Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti puhastamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvuti puhastamine
Kursuse lõputöö
1. Laen alla vajalikud programmid
Kuna mul on macOS süsteemiga arvuti on mul juba sisse ehitatud viirusetõrje. Arvuti regulaarseks puhastamiseks valisin vabavara CCleaner .
2. Viiruste kontroll
Arvutit peab kontrollima vähemalt korra kuus viiruste suhtes. Viirused kindlasti aeglustavad seadet ning võivad kahjustada kõike teie arvuti sisest. Seetõttu on hea teha oma tähtsatest dokumentidest ja failidest koopiaid.
3. Tühjendan brauseri vahemälu
Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on komme paljut internetis külastatut salvestada kõvakettale, et hiljem lehtede laadimine kiirem oleks. Samas sellise ajaloo kaasa vedamine teeb süsteemi aeglasemaks. Seetõttu kustutan brauseri ajutisi faile ja küpsiseid aeg-ajalt.
4. Registri puhastamine
Register on operatsioonisüsteemi keskne osa, kus on kirjas kõik vajalik – mis programmiga milline fail avada, kus asuvad need failid jne. Samas salvestub registrisse ka aja jooksul sedasorti infot, mida tegelikkuses vaja ei ole. Kõige selle võib kustutada, kuna see aeglustab süsteemi.
4.1 Kasutan registri puhastamiseks CCleaner
Kõige mugavam viis registri puhastamiseks on teha seda mõne spetsiaalse programmiga. CCleaner aitab mul seda teha vaid paari klikiga.
5. Eemaldan ajutised failid
Arvutisse salvestatakse aja jooksul palju selliseid faile, mida otseselt vaja ei lähe. Osa neist failidest on kahjutud, osa aeglustab arvuti tööd. Selliste failide kustutamine ei aita ainult arvutit puhastada, vaid puhastab ka arvuti jõudlust.
Arvutisse luuakse ajutised failid, näiteks kui laaditakse alla ja paigaldatakse tarkvara, avatakse faile erinevates keskkondades jms. Üldjuhul sellised failid kustutakse automaatselt pärast toimingu lõpetamist, kuid võib juhtuda ka, et sellised failid jäävad “ripakile”. Ajutised failid võivad võtta suure osa kõvakettaruumist ning seetõttu selle tööd aeglustada. Selliste failide kustutamine on turvaline ning teeb palju vajalikku ruumi kõvakettale. Ebavajalikest failidest vabanemist ehk arvuti puhastamist hakkan läbi viima vähemalt korra kuus.
6. Eemaldan ebavajalikud programmid
Ebavajalikud programmid muudavad arvuti tihti aeglasemaks. Programmide kustutamine ei ole päris nii lihtne, et kustutad ikooni oma töölaualt. Programmid tuleb eemaldada selleks spetsiaalselt mõeldud kohast, kust saad neid desinstallida.
6.1 Kasutan ebavajalikke programmide eemaldamiseks “CCleaner”
Kasutades seda programmi saan hea ülevaate kõikidest oma arvutis leiduvatest programmidest ning saan välja noppida nendest ebavajalikud. Rakenduse siseselt saan koheselt need ka desinstallida.
7. Korrastan käivitumise programmid
Süsteemi kiirust puudutab väga tugevalt ka programmide hulk süsteemi käivitamisel. Nendel peaks silma peal hoidma, kuna kindlasti ei ole vajalik, et arvuti koheselt kõik programmid avaks.
8. Uuendan enda arvutit regulaarselt
Levinud on müüt, et uuendused teevad arvutit aeglasemaks. Tegelikkuses on aga vastupidi, enamusel juhtudel uuendused just parandavad mõne programmi tööd, tehes seda stabiilsemaks või turvalisemaks.
Vasakule Paremale
Arvuti puhastamine #1 Arvuti puhastamine #2 Arvuti puhastamine #3 Arvuti puhastamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Photographer Õppematerjali autor
Informaatika lõputöö "Arvuti puhastamine".
401 sõna pildid

Sarnased õppematerjalid

Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Interneti­ühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus

arvutiõpe
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides

Kirjandus
Süsteemitarkvara aruanne
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED Linuxi paigaldamiseks on põhiliselt 4 võimalust: 1) Riskivaba paigaldus, ehk „live-CD“ kasutamine. Selleks tuleks alla laadida vastava distributsiooni .iso fail, kõrvetada see CD või DVD-le või USB-le, et sellest bootida. Selle mooduse heaks küljeks on, et juba installida operatsioonisüsteemi failid on väga väikese riski all, sest Linux laetakse üles CD/DVD pealt, jättes kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik saavutada mitut moodi, kuid neist lihtsaim on kõvaketta partitsioneerimine Linuxi paigaldamise ajal

Infoteadus
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.

Arvutiõpetus
Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

alamsüsteem). Windows NT oli üks esimesi operatsioonisüsteeme kus kasutati Unicode. 1.6.Windows 2000 1.6.1.Üldinfo Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju. Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows

Microsofti operatsioonisüsteemid
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia
Operatsioonisüsteemid
23
pdf

Operatsioonisüsteemid

mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja andmed on tihti operatsioonisüsteemi poolt kaitstud kasutades riistvaralisi vahendeid. 4 C2.1.3 Failihaldus Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem

Arvutiõpetus
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy

Andmeturbe alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun