peale laota õunad (näiteks ringiratast). Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Enne serveerimist lase veidi jahtuda. Mõnusalt rabeda tainaga õunakook Tainas: 200 g võid 200 g hapukoort 350 g nisujahu noaotsatäis soola Täidis: 400 g viilutatud õunu 1 tl jahvatatud kaneeli maitse järgi suhkrut Määrimiseks: muna Sulata või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sõtku ühtlaseks -- tainas on enne jahutamist üsna pehme. Pane pooleks tunniks külmkappi tahenema. Rulli jahtunud tainas kergelt jahusel laual suureks ristkülikuks (või kaheks väiksemaks ristkülikuks), aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale.
Nii algabki uus aasta eestlasele sageli paarinädalase dieedipidamisega. Kõik see jõuab aga järgneva üheteistkümne kuu jooksul kenasti unustusse vajuda ning kordub suure tõenäosusega järgmiste jõulude ajal uuesti. Sest jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu! TÜÜPILISED EESTI TOOTED Joogipiim, eriline rasvaprotsent (2,5% rasvasisaldusega), pett (hapendatud), keefir, hapupiim, kodujuust (erinevate lisanditega), teraline kohupiim (rasvane ja rasvatu), maitsestatud teraline kohupiim (rosinatega, vaniljega, suhkruga, kakaoga), kohupiimakreemid (maitsestatud, maitsestamata), pagarikohupiim küpsetiste valmistamiseks, kohukesed (erinevate lisanditega), poolkõvad gouda- ja edam-tüüpi juustud, suitsujuust, sulatatud juust (erinevate lisanditega) sõir, või (eriline rasvaprotsent, madalama rasvasisaldusega), või ja taimeõli segu, jäätis, naturaalne
Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas
Jäta jahtuma. Valmista toatemperatuurini jahtuda. vedelat mett maisihelbepurus ja lao kreem. Purusta küpsised. Sega kannmikseris Püreesta jahtunud aprikoosipüree saumiksriga või Vahusta koored koos suhkruga kreemjaks ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. kohupiim rõõsa koore ja suhkruga. Sega köögikombainis ühtlaseks. (Soovi korral hõõru segu kohevaks. Tõsta vaht beseele ja lao peale marjad. Küpseta u 20 minutit ning lase siis kohupiimamassi hulka purustatud küpsised. läbi sõela). Maitsesta vanilliga. Pane kinnisesse Nirista üle meega ning serveeri kohe
aastal Kanada (2159 tuhat tonni), Soome (388,3), Austraalia (191,7), Rootsi (156,3) ja Suurbritannia (118,9). Suurimad importijad olid aga USA (2169 tuhat tonni), Saksamaa (255,3), Mehhiko (127,1), Hispaania (67,2) ja Jaapan (63,2). · Kasvatamine Eestis 2010. aastal toodeti Eestis kokku 61,3 tuhat tonni kaera, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 29,1 %. Kaeratoodang moodustas erinevate teraviljade kogutoodangust 8,2 %. Kaera edestasid 338,5 tuhande tonniga nisu ja 297,3 tuhande tonniga oder ning kaerale järgnes 29,5 tuhande tonniga rukis. Kaera kasvatati 31,6 tuhandel hektaril ning selle saagikus oli 1982 kg/ha. Kaera kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvip ind, tuhat 46,7 62,5 45,1 33,9 26,0 33,4 41,7 36,1 49,0 61,0 53,3 35,2 35,4 32,6 34,2 36,1 hektar it Saagik us,
Hind käibemaksuga 1,06 * Maitseained ja vesi arvutatakse köögi üldkuludesse. * Portsjonite kaal on saadud ülekaalumise teel. 8 Tehnoloogiline kirjeldus 1. Vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga. 2. Lisa hapukoor ja kamajahu ning sega segi. 3. Jäta külmkappi seisma. 4. Enne lauda viimist lõika maasikad pooleks. 5. Kaunista kamavaht kolme maasikatükiga. 6. Serveeri koos melissilehtedega. 9 4. Toitude kalorsuse arvutustabel Toidu nimetus Kanafilee riisi ja aedviljadega Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Kokku: 0,087 6,090 Omahind 0,119 Hind km-ga: 0,143 Valmistamise tehnoloogia: Või sulatatakse kastmekastrulis, lisatakse nisujahu ja kuumutatakse koos läbi, kuni tekib teraline konsistents ja jahusegu värvus muutub kollakaks. Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni, keedetakse tasasel tulel 30 minutit, sageli segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult. Toorsalat Toorsalatiks valisime punase kapsa-majoneesi salati. Valmistajaks on Karl Täht. TOIDU NIMETUS
Samas võtsid kohalikud sakslased vastu eestlaste toidukultuuri mõjutusi. Oma osa on olnud ka vene mõjudel, mis jõudsid Eestisse kaupmeeste, kokkade, aednike ja restoranipidajate vahendusel. Nende kultuuride koosmõjul ongi kujunenud Eesti köök. Eesti tähtsaim toit oli hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva toidusedelis olid haruldased munatoidud. Piimatoodetest kasutati rõõska, eelmainitud hapupiima, võid ja kohupiima. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga -
Riisutakse vaht, lisatakse maitseviljad ja · Porrulauk või sibul keedetakse kaane all tasasel tulel 3040 minutit. · Petersellilehed Vürtsid ja sool lisatakse keemise lõpupoole. Kalad · Aedtill tõstetakse vahukulbiga leemest välja. Leem lastakse 5 minutit seista, siis kurnatakse läbi · 2 3 tera Must pipar sõelale asetatud marli. Kalaliha puhastatakse · 1 väike leht Loorber luudest. Serveerimisnõusse pannakse kalatükid, kuum puljong valatakse üle. Peale puistatakse hakitud tilli. Tatrapliinid · 2.5 dl nisujahu Eralda munakollased valgetest. Soojenda pool ·
Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut
Vigala 2013 Sisukord 1.Eesti köök 2.Eesti köök mis see endast kujutab 3.Vana-Eesti köök-talupojaköök 4.Sensoonus ja kokkuhoid 5.Eestlase suhe toidusse 6.Mõisade köögid 7.Vanast Eesti köögist tänapäeval 8.Vana Eesti kööki iseloomustab 9.Kaasaegset Eesti kööki sobib iseloomustama 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus Eesti köök Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt
ning lisa kõrvitsapüree. Maitsesta tüümiani, soola, pipra ja muskaadiga. Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale, laota peale juustukuubikud (võid neid veidi täidisesse suruda). Küpseta 200kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni täidis on küpsenud. Kui pirukas kipub pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga. Lase pirukal enne serveerimist 5-10 minutit taheneda, kõrvale paku salatit. Austraalia kõrvitsapirukas Kogus: kaheksale Koostis: Tainas: 3 dl nisujahu 125 g hakitud võid 2 tl suhkrut 4 sl jääkülma vett Täidis: 2 kergelt klopitud muna 2 dl pruuni suhkrut 500 g puhastatud kõrvitsat 0.75 dl 35% rõõska koort 1 sl magusat serrit 1 tl jahvatatud kaneeli 0.5 tl riivitud muskaatpähklit 0.5 tl ingveripulbrit Valmistamine: Valmista tainas: Sõelu kaussi jahu, lisa hakitud või. Mudi jahu ja või näppudega puruseks. Lisa suhkur, enamus veest ja sõtku ühtlaseks siledaks tainaks.
PURUSTA KÜPSISEID, SEGA SULATATUD VÕIGA. VÕTA 20-22 CM LAHTIKÄIV KOOGIVORM JA KATA VORMI PÕHI KÜPSISEPURUGA . KLOPI LAHTI MUNAD, SEGA JUURDE TOORJUUST , KOHUPIIMAPASTA JA SUHKUR . VIIMASENA SEGA JUURDE MUSTIKAD . VALA TÄIDIS PÕHJALE JA KÜPSETA 160-KRAADISES AHJUS U. 45-55 MINUTIT. SEGA HAPUKOOR SUHKRUGA JA VALA KOOGILE NING TÕSTA KOOK VEEL 10 MINUTIKS AHJU. VÕTA KOOK AHJUST , JAHUTA MAHA JA HOIA ÜLEÖÖ KÜLMIKUS . KAUNISTA VÄRSKETE MUSTIKATEGA. BISCOTTID, SOKOLAADIGA 220 G NISUJAHU 65 G KAKAOPULBRIT 1 TL SOODAT 0,25 TL SOOLA 3 SUURT TOASOOJA MUNA 2 DL SUHKRUT 1 TL VANILLIEKSTRAKTI 125 G MANDLEID 120 G TUMEDAT SOKOLAADI SEGA OMAVAHEL JAHU, KAKAO , SOODA JA SOOL. KLOPI LAHTI MUNAD, SUHKUR JA VANILLIEKSTRAKT , SEGA VÄHEHAAVAL JUURDE KUIVAINED , VIIMASENA SEGA JUURDE HAKITUD MANDLID JA HAKITUD SOKOLAAD . SEGA TAINAS ÜHTLASEKS , JAOTA TAINAS KAHEKS . VORMI KAHEKS KÜPSETUSPLAADI PIKKUSEKS PÄTSIKS .
· Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest
Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget Nisujahu leiba, pirukaid (Pitsa) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, Koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja Margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid
vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19
Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast kala, 75 g väherasvast kala, 25 g kalatooteid, 1 muna ). Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) ( nt. 1 tl õli, 1 tl võid, 2 tl majoneesi, 10 g pähkleid, seemneid ).
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestakse sõ
Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti kevadeks ja anti siis odrakülvajale supis keedetult, et hästi pika peaga oder kasvaks. Sea nina kärsaliha anti lapsele, et temast kirjutaja saaks. Ka üdi oli laste toit. Südame söömine pidi andma jõudu ja tugevust. Neerud keedeti supis ja söödi alati teisega pooleks, et oleks hea läbisaamine. Kes põrna sõi, õppis kerge vaevaga vööd kuduma. Liha keedeti tavaliselt supis. Magustoite hakkas eesti talurahvas valmistama alles eelmise sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks
E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
