Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus ·
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubata
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
mürgised. ● IV Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid – võivad olla mürgised ning ohtlikud. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ● Ohutusnõuete täitmine on elu ja tervise hoidmiseks väga tähtis. ● Ained võivad olla väga ohtlikud, kui nendega valesti käituda. ● Kui kõikidest ohutusnõuetest kinni pidada, saab ka suurtes kogustes ohtlike ainetega ohutult töötada. Mürgisus ● Paljud kemikaalid on mürgised. ● Mürgisust uuritakse katseloomade peal. ● Mürgisust on keeruline täpselt kindlaks teha. ● Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta ega nende aurusid sisse hingata. ● Tuleb vältida kemikaalide sattumist nahale. Kantserogeenid ● Kantserogeenidega kokku puutudes, ei märgata tavaliselt mürgistusnähte, kui aga viibida nende ainete keskel pikemat aega, võivad tekkida kasvajad. ● Osa ainete suhtes on mõned inimesed aga
KUIDAS TEGUTSEDA LABORIS TARGALT JA OHUTULT? Laboris tuleb töötada väga erinevate ainetega, millest mitmed on ohtlikud, söövitavad, mürgised või võivad süttida, teiste ainetega tormiliselt reageerida või isegi plahvatada. Seepärast tuleb täita vajalikke ohutusnõudeid ning tunda ohusümboleid ja laborivahendite kasutusvõimalusi. 1. Ohutusnõuded keemialaboris 1. Järgi täpselt tööjuhendi ettekirjutusi ja õpetaja/juhendaja nõuandeid. 2. Kui katse käigus juhtub mingi äpardus, pöördu KOHE ABI SAAMISEKS ÕPETAJA POOLE. 3. Ole ettevaatlik tulega. Hoia katseklaasi ava kuumutamisel poolviltu suunaga endast ja teistest eemale. 4. Hoia töökoht puhas ja korras! Väldi ainete sattumist kätele, lauale, riietele, põrandale. Aseta korgid alusele tagurpidi. 5. Kui mõnd ohtlikku ainet satub käele, tuleb käed kohe käed rohke jooksva veega pesta ning pöörduda abi saamiseks õpetaja poole. 6. Kas
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuure
kemikaalid võivad läbida platsenta ja jõuda looteni, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) Suurbritannia haru ja Greenpeace'i ühisest uurimistööst. Muuhulgas jõuavad veel sündimata lapseni paljud plastikud ja kunstlik mustus. WWF ja Greenpeace taotlevad nende ainete keelustamist esmatarbeesemeis. Mõned tervishoiueksperdid vaidlevad keskkonnakaitsjaile vastu, kinnitades, et pole kindlaid tõendeid, nagu kahjustaksid kemikaalid sündimata lapse tervist. Uuriti 27 sündimata lapse nabanöörist ja 42 värskelt emalt võetud vereproove. Proove testiti kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas. Mõnest nabanöörivereproovist leiti koguni 14 ja kahe ema vereproovist 17 kemikaali. Greenpeace'i mürkainete kampaaniajuhi Helen Perivier sõnul on sokeeriv, et selliseid
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvema
annaabi.ee 
50 punkti
~ 7 lehte
29 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid