Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine Majanduslikud tagajärjed: o Veeteede ja veetranspordi kadumine o Kalatööstus hääbub o Majanduselangus, ei saa tegeleda põllumajandusega o Kalasaagi vähenemine Koostaja: Rico Ridala AV14
Naftat transporditakse tankeritega ja torudega. Tankeritega saab transportida naftat suurtes kogustes ja see on odav, kuid läbi torude naftat vedades puuduvad kogustel piirid. Mõlema transpordi viisi suureks miinuseks on üüratud reostused. Naftat tankeritega transportides võib nafta reostus tekkida laevade kokkupõrkel või tankerite lekkimisel. Õnnetuse tagajärjeks on merevee reostus, ulatuslikud rannajoone reostused, mereloomade ja –lindude hävimised ja samuti kalasaagi vähenemine. Torudes transportides võivad torud roostetama hakata ja sealt kaudu lekkima, selline lekkimine kahjustab maapinda ja lõpuks jõuab reostus ka põhjavette. Mõne suurema reostuse või konflikti tekkimine võib mõjutada ka nafta hind, mis omakorda viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust. Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb
näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli, see laoti kõrgemale kohale või rannale. Leedutuli tagas viljaõnne ja kalasaagi. Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja õnnetused inimesi tülitama. Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna. 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) Rukkimaarjapäeva ehk külvimaarjapäeva tähistatakse 15.augustil. Kirikukalendris on see Neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev. See on sammuti rukkikülvi lõpuaeg. Nimetatud püha on alguse saanud viiendal või kuuendal sajandil kirikust
Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi. Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998. aastal surnute mälestamiseks kehtestatud püha. Rahvakalendris nimetati hingedepäevaks lihtsalt seda päeva, mil hingedele toitu viidi. Kirikukalendri mõjul hakkas nimetus siiski pikkamööda kinnistuma täpsele kuupäevale
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees
kuid Rumeenias on nendeks mais, nisu ja oder. Marokos on import ülekaalus, kui Rumeenias on eksport ülekaalus. Kala püütakse Marokos aastas 1174 000 tonni, mis on tohutult suurem hulk Rumeenias aastas püütavast kala hulgast (17 000 tonni). Marokos on kalanduses ülekaalus eksport, sellepärast et riigis püütakse nii palju kalu, et loogiline on, et neid müüakse välja rohkem, kui ostetakse sisse. Rumeenias on ala vähese kalasaagi tõttu ülekaalus import. Siseveekalanduse osakaal on Marokos väga väike (kõigest 7 000 tonni kalu), kuid Rumeenias tuleb kogu kalasaak sisevetest. Maroko pindalast katab mets 12%, kuid Rumeenias on metsa rohkem (28,41% pindalast). Ümarpalgi eksporti ja importi võrrelda ei saa, kuna ei leidnud Maroko ümerpalgi ekspordi ja impordi kohta andmeid.
Selliseid kalu peeti veekogu haldjaiks ning sellise püüdmine võis kaasa tuua tormi, võis sattuda uppumisohtu või tabas mõni muu õnnetus. Vetevalla üleloomulike valitsejatega pidi inimene veelgi ettevaatlikumalt ümber käima kui vastavate metsaolevustega, sest oli ju veel väga kardetav ning suur vägi ja võim. Eestis elutsevaist kaladest olevat suurim vägi havil. Hooaja esimesel püütud havil rebiti pea otsast ning selle verega määriti kalavõrku, mis tagavat hiljem rohke kalasaagi. Rannarahvale, kes oma elatuse sai suurel määral merest, merekalastusest ja kohati ka hülgepüügist, on meri olnud iseenesest jumalik ja vägev kujuta ja kehata jumalus. Merd, oma lõpmatus avaruses ja mõõtmatus sügavuses, on nimetatud kas merejumalaks või enamasti mere-emaks. Õnnestunud kalapüügi korral öeldi ikka, et mereema täna helde olnud. Saarlased on hea kalaõnne pärast mereemale ka ohverdanud. Hea kalaõnne korral heideti
mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui ,,väiksem" on vanasõna kui ,,suurema sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vanasõna) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära 'kalasaagi suurused kohta' (kõnekäänd); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vanasõna) ~ Ma ei tahtnud koera saba kergitada 'end ise kiita' (kõnekäänd). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 91, 93)6 Nagu varem öeldud, on vanasõnad seotud ka regilauludega. Õpetuslik värss või värsipaar on irdunud regilaulust ning hakanud olema iseseisev vanasõna. Eestis on selliseid vanasõnatüüpe umbes 300. Kõige tavalisemad teemad, mille kohta on
teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. JUULI. Heinamaarjapäe-2.juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud mõjuvad halvasti lammastele. Seitsmevennapäev - 10. juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. AUGUST
eelis. Birmal kui Mekongist suhteliselt vähe huvitunud riigil on üsna hea positsioon, aga ülejäänud alamjooksu riigid sõltuvad olulisel määral ülemiste tegemistest. Eriti ohustatud on Kambodža ja Vietnam, kes kipuvad ebasoodsa asukoha tõttu teiste tegude kriitilisi tagajärgi oma nahal tunda saama. Jõe ülemjooksule rajatavate hüdroenergiaprojektide tõsisemad tagajärjed on pinnase erosioon, metsade hävimine, veekvaliteedi ja -taseme muutus, looma- ja taimeliikide hävimine ning kalasaagi vähenemine. Tuhanded elanikud on pidanud ehitamise jalust kodudest lahkuma ning kaebavad ebaõiglaselt väikese valuraha üle. Teavitamine ja uuringud on puudulikud. Näiteks kuulevad kohalikud kalamehed uutest projektidest sageli viimasena ning mitmel pool ei leia kalad üles nende ümbersuunamiseks mõeldud kalatreppe või ei kasuta neid nii usinalt kui eksperdid lootsid. Lisaks on Kambodža eriti mures sealse haruldase delfiiniliigi pärast,
Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel, sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise (sigimise) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti. (Loomade elu, 4 köide) 2.6 Luukalad inimese elus Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi, kasvatamise ja ümbertöötlemisega. Mõnedes maades toitub elanikkond peamiselt kalast ja inimeste heaolusõltub eeskätt kalasaagi suurusest. Peale toiduainete saadakse kaladest ka toorainet ravimite valmistamiseks (kalarasv), sööta kariloomadele (söödajahu), mineraalväetisi põldudele, tehnilist rasva, liimi, nahka ning teisi toiduainete- ja kergetööstuses kasutatavaid materjale. (Loomade elu, 4 köide) 2.7 Luukalade liigid Luukalade klassi kuulub enamik kalu. Luukaladel on kaks alamklassi, lihasuimsed ja kiiruimsed, mis omakorda jagunevad liikidesse
loojub ja võtke välja vara hommikul, kui kalade jaoks ei ole piisavalt valgust. Kui on haisid või suuri kalu, kes võivad võrku lõhkuda, ei tohiks võrke liiga kauaks sisse jätta. Haisid meelitavad kalad, kes siplevad võrgus. Haidega on vähem probleeme, kui võtta kalad välja öösel ja panna võrgud siis tagasi. Teiseks probleemiks on, et kui hoida kalasid liiga kaua võrgus, lähvad nad mädanema. Kui võtta võrgud välja erinevatel tundidel öösel, on näha, et põhilise kalasaagi püüad sa vaid paari tunni jooksul öösel. Sellisel juhul on mõtekam hoida võrke sees vaid nendel tundidel. Sellisel juhul on vähem probleeme, et kalad mädanema läheks(A.Järviku materjal). 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust Kala võidakse võrgust välja võtta kahte moodi.Üks viis on säärane, mil esiteks võrgujada ots vabastatakse ankru küljest ning võrgud lapatakse läbi üle paadi, võttes kala võrgust välja paati
loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. Töökeelud Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.
prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee) 6 Kaldad ja põhi Järve kaldad on enamasti madalad (joonis 3)- lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Setete
Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q
seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem
Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma. Mere-ema nõuab austust enda vastu. Ohverdamistavad: 1) viin 2) lõng, siidrätt 3) jaka. Mingi liigi esimene visatakse tagasi, suure saagi puhul osa tagasi. POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas. Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm
Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. Töökeelud Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.
Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest. Väikesemahulises kalapüügis on väga aktiivne kalandussektor, tootmine hinnanguliselt 90% kogu mereandide varustamisest. Statistika kohaselt 1996 aastal oli rohkem kui 280000 kalalaevadega seotud mere saaki, mille kogu toodang oli 11,22 miljonit tonni. Alates 1980. aastast Hiina toodangu mereorganismide saak on pidevalt kasvav. Kalasaagi mahud igas merepiirkonnas 1985-1996 Aasta Biohai meri Kollane E. Hiina S. Hiina Muud meri meri meri mered 1985 37,53 61,90 168,98 77,70 2,40 1986 39,02 65,30 180,14 95,95 9,21 1987 41,79 77,28 193,17 115,34 10,55
kari' (vrd liivi siist ni'emõd `sinised lehmad', mje'r-niemõd `merelehmad') Agricolal (1555) sõna metshaldja tähenduses. 17. Arutle teemal, mis tähendus on olnud eesti ja/või vadja rahvatraditsioonis kividele (ja allikatele) ohverdamisel. Missugused piirkondlikud erisused kirjeldustes ilmnevad? vadjalastel kivi juures söömine (kuke keetmine). Kui nad on kogunenud, riietuvad nad üleni valgesse ning palvetavad hea ja rikkaliku kalasaagi eest, tõotades mereemale esimese püütud kala keedetult tagasi anda. eestis viidi ohvreid kivile (teravili, lõng, riideribad vms), hõõruti end kivilohkudesse kogunenud vihmaveega või võeti ise vesi kaasa ning kallati seda kivile sellel olevat siis tervendav vägi 18. Missuguseid tõlgendusi on uurijad esitanud ohverdamisele läänemeresoome rahvaste traditsiooni kontekstis? Do ut des jt. · Inimese faktiline leping teda ümbritsevate jõududega
loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel – saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-heinamaarjapaev.php) SEITSMEVENNAPÄEV - 10. juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris
mis panevad rõhku kasutaja vajadustele ja inimestevahelisele suhtlusele. 19 4.4. KALANDUS Norra on Euroopa suurim kalaliha ja -toodetega varustaja. Viimase 10 aasta jooksul on sellest saadavad eksporditulud kahekordistunud, kasvades rohkem kui 30 miljardi Norra kroonini. Norra pikk rannajoon ja riiki piiravad mered kindlustavad Norrale igal aastal 2,5 kuni 3 miljoni tonni suuruse kalasaagi. See on lähedal maksimumile, mistõttu püügimahtude suurendamine ei ole lähemal ajal tõenäoline. 95% toodangust veetakse Norrast välja ja müüakse rohkem kui 2000 erineva toote vormis umbes 150 riiki. Kalatööstuses töötab ligikaudu 30 000 inimest, kellest 14 000 tegelevad kalapüügiga, 6000 kalakasvatusega ning 10 000 kala töötlemisega. Riigis on umbes 800 kokkuostu- ja töötlemisrajatist ning ligi 500 ametlikku ekspordiettevõtet, kes seisavad hea tööstuse müügipoole eest
Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. · Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid Imemuinasjutud on ajaviitejutustustest pikimad
"Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui "väiksem" on vanasõna kui "suurema" sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u. 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vs) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära `kalasaagi suuruse kohta' (kk); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vs) ~ Ma ei 2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja (vs) ~ Säärase ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja (kk). Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn. loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt
veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem
Jõulud. Need 3 on sünoptilised evangeeliumid põhisündmused langevad kokku. · Johannese evangeelium Apostel Johannes. Annab Jeesuse elu teoloogilise seletuse. Meenutab mingil määral jutlust. Mitte niivõrd sündmuste kajastaja, vaid teoloogilise seletuse andja. Filosoofilisema sisuga. b) Apostlite tegude raamat: Autoriks peetakse ka Luukast. o Apostel Peetruse raamat Juut. Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur. Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult. (Pontifikaat paavsti ametiloleku aeg. Eluaegne amet). Paavst on samaaegselt Rooma Piiskopp. Peetrus oli ka märter ta hukkati. (Peetruse rist omane rõhkpuu on all e. Peetrus
Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja- püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid Imemuinasjutud on ajaviitejutustustest pikimad
paaris- või paarituarv kordi jms. Mõnel pool peeti tähenduslikuks varese kraaksumist või laulmist erilist meloodilist häälitsust. See võis tähendada midagi head või ka näiteks vallaslapse sündi. 9. Teekäijale vastusattumist on käsitatud sagedamini halva kui hea endena. 10. Varest laeva mastis, kui ta meloodilist ,,kluuk-kluuk" hüüab, on peetud hingelinnuks, kes hoiatab peremehe surma eest. Seda on peetud ka laevahuku ja (hea) kalasaagi endeks. 11. Kevade lähedust hinnati selle järgi, mitu korda lind jaksab kraaksuda. 10 VARESED 12. Jälgiti, kas lindudel on nokad tuule poole (vihma, ilmamuutuse tunnus) või põhja poole (tuleb külma), kas nad istuvad puu ladvas (külma ilma tunnus), vihtlevad või pesevad (vihmaenne) või kõnnivad maas (sula). 13
annaabi.ee 
