FJORDRANNIK ASEND See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Põhja Iirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale jt. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis
Maismaavetest on olulisemas vooluveed. Jõed voolavad enamasti põhja või loode suunas ning suubuvad Soome lahte. Nende jõgikonnad on kitsad, lisajõgesid on enamasti vähe. Ülem- ja kesk-jooksul on jõgede langus väike, alamjooksul suurem. Jõed Vihula valda läbib viis jõge. · Loobu jõgi valla lääne piiril. Jõe kogupikkus 62 kilomeetrit · Võsu jõgi mis algab Võsupere ümbruse allikatest ja suubub Käsmu lahte. Madal, allikatoiteline, valdavalt kõrgete ja kuivade kallastega, pikkus 23 kilomeetrit · Vainupea jõgi kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa, pikkus 23 kilomeetrit · Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit · Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1]. Järved · Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2 m
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool
Romsdalsfjord Norra Mis on fjord? Kuigi "fjord" on norrakeelne sõna, mis tähendab lihtsalt merelahte, on geoloogid kasutanud seda pika, kitsa, käänulise ja hargneva, väga kõrgete ja järskude kallastega merelahe tähenduses Asukoht Romsdalsfjord asub Møre og Romsdal maakonnas, mille keskuseks on Molde, kus elab 25 000 inimest. Kuhu minna? Molde Panoraam 222 mäetippu 407 meetrit Romsdalseggen jalutuskäik vaatega fjordidele Saab harrastada ka mägironimist. Kuhu veel minna? Romsdali muuseum suurim muuseum Norras. Üle 50 vana hoone Rauma kalastussafari Romsdali mäed suusatamine Kuidas sinna saab?
Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1
a Euroopa ühendused- 1967. a moodustatud katusorganisatsioon Euroopa Söe- ja Teraseühendusele, Euroopa Majandusühendusele ja Euroopa Aatomienergiaühendusele. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA)- 1961. a Austria, Norra, Portugali, Rootsi, Suurbritannia, Sveitsi ja Taani moodustatud vabakaubandusühendus vastukaaluks Euroopa Majandusühendusele; praegu on selle liikmed Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits. Fjell- Kõrge mäemassiiv Norras Fjord- Pikk kitsas järskude kallastega sügav laht. Geograafiline ehk territoriaalne tööjaotus- Üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Geotermaalenergia- Maapõues tekkiv soojusenergia. Haguküla- küla, kus majad asuvad ühel või mõlemal pool teed, kuid ridakülaga võrreldes teest kaugemal ja tänavkülaga võrreldes üksteisest kaugemal.
abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid
looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud
merepinna ulatuv Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar).
Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal.
sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil
ülapool juga, jõe paremal kaldal võib paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku poolt tekitatud selgeid jääkriime. Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70 meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid, alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri sügavune kitsas järskude kallastega org. Jõgi on seal kärestikuline. Ta säng langeb vähem kui 2 kilomeetri jooksul üle 13 meetri. Keila jõest püütakse ahvenat, särge, haugi. Ülemjooksul püütakse ahvenat ja haugi, aga alamjooksul ja keskjooksul särge. Keila jõkke tulevad kudema jõeforell, lõhe, mereforell ja vimb. Kalamehed püüavad Keila jõest kalu. Kevadeti, suurvee ajal, käivad inimesed Keila jõel palju kanuutamas. Kanuutamise ajal võib samuti külastada mitmeid vanu mõisaid. Samuti käiakse ka raftingul.
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid
cm pikk ja kaalub kuni 45 kg. Tiivad on lühikesed ning laiad ja nokk on pikk ning sirge. Eestis on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on levinud Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all.
külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojast Mehhiko lahest, jaguned siis Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub Põhja- Atlandi hoovusena ka ümber Skandinaavia poolsaare. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temperatuur on enam kui 10kraadi kõrgem, kuid päikesekiirguse hulk on enam-vähem võrdne. Benguela hoovus on külm hoovus Atlandi ookeani kaguosas. Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavustest jahe
Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja.
koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita. Holstre järv olevat üsna hea kalajärv, kus leidub ahvenat, särge, haugi, latikat, kiiska ja kokre. Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas. Linajärv! Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre.
kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad on liigestatud kerkival laugrannikul madal mererannik on maasäär limaanid - jõe fjordidega pikkade paiknevad skäärid liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk
11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid 3) tugevad vihmahood. 12. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Mõned uhtorud võivad olla kilomeetreid pikad ja mitukümmend meetrit sügavad. Kui neid tekib tihedasti, muutuvad suured maa-alad inimesele kasutuskõlbmatuks. Ameerikas kutsutakse uhtorgudest tihedasti läbitud rohtla-alasid badlandideks. http://bit.ly/1TVWClU Rohtlate muld on viljakas Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Nende tekkimist
*Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis
andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud teda päästa ning nad said vaid külma keha veest välja võtta. Kalevipoeg ei suutnud enam oma sõprade surma vaadata ning andis valitsemise üle Olevipojale. Peale seda ta lahkus, et olla üksi. Kui Kalevipoeg nii mitu päeva metsades ringi oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis
ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit
2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abielus ooperiartisti Maria Kallastega. Otil on üks poeg. Laiema tuntuse saavutas ta rollidega ,,Malevas" ja ,,Tulnukas". Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga (lisa 2), kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale ,,Riigimehed", kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Ott Sepp Reformierakonna liige. 3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris
Lahtikraabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Jäälinnust video http://www.youtube.com/watch?v=kUmliIBBbyc&feature=related Vesipapp
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti,
Meie lähme õnne otsima, Läheme pesa pärima. Kalevite pojad jätkasid oma vaevalist teed liistuheitmispaika otsides. Lustlikult lõuna poole, Käisid päeva, käisid kaksi, Käisid tüki kolmat päeva, Kuni neile kogemata Järvekene vastu jõudis Kena kõrge kallastega. Leidnud sobiva koha, vanim vend lausus: ,,Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saad kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa Võõral maal saab voli võtma, Eluaset ehitama?"
viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle kogu maakera, põhjustades kõikjal ebatavalisi sätendavaid päikesetõuse ja loojanguid
lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud(Norra) Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared(Soome) Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud
Mandriliustikud- 98% jääkilbid, jäämutsid, Antarktisel, Gröönimaal, Põhja- Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin Skäärrannik- kristalsete kivimitega kaljusaar Deltarannik- madal rannik liigestatud paljude jõeharudega Limaalrannik- jõesuudmesse tekkinud merelaht Laguunrannik- merelaht, mida eraldab merest settevool Dalmaatsiarannik- ranniku lähedal palju väikseid madalaid saarekesi
Ligi pool, täpsemalt 45 % järvede pindalast langeb Pühajärve arvele. Teised suuremad järved (pindala üle 10 ha) on nt Nüpli järv, Inni järv ,), Kääriku järv , Juusa järv ,Voki järv ja Pilkuse järv . Vähemalt 1 ha pindalaga on Otepääl 64 järve. Otepää kõrgustiku suuremad ja tuntumad järved on 7 tüüpilisteks moreenmaastiku eutroofseteks järvedeks, millest esinduslikum on Pühajärv. Niisugusteks peetakse kõrgete kallastega suhteliselt madalaid ebakorrapärase kuju ja käärulise kaldajoonega poolsaarteja saarterohkeid järvi. Nende põhjareljeef on lainjas või isegi auklik. Sinna kuuluvad nii glatsiaalsete kui ka fluvioglatsiaalsete kuhjevormide alale jäänud lohkudesse moodustunud järved. Suhteliselt palju on väiksemate järvede hulgas oma ökosüsteemi arengu lõppu jõudnud ning kinnikasvavaid segatoitelisi , mille heaks näiteks on Alevijärv Otepää linna kirdeserval.
Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis).
reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane.
Tiigi võiks teha võimalikult suure. Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu. · Arvestada tuleks sellega, et tiik ei tohiks talvel läbi külmuda, seega peaks see vähemalt keskpaigas olema üsna sügav. Et kahepaiksed ja vettekukkunud pisiimetajad veest välja pääseksid ning linnud juua saaksid, võiks tiik olla laugete kallastega. · Soojus on hädavajalik. Parimad on tuulevarjulised ja päikeselises kohas asuvad veekogud. Kiilivastsed vajavad soojust, muidu nad muutuvad loiuks, ei kasva, ei toitu ega suuda vaenlaste eest varjuda. Kiilivalmikutel on vaja, et päike soojendaks nende keha teatud temperatuurini, enne kui nad suudavad aktiivselt tegutsema hakata. Seetõttu ei tohiks üle kolmandiku tiigist olla päikese eest varjatud
See on 979 meetrit kõrge. Sinna on väga raske pääseda. Selle joa avastas USA lendur James Angel 1933. aastal. Tema auks kannabki see juga Angeli joa nime. Milline jõgi on kõige veerikkam? Kuna Amazonas on maailma kõige pikem jõgi, on ta ka kõige veerikkam. Amazonas kannab igas sekundis Atlandi ookeani umbes 200 000 kuupmeetrit vett. Amazonasel on ligikaudu 500 lisajõge. Kus on kõige pikem fjord? Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht, mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tsiili imeilusad fjordirannikud. Kõige pikem fjord asub Gröönimaal. See on Nordvest ja see ulatub 300 kilomeetri kaugusele sisemaasse. Milline laht on kõige avardunum? Kõige avardunum laht on Hudsoni laht Kanadas. See laht on kaugele mandrisse tunginud ja pindala ulatub 800 000 ruutkilomeetrini. Rannajoon on 12 000 kilomeetrit pikk. Hudsoni laht
ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate
kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik. Fjord- pikk, kitsas, järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht. Fjordrannik- fjordidega liigestatud rannik (Norra, Tsiili, Uuus-Meremaa rannik). Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja sügavatest fjorditaolistest lahtedest ja poolsaartest(kurdmäestiku ahelikud paiknevad rannajoonega risti). Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks
Aga kus te leiate raiesmikes varju, naervaid allikaid, tormavaid ojasid ja auväärseid tuhandeastaseid puid? Te ei leia sealt neid, selle asemel leiate vigaseid puutüvesid, mis katavad maad nagu hauakivid kalmistul. Lk 272 -- Ojake,mis voolas künkanõlvalt, oliendale neeme lõunakaldal tee järve rajanud. Ta oli uuristanud endale sügava sängi läbi kõrgemate kohtade, ja veel hilisematel aegadel, kui tsivilisatsioon siia tungis , aitas ta oma käärude ja varjuliste kallastega palju kasa ümbruse ilusamaks tegemisel. Lk 394 -- Siis ergas suvise keskpäeva heledas päikesepaistes, nüüdli ta öö varjudest kurb ja nukker. Mäed tõusid veepeegli ümber ringina taevasse nagu must tara, mis lahutas järve kogu välismaailmast, ning nõrk valguskuma, mis vilkus veel veevälja laiematel kohtadel, oli sobiv sümbol nendele nõrkadele lootustele, mis õotas talle tema tulevik.
23.juunil 1941 Kaplinski isa arreteeriti, et vältida võimalikku vaenulikku tegevust. Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust oleks ta pidanud vabanema, kui Poola kodanik, kuid millegi pärast ei vabastatud ning ta suri mõndade andmete järgi aastal 1943 laagris, teiste järgi 1945 vabastatuna teel Poolasse. Jaani lapsepõlv mööduski ilma isata. Tema esimesed lapsepõlvemäelstused on seotud kõige enam vanaisa kodu Kallastega. Seal koliti aga kesklinna, kust on mõned mäletuskillud: käigud botaanikaaeda, onu Leo sõjaväe mundris, kukk Jaani kiriku otsas, mis paistis aknast. Aastal 1944 on tal aga hulk sõjaväe mäestusi, kuidas teda tassiti pesukorviga keldrisse varju või veedeti pikki tunde varjendites. Varjendites talle aga meeldis olla, kuna täiskavasnutel polnud seal midagi teha ning siis hakati rääkima erinevaid huvitavaid lugusi ning tegeleti palju lastega. Lapsena oli ta väga laituse ja
RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv
Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatuhande keskpaika. Tartu linnust mainitakse esmakordselt 1030.a. seoses Jaroslav Targa sõjaretkega Kagu-Eestisse, seega Tartu sünniaastat tähistab aasta 1030. Siia rajas Jaroslav Tark oma kantsi ja seda hakati nimetama tema ristinime järgi Jurjeviks. Viimane püsis 1061. aastani ja hävis eestlaste sõjakäigu ajal.
Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. 7 Iseseisvuvad noored naaritsad sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad sigimisest osa võtma. Maksimaalne eluiga küündib neil 10 aastani. (Eesti selgroogsed) (Loomade elu, 1987). Naarits on kaitsealune liik. Nii mink kui naarits eelistavad elamiseks risustatud ja uhutud kallastega veekogusid, kus juurte vahel, õõnsustes jm. leidub rohkesti varjepaiku ja on palju süüa. Nad söövad mügrisid, ondatraid, muid pisinärilisi, vähke, kalu jm. Talvel hoiduvad jääkatteta kohtade ligidusse või varjuvad jää ja lume alla, ilmudes harva pinnale. Mink vahetab aasta jooksul regulaarselt elupaika. (Loomade elu, 1987) Mõlemad liigid paarituvad varakevadel. Naaritsal on jooksuaeg kuu aega hiljem kui mingil. Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks)
kaasaarvatud pank-rannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute tüübid: 6 · Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. · Laidrannik on rannikutüüp kus rannajoone lähedal paikneb väiksete saare- keste - laiude ahel. · Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7
muuseum. Muuseumist lõuna poole jääb suur Kostivere karstiala, kus langatuslehtrite kaudu neeldub Jõelähtme jõgi ja on moodustunud huvitavad jäänukpangased. Rebala muinsuskaitsealal asuv Jägala juga on Eesti võimsaim - 7,8 m. Eriti suurejooneline on vaade astangult kanjonisselangevale joale suurveega. Aastatuhandete jooksul on vesi kulutanud klindiserva ja tekitanud ligi 300 m pikkuse järskude kallastega oru. Juba 13. saj siin tegutsenud veski asukohta on seetõttu kolm korda muudetud. KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/ 2. http://www.envir.ee/371517 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1289_1279.html 4. http://loodus.keskkonnainfo.ee/ 5. http://www.matsalu.ee/?id=679 6. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 7. http://www.turismiweb.ee/ee/excursions/46/
Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt. Oma selge vee tõttu on see olnud ka üks allveesportlaste meelisjärvi. Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. Loobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. KOKKUVÕTTEKS Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir rannavall - rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.) fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega skäärrannik – SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar laguunrannik - LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR järskrannik - veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika (,,See kes sa oled") Muinaslinnus Referaat Tartu 2009 - Rakvere Muinaslinnus Praeguse Rakvere kesklinnas, 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus paiknes enne 13. sajandit Tarvanpääks nimetatud eestlaste muinaslinnus, mis toimis Virumaa pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust
Kautla raba eraldab Laeksaare rabast loode-kagusuunaline oos, kust avaneb kauneid rabavaateid. Laeksaare raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare. Rabasaartelt võib leida endisaegseid elupaiku. Ala lõunaosas asuvad Seli ja Tellissaare raba, mida ilmestavad mitmed kaunid rabajärved, laugastikud ja soosaared. Seli raba põhjaosas asub õõtsuvate kallastega Selijärv, rabast vahetult lõunas endises karjääris Vahesaare järv. Tellissaare raba põhjaosas paiknevad Matsimäe Pühajärv ning Kaanjärv. Pühajärv on üks sügavamaid rabajärvi Järvamaal. Seli ja Laeksaare raba lääneserval kulgeb vähesõidetav tee, kust avaneb kauneid vaateid Kõrvemaa mitmekesisele maastikule. Üle Ohusilla mäe ja läbi Seli raba kulgeb Simisalu Matsimäe matkarada. Siinsed metsad ja rabad pakuvad oma puutumatuse ja avarusega suurepärast pelgupaika
Tõugussaar, kus kasvab Järvamaal haruldane laialehine kareputk ja leidub ohtralt kaunist kuldkinga. Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele. Prandi allikate ala Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega. Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele. Mündi paemurd
või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest *Huumustoiteline (düstroofne)- Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid:
skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all
annaabi.ee 
