Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kalju Lepik - esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stockholm, aruküla, luulekogu, treppidel, muinasjutt, kivimurd, kollased, öötüdruk, rist, trükk, tükk, mindi, võitlusse, laulavad, murdapöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. 2 Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
.................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi
siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli
Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
· "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973"Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Öötüdruk" "Rukkilille murdmise laul" · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) · Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia
trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu
/--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed
Luulekogud · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Kalju Lepiku luulevõistlus · Igal aastal, 7. oktoobril · Esimene kord 2003. aastal · Toimub Aruküla mõisas · Saab esitada trükis avaldamata omaloomingut. · Toetavad Koeru vallavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Raamatukogu, Koeru Kultuurimaja ning Koeru Haridus- ja Kultuuriselts · 2007 a. luulevõistlusest võtsid osa Kalju Lepiku lesk Asta Lepik Stockholmist ja tütar Aino Lepik Wiren perega. Tänan kuulamast ja lootkem, et ei pea
Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Esikkogu "Elu tuli" (1905) oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja
Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960
Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad:
kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid",
Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61
muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 21. Kalju Lepiku luule. KALJU LEPIK (1920 1999) Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole.
· 1954 ,,Sädemed tuhas" · 1963 ,,Ääremail" · * 1958 ,,Kogutud luuletused" · * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund,
materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi Nõukogude aja sisepagulane, tegeles religiooni filosoofiaga. 17. Heiti Talviku luule. Heiti Talvik (1904-1947) 1924. a ilmus ajakirjas ,,Looming" esimene tema luuletus. Elu ja looming jäi sõja tõttu lühikeseks. Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra maalähedasem. Peamiseks ja kõige tähtsamaks saavad Võrumaa jutud I-II (1924-1933) ja need illustreeris Wiiralt. Imedega seotud asjad ja teiselt poolt õudusmeeleolu. Oluline autor ka lastekirjanduses Võrumaajuttudes pole adressaadi asi päris selge. Ei saa ühemõtteliselt öelda, kas on lastekirjandus või täiskasvanutekirjandus. Tugevam ja
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
vanade pedagoogide kivinenud arusaamadega, alkoholilembeste lapsevanematega ja nõukogude rutiiniga. Noorel õpetajal on õnneks ka mõttekaaslasi. Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss"
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor.
Tms oli fanaatiline kinoskäija, see oli 1 ta lemmikuid. Ta oli vabakutseline kirjanik, iga vabak.kirj pidi 1 kord a.-s maksumaksjana oma tulud deklareerima. Selles oli ta väga täpne. Üks riigivanemaist pakkus Tms-le riigi rmtk-hoidja kohta (seal ei pidand sisuliselt midagi tegema), Tms solvus. Üks esimesi preemiaid, mis pandi välja sõjaeelsete ja -aegsete teoste eest (4000 marka) määrati Tms-le. Tms keeldus, et on valesti määratud, arvas, et G. Suits parem (too oli luulekogu välja andnud). Tms tegeles üsna intensiivselt tõlgina, tegelikult midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tms-e lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tm-e kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi,
Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse).
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
12. Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi
annaabi.ee 
