Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu
· Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees
Tavaliselt selgitatakse seda ensüümide denatureerimisega, kuid see ei ole ainus põhjus. Tõenäoliselt saabub surm organism ülekuumenemisel ainevahetuse tasakaalustamatuse tõttu, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Temperatuuri tõustes aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid , samal ajal kui eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID - Liigesepõletik on üks tavalisemaid vananemisega seotud protsesse. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Näiteks talumeestel on küllaltki sageli puusaliigeste põletik. Liigesele mõjuvate jõudude tulemusel kahjustub kõhrekiht ja seetõttu liigeste libisemisepinnad. Tänapäeval on võimalik asendada kulunud liiges proteesiga.
3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. 5) Loetlege inimese kehas esinevad koed. Inimese kehas esinevad epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude. 6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude? Lihaskude jaotatakse silelihas- ja vöötlihaskoeks, millest viimane jaguneb omakorda skeleti- ja südamelihasteks. 7) Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb lühematest mitmeharulistest jätketest dendriitidest (võtavad signaali vastu retseptorilt või teiselt närvirakult) ning pikematest jätketest neuriitidest ehk aksonidest
Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud
Inimene on omnivoor (kõigesööja); toitu töödeldakse, varutakse, transporditakse ja jagatakse omavahel. Keerukas kultuuriline käitumine (sh artikuleeritud kõne) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad pikaaegset hoolitsust Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat; sõltuvus asjades Elamine tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 5. Koed Epiteelkude (rakud tihedalt, vähe rakuvaheainet, paikneb pinnal nahk, organite kate; ülesanne katta ja kaitsta) Lihaskude Silelihaskude käävjad ühetuumalised rakud; kokkutõmbed aeglased ning ei allu inimese tahtele; lihased ei kinnitu luudele; torujate siseelundite ümber Vöötlihaskude silinderjad ja pikad paljutuumalised rakud; kokkutõmbed kiired ja alluvad inimese tahtele; lihased kinnituvad luudele
Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud.
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied
Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad 1
Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Replikatsiooni järgselt parandatakse taolisi vigu ensüümidega aga osa nendest säilib. 2) Kromosoommutatsioonid – kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused: Väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine X-kromosoomi vead: autism, hemofiilia, värvipimedus, mõistus 3) Genoommutatsioonid – kromosoomide arvu muutused (nt Downi sündroom) Tüvirakud – universaalsed rakud ->võivad muutuda ükskõik millisteks rakkudeks. Loote arengus spetsialiseerumise eelne material. Ääretult võimsad. Nende kasutamine on osalt hea, aga toob kaasa moraalseid probleeme. AINE- JA ENEGIAVAHETUS Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Inimene saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Orgaanilist ainet lagundatakse kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia saamiseks ja sünteesiprotsesside lähteaine saamiseks.
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija. Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus
Lähteainest, 2 püroviinamarihappe, molekulist saadakse 10 NADH 2 ja jääkainena 6CO2 molekuli. Süsihappegaas väljub mitokondrist. Hingamisahel leiab aset mitokondri harjakestel. 12 NADH2 ja 6O2 molekulist saadakse 36 ATP, 12 H2O ja 12 NAD molekuli. Glükoosi täieliku lagunemise tulemusena eraldub 38 molekuli ATPd. V ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG MITOOS. Mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, organismi kasvamise, vigastatud rakkude taastumise. Interfaasis toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid keerduvad kokku ja muutvad mikroskoobis nähtavateks, tuumakesed kaovad ja tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kujunemine.
südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga. Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen). Kuigi lipiide sis inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam naha aluses ja siseelundite ümbruses olevas rasvkoes. Klassifikatsioon: rasvhapped (küllstunud, mono- ja polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne -
veel tagasipöörduv. 5-6 minutiga tekivad tavatingimustus ajus hapnikuvaeguse tõttu tagasipöördumatud muutused. Madala temperatuuri korral on kudede hapnikutarve väiksem, ja seetõttu võib külmas vees või pakases kliinilisse surma sattunuid õnnestuda elustada ka pikema aja (kuni 30 min) möödudes. Bioloogiline surm on tagasipöördumatu seisund. Esimesena tekivad tagasipöördumatud muutused peaajus. Mõned koed nagu juuksed ja küüned elavad (kasvavad) veel mõne ööpäeva. Soolte motoorika püsib minuteid. Osa elundeid ( neerud, süda, maks) võib mahajahutatult hoida mõned tunnid elus ja siirata teisele inimesele. Surma absoluutsed tunnused on: 1. Silma sarvkesta häguseks muutumine; 2. Koolnulaigud – tekivad 1-4 tunni möödudes allapoole pööratud keha piirkondades. Nad on põhjustatud arterioolide
4.1. Vere mahu määramine. Verekaotuse puhul tuleb vaadata kliinilist pilti, objektiivselt saab mõõta nt. tampoonide kaalumisel operatsioonidel. 2.4.2. Ringlev ja depooveri. Ringlev veri ringleb aktiivselt soonestikus. Depooveri paikneb põrnas, nahas, maksas ja kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused.
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H
Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem.
................................................... 140 16.2. Endofüüdid............................................................................................. 140 16.3. Endosfääri koloniseerimine....................................................................141 16.4. Endofüütide toime taimele.....................................................................142 16.5. Endofüütide genoom võrreldes teiste bakteritega.................................145 16.6. Inimese patogeenid ja kommensandid endofüütidena...........................146 3 Füsioloogia on bioloogia teadusharu, mis uurib elutegevuseks vajalikke protsesse ja funktsioone, mis võimaldavad organismil kasvada ja paljuneda. Mikroobifüsioloogia on füsioloogia haru, mille uurimisobjektiks on mikroorganism. Käesolev loengusari keskendub eubakteritele. 1. Bakterite kasv ja toitumine
800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. 2 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c) Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale
valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b. püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. c. Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire ning ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab
(lk 165 -195 )TREENING JA ORGANISMI KAITSESÜSTEEMID Kordamisküsimused 1. Selgitage lühidalt mõistete „antigeen” ja „antikeha” sisulist tähendust. Antigeeni nimetakse võõra geneetilise informatsiooni kandjaks. Võõraineteks võivad olla näiteks valgud ja/või lipopolüsahhariidid, mida leidub mikroorganismide ja viiruste pinnal, aga ka teistelt organismidelt pärinevad rakud, koefragmendid ja muu selline materjal, mis kannab endas võõrast geneetilist informatsiooni. Antikeha on immunoglobuliinid ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. 2. Nimetage vähemalt kaks olulist tunnust, mille poolest erinevad kaasasündinud ehk mittespetsiifiline ja omandatud ehk spetsiifiline immuunsus. Mittespetsiifiline kaitse ei suuda mikroobide või viiruste sissetungi organismi ära hoida ja Mittespetsiifi
Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus annavad lihasele energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes. kokkutõmbevõime, Mõnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Näiteks lihasrakkudele inimesele tervikuna iseloomulik kontraktsioonivõime tuleneb otseselt neile spetsiifiliste organellide aga liikumisvõime müofibrillide olemasolust. Koed koosnevad KUDE rakkudest ja rakuvaheainest. Kude moodustub ühesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende Põhilised koetüübid rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja põhi- on epiteel-, side-, list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. lihas- ja närvikude Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
Sel juhul on iga individuaalse raku generatsiooniaeg (aeg, mille tagant toimub raku pooldumine) minimaalne. Bakteri E. coli puhul kestab see ligikaudu 20 minutit. 1 Rakkude füsioloogiline seisund kajastub nendes toimuva makromolekulide biosünteesi kiiruses ja rakkude suuruses. Kui toitaineid on kasvukeskkonnas rikkalikult, toimub rakkudes aktiivne valgusüntees. Sellised rakud on suuremad, nad sisaldavad rohkem ribosoome ning neis toimub ka aktiivne DNA replikatsioon ja transkriptsioon. Mida rikkalikumalt on keskkonnas rakkudele kasvuks vajalikke komponente, seda vähem kulub energiat nende ühendite de novo sünteesiks ning seda efektiivsemalt saavad rakud paljuneda. Reaalses elus on bakterite eksponentsiaalne kasvufaas suhteliselt lühiajaline. Kui rakkude kasvukeskkonnas on toitaineid, eristatakse kasvus: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
