Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaunis Kuldking (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kaunis Kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks Eesti käpalistest (ehk orhideelistest Orchidaceae). Kaunis kuldking kuulub käpaliste sugukonda, kuldkinga perekonda. Taim on mitmeaastane ühekojaline rohttaim . Ühe risoomi eluiga on u. 20...25 a. Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead , kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.
Iseloomustus
Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm).
Õis
Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul , mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned . Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela . Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni . Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja .Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides.
Paljunemine ja levik
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on tal küll palju, kuid taim paljuneb tavaliselt vegetatiivselt, sest seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned on väga väikesed ja kerged ning levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seene olemasolu.Kasvab tavaliselt puistniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes,ka Põhja-Ameerikas.
Kaunis Kuldking #1 Kaunis Kuldking #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid92 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Kaunis kuldking

Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana"

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
9
pptx

Kuldking

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ Leviala Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne.

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
21
pptx

Teise kaitsekategooria looma ja taimeliigid (powepoint)

Vegetatiivse paljunemise jaoks on valgel tolmpeal mulla sees lühike, rõhtsalt asetunud risoom. Valget tolmpead leiab põhiliselt meie läänesaartel ja Virtsu ümbruse rannikul. Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus) RIIK ­ Taimed HÕIMKOND ­ Katteseemnetaimed KLASS ­ Üheidulehelised SELTS ­Asparilaadsed SUGUKOND ­ Käpalised PEREKOND ­ Kuldking LIIK ­ Kaunis kuldking Õis ehk king on umbes 4-6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3, tavaliselt 2 õit. Kõrguseks on taimel ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on u. 20- 25 a. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel

Põllumajandus
thumbnail
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon ­ kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed. VARS ­ püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ­ ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS ­ keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED ­ Viljaks on pähklike.

Terviseõpetus
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun