Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käibemaksuseadus (KMS)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käibemaks, ettevõtlus, maksukohustuslane, käive, maksustamisperiood, ettevõtlusega, tegelev, maksustamise, sisendkäibemaks, võõrandamine, soetatud, käibedeklaratsioon, gaas, elektrooniliselt, ühendusesisene, maksuhalduril, kuupäevaks, kinnisasja, osalise, import, töötaja, kütus, maksuvaba, soojus, võõrandatav, reisija, kalendriaastaKäibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust
Käibemaksumäärad 8-9 Maksuvaba import 9 Arved 9 - 10 Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine 10 - 11 Maksuladustamine 11 - 12 Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse
tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine KMS tähenduses on ka kauba üleandmine
või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. MAKSUKOHUSTUSLANE: maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse/lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, seadusega võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER: maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatud isik, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, maksete maksja ja kinnipidaja, kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis
Lähiajal on plaanis etenduse ja kontserdi piletite käibemaksumäära tõstmine 18 % - ni. . Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade ja analüüsida Eesti Vabariigi käibemaksupoliitikaga seotud peamiseid mõisteid ja olulisemaid küsimusi. Referaadi koostamine annab võimaluse sügavamalt uurida käibemaksu olemust tänapäeval ja ka varasematel ajajärkudel. Tänapäeva maksusüsteem tähendab erinevaid makse, milles maksustatakse nii tulu kui ka tarbimist. Kõige ja kõigi maksustamise põhjuseks on maksevõimelisuse põhimõte ja riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või�
Ostja maksab müüja müügihinnas sisalduvat käibemaksu ning müüjal on õigus ja kohustus nõuda ostjalt sellise hinna tasumist, mida on suurendatud käibemaksu võrra. Riigi ees vastutab maksu tasumise eest müüja. Kauba või teenuse turuhinnaks loetakse hind, mis sisaldab käibemaksu. Lepingute tõlgendamisel eeldatakse, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab lepingus määratud hind käibemaksu. Tarbimine maksustatakse käibe maksustamise kaudu. Selleks, et vabastada ettevõtjad käibemaksukohustusest, on käibemaks üles ehitatud lisandväärtuse maksu põhimõttele. Lisandväärtuse maks kehtib alates 1968. aastast kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides. Ülemi nek lisandväärtuse maksule oli tingitud sellest, et varem kasutusel olnud eri tüüpi müügimaksud takistasid kaupade vaba liikumist, sest maksukoormus ja kauba hind sõltusid käivete arvust ja müüjate staatusest
4.09.2014 Käibemaksuseaduse muudatused Tajo Kadajas MTA maksude osakonna konsultant Millest räägime? » elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamine » väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » KMD lisa vorm KMD INF » sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 4.09.2014 Millega kehtestati? » Elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga
riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5
5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu.
töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
1. Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamisel arvetakse sisendkäibemaks maha · Rps pr 7 nõutekohase arve alusel · KMS pr 37 lg 7 nõutekohase arve alusel 2. Kui maksukohustuslane otsustab realiseerida toote tasuta · Ei tule tal sellest tasuda KM · Tuleb tal siiski sellest KM tasuda 3. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba maksustava väärtuse hulka tõene, väär 4. Oü kass osutab konsultatsiooniteenust 15 veebruarist 15 aprillini 2007. Teenuse eest tasuti veebruaris ettemaksuna 8000 krooni_ seega tuleb oü kass käivet deklareerida ..........kuu deklaratsioonil, KMD lather 1 summas.................
kasutusalade vahel. Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega. Tööjõuturud müüakse ja ostetakse tööjõuteenust. Kapitaliturud kaubeldakse investeerimiskaupadega. Rahaturud kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga. Valitsusel suur osatähtsus on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid ja majandust korrigeermiva rolli läbi maksustamise ja seadusloome. · Keskpank võib sekkuda turgudele peamiselt rahaturgudele (Eesti pank) · rakendades pankadele kehtivaid seadusi ja mõjutades intresse ning raha hulka majanduses. · Läbi maksebilanis oleme seotud välisturgudega · Majandusmuutused mõjutavad nii maailma kauba- kui rahaturgudel meid oluliselt. Seda, · Kui palju resursse turule pakkuda · Kui palju kaupu osta ja
veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. 3. KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise
makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades.
märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri. Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates ·kauba ostjale lähetamise; või ·kättesaadavaks tegemise; või ·teenuse osutamise päevast; või · tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Arve võib väljastada paberil või elektrooniliselt. Kreeditarve esitatakse juhul, kui on vaja parandada esialgselt esitatud arvet kuna on muutunud tellitud kaupade kogus, kaup polnud kliendile sobilik või arve oli lihtsalt vigaselt koostatud. Kreeditarvele märgitakse täiendav viide, millist arvet sellega parandatakse. Müügitehingud registreeritakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris (Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub
maksejõuetuse korral. Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Kinnipeetav tulumaksu määr on 22%. Maksuvaba tulu 2007.a. 24000 krooni, ühes kuus 2000 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on riikliku pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele vastavalt seadusele. Maksu makstakse palgalt, puhkustasudelt erisoodustustelt jne vastavalt seadusele. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt.
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3
väljastamise/teenuse osutamise kuupäev või siis ettemaksu kuupäev, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Kauba ühendusesisese käibe korral on oluline märkida arvele ostja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number, kuna üksnes kehtiv ostja registreerimise number annab õiguse vastavat müüki käsitada nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena. Kui müüja ei märgi arvele ostja kehtivat registreerimise numbrit, tuleb käive deklareerida ja maksustada siseriikliku käibena. Ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit on võimalik kontrollida siit. 17.3. Lihtsustatud arve väljastamine KMS § 37 lõike 9 kohaselt on võimalik väljastada lihtsustatud nõuetele vastavaid arveid, kui arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Vastav säte tähendab eelkõige seda, et ka
1. Piiratud maksukohustuse tingimused? · Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; · välisriigi isik, kes ei ole registreerinud end maksukohustuslasena ning kellel puudub püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega. 2. Kes võivad olla piiratud maksukohustuslased? · Isikud, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslastena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu tegelevad ettevõtlusega Eestis. 3. Piiratud maksukohustuse tekkimine kauba soetamisel`? Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; 4. Piiratud maksukohustuslase maksustamine? Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu tehingutelt ja toimingute
Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo;
saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale
makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades.
· võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine)
ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isiku tulud maksustatakse samuti tulumaksuga ning teil tuleb kinni pidada ning tasuda tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt jms, millelt on maha arvatud tulumaksuvaba miinimum. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2010. aastal on 21%. 2250 krooni (144 eurot) kuus on maksuvaba miinimum, millest tulumaksu maha ei arvestata. Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist)
arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. (4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Parandused algdokumentides ja registrites: (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava
· Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.
teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine. Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek;
3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7
„RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Hindamine: mitteeristav (test) Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019 ÄRIÜHINGU ASUTAMINE VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL MAJANDUSAASTA ARUANNE TULUD KULUD KASUM Müügitulu Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud Muu äritulu kulud s.h. Intressitulud tootmiskulud Muud finantstulud töötasu lähetuskulud MAKSUDE transpordikulud ARVESTUS vastuvõtukulud sõiduautoga seotud kulud DIVIDENDID tervise edendamise kulud
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga fü
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel.
annaabi.ee 
