Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks
mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub
Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda. b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär südamelihaste e. Vatsakeste c) Hemoglobiin on valik, mis annab erütrotsüütidele punase värvuse. Tõene d)Kaitsekehad tekitavad raskeid haigusi. Väär valgeid verelibesid mis kaitsevad meid haiguste eest. 10. Miks on veri punane? ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. .............................................................................................
sigimatust Meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik (5-20% patsientidest) Entsefaliit ehk peaaju põletik (0,1-0,01% patsientidest) Raseduse esimesel kolmandikul põetud haigus võib põhjustada abordi või lootekahjustuse. Tüsistused Kõhunäärme-, kilpnäärme-, piimanäärme-, munasarja-, südamelihasepõletik. Kuulmiskahjustus. Diagnoosimine Kliinilise pildi alusel Seroloogiline uuring (kaitsekehad veres) Ravimine Spetsiifiline ravi puudub Sümptomaatiline ravi valuvaigistite ja palavikku alandavate ravimitega (ibuprofeen, paracetamol) Voodireziim, eriti palaviku ajal, Tursunud süljenäärmete piirkonda hoida soojas. Rohkesti juua, aga mitte hapusid jooke (suurendavad süljeeritust) Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga, pärast põdemist tekib eluaegne immuunsus. Profülaktika Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt
Valgud- Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Biopolümeerid- Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Valgu aminohappelist järjestust nimetatatkse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Antikehad- Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas (inimese) immuunsüsteemi(täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Antigeenid- Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab
või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni
laienevad ja kujunevad kaks põletikutunnust: lõppeesmärgiks on täita koevigastus. punetus ja temperatuuri tõus See toimub algul granulatsioonikoega, Vere vedelad osised väljuvad veresoonest tekib turse mis hiljem asendub sidekoega ja Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad kootudes tekib arm. põletikukoldesse Turse surub närvilõpmetele valu ja funktsiooni häire Põletik inflammatio Põletiku tunnused 1. Punetus rubor 2. Temperatuuri tõus calor 3. Valu dolor 4. Turse tumor 5. Funktsiooni häire functio laesa
Valkude koostises on 20 erinevatd aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud jaotuvad lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest nt. munavalge) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin.). Valgud on tähtsaim elusaine: valgud annavad energiat, valgud on ehitusmaterjal(juuksed, nahk, küüned, karvad, elundite seinad, kabjad), valgud on kaitsekehad(valged verelibled), valgud kannavad pärilikkust(DNA molekulid), valgud reguleerivad kõiki organismi reaktsioone(biokatalüsaatorid), valgud, mis kontrollivad organismi energiavahetust(RNA molekulid). Organism ei korja aminohappeid tagavaraks. Meie tingimustes on ideaalval piimavalk ja ka sojavalgud.
struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk vitamiin-bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. antikeha-kaitsekehad mis on immuunsüsteemis haigustekitajate äratundjad täisväärtuslikud valgud-sisaldavad asendamatuid aminohappeid väheväärtuslikudvalgud-puudub 1 või rohkem asendamatutest aminohappedest, vahekord pole inimesele sobiv nukleotiid-nukleiinhappeahela ehitusüksus, mis koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; RNA-ahelas on suhkruks riboos ja DNA-ahelas on suhkruks desoksüriboos
organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks
või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit
Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne
10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus. - Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess, mis toimub valgusekäes ja milleks on vajalik päikeseenergia. 11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. - Glükoosi lihtsustatud üldvalem on: C6H12O6 6CO2 + 6 H2O - Tähtsus: 38 ATP, mida kasutatakse sünteesireaktsioonides. 12.Antikehade mõiste ja tähtsus. Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained (võõrad valgud, nukleiinhapped). Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk ongi kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. - Suguline paljunemine: · iseviljastumine üks vanem
Mis on alteratsioon? Alteratsioon on koekahjustus. Igasugune põletik algab alternatiivsete muutustega (nekroos, düstroofia). Hukkunud rakkudest vabanevad bioaktiivsed ained, mis omakorda käivitavad järgnevad protsessid. 59. Mis on eksudatsioon? Eksudatsiooni puhul püütakse kõrvaldada põhjus ja koedefekt. Alguses väikesed veresooned ahenevad, siis laienevad ja kujundavad kaks põletiku tunnust: punetus ja temp tõus. Vere vedelad osad väljuvad veresoontest ja tekib turse. Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad põletikukoldesse. Turse surub närvilõpmetele tekitades valu ja funktsiooni häire. 60. Mis on proliferatsioon? Proliferatsioon on põletiku puhul tekkiv reaktsioon sidekoe poolt, eesmärgiks täita koevigastus. 61. Millised on põletiku tunnused? Punetus RUBOR, temp tõus CALOR, valu DOLOR, turse TUMOR, funk häire FUNCTIO LAESA. 62. Millised on põletikulise reaktsiooni vormid?
Võib tekkida kokkupuutel haigusetekitajaga ilma haigustunnuste avaldumiseta. See immuunus on küllaltki spetsiifiline, st. kujuneb välja ühe kindla haigusetekitaja suhtes (n. leetrite, sarlakite või difteeria tekitaja suhtes). 2.2. Kunstlikult omandatud, mis jaguneb: 2.2.1. aktiivne – organism töötab ise välja organismi viidud nõrgestatud haigusetekitaja mõjul kaitsekehad. Seda laadi immuunsust tekitatakse vaktsiinidega. Sageli vajab kunstlikult omandatud aktiivse immuunsuse tekitamine korduvat vaktsineerimist; 2.2.2. passivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Nii toimitakse tavaliselt siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. Näiteks koerte või
Saadakse viirusvabasid taimi (kartul, maasikas, nelk, krüsanteem.) 7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi (täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures
1. Nahk on 1) Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad 2) Kõige paksem on nahk jalataldadel, kõige õhem silmalaugude, huulte ja suguelundite piirkonans 3) Täiskasvanu naha pindala on üle 2 ruutmeetri 2. Naha funktsioonid 1) Katte- ja kaitsefunktsioon Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon
Õietolmu-vegetaarallergia sündroom Ravi: eliminatsioon, kuumutamine, homogeniseerimine alandab allergeensust ANAFÜLAKSIA Eluohtlik allergiline (kliiniline) reaktsioon (sündroom) Peamised tunnused: urtikaaria, eksanteem või kogu keha paistetus, vererõhu järsk langus, hingeldamine Teke: Selleks, et tekkiks organismi kaitsereaktsioon mingi aine ehk antigeeni (allergeeni) suhtes, peab see aine sattumavereringesse. Immuunsüsteemi poolt moodustatakse selle aine vastu kaitsekehad ehk antikehad, mis tunnevad ära kahjuliku antigeeni ning koos teiste kaitsemehhanismidegakutsuvad esile põletiku tekke selle hävitamiseks. Teistkordsel sama antigeeniga kokkupuutel on organismis juba antikehad olemas ja kaitsemehhanismid käivituvad kiiremini. Anafülaksia korral puudub antikehade ja teiste kaitsemehhanismide vahel kooskõla ja seetõttu saab vallanduda kontrollimatu põletikureaktsioon, mis haarab kogu organismi
7.2. Astmahoo esmaabi KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1. MIS ON ALLERGIA? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile
· käärsoole vähiriski vähendamine'vere lipiididesisalduse reguleerimine 30. Valkude funktsioon organismis · bioregulaarne ( insuliin ) · ehituslik- küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide koostisosad · energeetiline funktsioon- 1g täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat 'transpordifunktsioon- hemoglobiin kindlustab hapniku ja süsihappegaasi transporti · kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid · geeniregulatoorne funktsioon 31. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad RASVAD · organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat . · rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude · toidurasvast valdav osa on triglütseriidid, milles glütseroolituumaga esterdunud 3 rasvhapet SÜSIVESIKUD · monoosid glükoos, fruktoos 1
(näiteks mõned allergiaravimid põhjustavad uimasust, mistõttu on autojuhtimine ja täpsust nõudvad tööd nende kasutamise ajal vastunäidustatud). Abiks võib olla ka spetsiifiline immunoteraapia. Spetsiifilist immunoteraapiat kasutatakse mõne allergiavormi (näiteks õietolmuallergia, kodutolmulesta ja putukahammustuste allergia) korral. Allergeeni süstitakse naha alla korduvalt ja väga väikestes kogustes, vastavalt arsti koostatud raviskeemile. Organismis tekivad kaitsekehad, mis allergeeniga kokku puutudes selle blokeerivad, tänu millele ei teki haigusnähte. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi annab parimal juhul efekti 5-10 aastaks ning tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel. Eluviisi soovitused allergikule · Toaõhk Elu- ja olmeruumide kõige sobilikum temperatuur on 20-22 °C ja õhuniiskus alla 45%. Kui kasutatakse kodus õhuniisutajat, siis peab saama õhuniiskust mõõta! Liigne niiskus põhjustab
● Kohaneb hästi KK-tingimustega. ● On tugev elektritakisti. Naha funktsioonid: 1) Katte- ja kaitsefunktsioon ● MEHHAANILINE KAITSE - piiritleb sise- ja väliskk - kaitseb mikroobide eest - kaitseb muude kk tegurite eest - palju närvilõpmeid - informeerib ohust! - nahk pakseneb survepiirkondades ● KEEMILINE KAITSE - rasu - higi pH 5,5 - kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides - melaniin - kaitse UV kiirguse eest - higistamine on termoregulatsioon! 2) Hingamisfunktsioon ● Mõningane hingamine, põhiliselt beebidel, oluline vastsündinutel, eriti enneaegsetel - üksnes naha kaudu ei saa inimene hingata. 12 3) Eritusfunktsioon ● Eritus pole naha põhifunktsioon
reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks.
Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita. Leukotsüütide ül- bakterite hävitamine, teostavad neutrofiilid, veres on olemas suurel hulgal baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse. Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine-bakterid, viirused jne immunoloogiline kaitse-teostavad lümfotsüüdid, kaitsekehad, mis aitavad võidelda erinevate haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte. Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. b. Kunstlikult omandatud i. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid ii. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed
2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. 2. Kunstlikult omandatud 1. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid 2. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid A. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides.
3 kaitse-järelevalve süsteemid.Organismi kaitsesüsteemi nim. immuunsüsteemiks. Organism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk, limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.1. Mittespetsiifilised e loomulikud kaitsemehhanismid * fagotsütoos fagotsütoosidena toimivad erinevad rakud (makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende
Kollageenkiud ehk liimkiud- painduv, kuid venib vähe, paksud, erakordselt tugevad Elastsed kiud ehk elastiinkiud- neist sõltub kudede elastsus (venivad ja võtavad algkuju tagasi) ajaga hävinevad Ülesanded: Toestav ülesanne- luukude, kõhrkude, rasvkude, (ka veri) Vahendav ülesanne- veri, lümf, sidekoel kitsamas mõttes Kaitseülesanne- rasvkude (kõhuõõne elundid), rinnakorv-süda ja kopsud, kolju- aju , veri (kaitsekehad ja rakud) Reparatiivne ülesanne (parandav ülesanne) sidekude kitsamas mõttes lapib kokku need augud, mida teised ei suuda parandada Metaboolne ülesanne (ainevahetuslik ülesanne) veri, rasvkude, sidekude kitsamas mõttes Arm- sidekude Sidekude (kitsamas mõttes) On tavaliselt kohev sidekude On kõikjal sesal, kus pole muud kude Uueneb väga kiiresti (-> arm) Sidekoe rakuvaheaine sisaldab vett, milles on lahustunud rakkudele vajalikud ja ka
Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 14. Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks
Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks
b) karvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel teatud suunaga takistades võõrkehade liikumist organismi sissepoole (suund ikka väljapoole suitsetaja röga!) c) eritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates lüsotsüüm, maos maohape kahjustab mikroobe!) jne. · 2) Valgeverelibled e. leukotsüüdid: Meie immuunsus oleneb väga palju valgeverelibledest. Nende "tervis" aga kogu organismi tervisest. Valgeverelibled toodavad antikehi. Need on kaitsekehad võitluseks erinevate haigustekitajate vastu. Fagotsütoos on "õgimine" valgeverelibled ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid ära "söömaseedima". Rohkelt on "õgijaid" veres, kopsudes, maksas, põrnas. (vaata all keskel olevat fotot, millel valgeverelibled ründavad vähirakku) Antikehad ( immunoglobuliinid ) on väga erinevad, sõltuvalt haigustest: · IgG läbivad platsenta seina ja just need on antikehad, mis kaitsevad loodet bakterite ja
annaabi.ee 
