Kooli
nimi
Unenägu
Luulekava
Koostaja :
Klass:
Juhendaja :
Kuressaare
2015
Ma
iial polnud eht,
ei
elus ega luules.
Kui
oksalt langenud leht
ma
triivisin igas tuules. (
Hennoste 1998:83)
Künkal,
kus keset põldusid, (
Alver 1989:294)
laulsin
ma inetu ilusaks.
Laulsin
mina kokku laulujõed,
kõige
pühamad elutõed. (Alver 1989:303)
Udus
talihommik
virgub
sularõske. (Hennoste 1998:87)
Ja
päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88)
üle
heliseva luiteliiva
keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82)
Madal
taevas,
kidur kesa,
soo
ja rabadik. (Alver 1989:356)
Udus
mustav haga,
tume
saatus nagu
valukiljatus.
(Alver 1989:357)
Nii
keerlen kodumaata,
mind
iga tuulepuhk
võib
õhuvalda saata. (Hennoste 1998:83)
Tunnid
helepalgsed pikka kaovad,
pikka
läände lookleb raugust õhkav
rand . (Hennoste 1998:82)
Nii
südaööni sumpasime ringi. (Hennoste 1998:85)
Ja
vahel juhib ta mind üle maisest
piirist ,
kuid
asjata! - ma pagen jälle varju. (Alver 1989:191)
Inimrõõmu,
hingehärmi
tunnen -taban
läbi tuulte.
Ainult
surnud sõnalärmi
kuuldeski
mu kõrv ei kuule. (Alver 1989:261)
Ma
uuena tõusin
tulest , (Hennoste 1998:88)
viin
kõikjale valgust ja rõõmu. (Hennoste 1998:88)
Selles
kirjus ilmas, taevas aita,
võib
nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989:264)
Läks
luhta nõiavägi
ning
ainult lapse pilk
mus
kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83)
Vahupärleid
ritta lükib meri,
hiilgab,
hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82)
Päike
paistis , kaste hiilgas,
vidutas
vihma veidike. (Alver 1989:355)
Taeva
silmad on mu kohal
sügavad
ja
hellad . (Alver 1989:36)
Näed
neid sinirünkaid mere taga,
pilved vestlevad seal jumalaga,
kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82)
Korraga
(Alver1989:46)
valgus
ja
vaikus , vaikus ja valgus
kõikjal
lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166)
Tule,
tule! Üle valge neeme,
läbi
helge päeva virvendab me rand.
Sinna
kaome, rinnas kuldne
seeme . (Hennoste 1998:82)
Sind
läbib
unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266)
sa
tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266)
Valgus
on kasin, (Alver 1989:266)
hämarast
orust kummitav avastus
lämmatab
mõtte hiljem või varem.
Valeta,
mis minu ajus lavastub,
uni
saab lõppude lõpuks veel parem. (Alver 1989:269)
Kirjandus
Alver 1989 = Betti Alver Teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat
Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. 1998. Koostanud Märt Hennoste. Tallinn: Avita
Kõik kommentaarid