Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel (1)

Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel
Inimene on loonud üle 100 000 uue kemikaali ehk aine, mida ei ole iial varem Maa looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool , kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav . Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu.
Kemikaalide mürgisus
Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos ( LD50 ). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad , eloomade peal katsetamine on ebaõiglane ja brutaalne, kuid see on vajalik inmestele.
Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel.

• Kemikaale ei tohi mingil juhul maitsta , samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata ( va. Lõhnaõlid ja lõhnaveed, mille lõhnad on absoluutselt kahjutud )!
  
• Kemikaalidega töötades tuleb kanda kaitseriietust: prillid , kindad ja kaitserüü. Paljud mürgised kemikaalid imenduvad läbi naha ja sellepärast ei tohi nad nahale sattuda.
  
• Kemikaalidega töötades tuileb olla väga ettevaatlik tuleohutusega. Paljude keemiatooted on väga tuleohtlikud ja kergesti süttivad. Põlema eisütti mitte vedellahusti ise, vaid selle auru ja õh segu. Sellepärast on soovitatav teha kõik tööd ja uurimused kemikaalidega tõmbekapis.
  
• Kontsentreeritud happed ja leelised on söövitava toimega, nende käsitlemisel tuleb kanda kaitseriietust.
  

• 1 -
  

• Kui leelis või hape satub nahale, tuleb kiiresti kokkuputunud koht vee alla panna. Kui oled koolis teavita juhtunust õpetajat, kui oled laboris helista kiirelt arstile ja palu kaastöötajatelt abi. Paljud leelised ja happed on väga tugevalt söövitavad ( HCl, NaOH , KOH) ning söövitatud kohad paranevad kaua.
  
• Plahvatusohtlike ainetega tuleb olla väga ettevaatlik, sest paljud ained plahvatavad löögi tulemusena või kuumutamisel. Plahvausohtlikke ainetes on palju hapnikkum, mis vabaneb kiirelt ja põhjustab suure plahvatuse, mis on väga ohtlik.
  

Ülitundlikus, kasvajad ning mürgitus
Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja – nim kantserogeeniks. Paljud ained pole korraga kokkupuutel ohtlikud, kuid pikka aega kogunevad organismis, ning põhjustavad raskeid mürgitusi. Need kemikaalid kogunevad enamasti maksa või neerudesse. Organismis võib koguneda ning põhjustada raskeid mürgitusi näiteks elavhõbe (leidub kraadiklaasis). On paljusid kemikaale, mille vastu on inimestel ülitundlikkus- allergia . Enamus inimesi teab oma allergiaest, ning peab hoiduma nendest kemikaalidest, mis põhjustavad talle allergiat.

• 2 -
  

Näide ohutusnõuete täitmisest:

• Labori töötajatel on käes kummikindad, ees kaitseprillid ja seljas kaitsekittel.
  
• Töödatakse ettevaatlikult!
  

Kokkuvõte
Kemikaalid on inimese poolt loodud ained. Osa neist on mürgised ja osa kahjutud. Kemikaalidega töötades peab olema väga ettevaatlik, sest enamus kemikaale on kas tuleohtlikud, mürgised, söövitavad või plahvatusohtlikud. Vältimaks õnnetuste tekkimist tuleb kasutada õigeid kaitsevahendeid ja olla väga ettevaatlik.

• 3 -
  

Sisukord:
Teema
Lehekülje number
Sissejuhatus
Lk 1
Kemikaalide mürgisus
Lk 1
Ohutusnõuded kemikaalidega tötamisel
Lk 1...2
Ülitundlikus kasvajad ning mürgisus
Lk 2
Ohutunnused ohtlike kemikalide pakendil
Lk 2
Näide kemikaalidega töötamisest
Lk 3
Kokkuvõte
Lk 3
Kasutatud materjal
Lk 4
Kasutatud materjal:

• L. Tamm, H. Timoteus „Keemia õpik 9. Klassile“ As Avita, 2007
  
• http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.chemlabs.bris.ac.uk/cetlpics/Outreach/Chemnet_NAGTY06labbig.jpg&imgrefurl=http://www.chemlabs.bris.ac.uk/outreach/chemnet/Chemnet_nagty_report07.html&usg=__sZDBcaLENLG_OYx9IvhIOjxDkRk=&h=901&w=1000&sz=278&hl=et&start=1&tbnid=ObbknE1ZU7zCzM:&tbnh=134&tbnw=149&prev=/images%3Fq%3Dlaboratory%2Bwork%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG
  
• http://www.dolceta.eu/eesti/Mod3/IMG/jpg/ma_rgistused.jpg
  
• http://www.ktk.ee/index.php?tid=sHudhfXUhs8jzLRjXXoXXXXXXXXo7LJjUaK
  

• 4 -
  

Osula Põhikool
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel
Referaat
Koostaja : Kristjan Urm
Osula PK 9. Klass
Juhendaja : Kaja Parker
Sulbi 2009