võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite
võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite
Peale seda said nad aastaks Prantsuse viisa ja lahkusid. Nad üürisid maja järve kaldal. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Kuid kahjuks kõik muutus, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei nõustunud sellega. 10 päeva hiljem algas sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Nad mõlemad viidi erinevatesse vangilaagritesse. Scwartsil õnnestus aga enda laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Alguses väideti talle, et Helen on surnud, kuid lõpuks ta kohtas seal Helenit. Mees asus elama laagri lähedale lossivaremetesse, ning helen käis teda söötmas. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest helen kartis sattuda tagasi Saksamaale. Nad leidsid tühja villa, mis köitis Helenit. Olles seal neli päeva viibinud läks Schwarts külasse sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st väljub 2 laeva. Nad läksid sinna, et selle kohta uurida, kuid linn oli juba okupeeritud
Lissaboni öö 1. Tegevus toimus 40-ndatel aastatel Euroopas. Saksamaa oli kohe- kohe valmis alustama agressiooni teiste riikide vastu. Nii üritasid paljud inimesed Saksamaalt ja üldse Euroopast Ameerikasse päseda, et mitte sõjasaagiks langeda. Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased. 2. Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth 3. Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda. Autoril ei olnud aga passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa, aga
Magav Mõrv Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta töö ei võimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud millist tapeeti sinna tahab. Nimelt moonidega, kus on väiksed võililled kõrval. Hakkas vanat kappi eest ära tõstma ja järsku kiljatas ning läks värisedes voodile. Seinas oli sama tapeet, mis ta oli ette kujutanud, siis ta hakkas järgi mõtlema ja leidis, et tal on va
Tnav oli suhteliselt thi, siiski mrkas pgenik ht meest tnaval edasi-tagasi kivat. Esimese hooga kartis pgenik, et tegu on politseiga ning ta vetakse vahi alla. Mees aga knetas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki. Tingimuseks oli, et pgenik on temaga hommikuni koos. Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes. Lpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta les, ja hest kohast teise pgenenud. Seejrel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna. Teel peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut. Lbi raskuste pses ta siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Seejuures aitas teda ta sber doktor Martens, kes tal Heleniga kokku aitas saada. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, sealt suundusid nende korterisse. Nad veetsid paar toredat peva koos. Seejrel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Mnsterisse, sest ta oli
Kahjuks nende õnn lõppes siis, kui algas sõda ning Helen ja Schwarz arreteeriti. Minu jaoks oli raamatu lõpp vägagi ootamatu. Neil oli plaanis peale laagrist põgenemist lõpuks Ameerikasse sõita. Naine aga ilmselt ei soovinud ning lõpetas oma elu mürki võttes. Olin kindel, et naine raamatu lõpuks vähki sureb, kuid seda ma ei oodanud, et see on tema enda valik ning ta enesetapu sooritab. Piletid, mida Schwarz raamatu alguses põgenikule pakkus, olid tema ja Heleni pääsetee. Ega Schwarzil üksinda polnudki nende piletitega midagi peale hakata ning usun, et tema valik põgenikule ja ta naisele need piletid kinkida, oli igati õige. Põgenik veetis sõjaaja Ameerikas. Ta üritas hiljem Schwarzi leida, kuid lootusetult. Kõigil meil on elus valikuid. Mõned neist on veidike keerulisemad, mõned kergemad. Ükskõik kuidas me ka neid otsuseid ja valikuid ei langetaks, peame meeles pidama, et elus ei
illegaalselt piiri ületades. Jõudes Osnabrücki, helistas kohe oma lapsepõlvesõbrale Martensile. Leppisid aja kokku, millal kohtuvad. Schwarz jäi kokkulepitud aega tasa tegema pargipingil istudes. Schwarz andis vahepeal laevapiletid mehele, kes hakkas juba kärsituks muutuma, sest akki sõidab laev sadamast enne kokkulepitud aega. Enne seda nad olid ööklubi vahetanud, sest eelmine suleti. Schwarz läks enda lapsepõlve sõbra juurde kokkulepitud ajaks. S palus doktoril Heleni (S naine) juurde minna, et kas ta elab üksi. S läks seni toomkirikusse, kus teda vähem märgatakse. Ta nägi kirikus Helenit. Ta sosistas Heleni selja taga Heleni nime ning nad said veidike kirikust eemal kokku. Nad rääkisid teineteisega. Helen kutsus ta korterisse, aga enne pidi Helen teenija kodust ära saatma. S läks H (ja ta endisesse) korterisse. Enne seda ta aga tegi aega parajaks tänavatel kõndides. Heleni märguanne oli lahtine aken, see tähendas, et õhk on puhas
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis
mille üle oli kõigil, nii õpetajatel kui õpilastel hea meel. Maikuus haigestus näljast ja väljaravimata külmetushaigustest kurnatud 80-st tüdrukust tüüfusesse ühteaegu 45 tüdrukut, paljud surid, Janet ja veel mõningaid haigus ei puutunud. Jane sõbranna Helen jäi samuti haigeks, aga mitte tüüfusesse vaid tal oli tiisikus. Ühel õhtul märkas Jane arsti ja sai hiljem põetaja käest teada, et arst oli kutsutud Heleni juurde, et teda ei ole kauaks. Jane sai teada, et Helen lamab miss Temple toas, Jane hiilis öösel Heleni juurde, põetaja magas ja miss Templet ei olnud, Helen kutus Jane enda kaissu ja nad vestlesid surmas ja Jumalast ja hautagusest elust kuni uinusid, Helen ei ärganud enam kunagi. 15 aastat hiljem lasi Jane panna Heleni 15 aastat rohtunud hauale marmorist mälestustahvli. Pärast tüüfust, õigemini suur ohvrite arv, tõmabas koolile avalikkuse tähelepanu,
oleks ka siis tänulikult paigale jäänud.") Nana ei suutnud endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. (,,Mis kasu ta neist soliidsetest härradest õieti oli saanud? Kõik, mis prints ja Steiner sisse tõid, oli kulunud lapsikute kapriiside peale, ilma et oleks teadnudki, kuhu raha kadus. Ja ometi jälitasid võlausaldajad teda kibedamini kui ei kunagi varem. Steiner sai vaid hädavaevu aegajalt tuhat franki kokku ajada, ja sedagi alles siis, kui Nana ähvardas teda vastasel korral uksest välja visata."). Nana tahtis rikastuda meeste arvel ja seda soovis ka tema tädi. (,,Temas ei ole ju mitte midagi. Ja sina laostad end niisuguse linnu pärast. Samal ajal kui on olemas palju paremaid, palju rikkamaid, kellel on sidemeid valitsuses."). Nana kired ei saanud rahuldatud ühegi mehega. Ta otsis viise, et end lõbustada. (,,Mõnikord tõllas koju sõites sütitas
Mees oli Kazakovade pool külas, kus tüdruk töötas. Mees oli teda kohe silmanud ning tüdruk hakkas talle meeldima. Neil tekkis salajane suhe ning ööd veedeti koos, üksteise läheduses. Saatuslikuks sai aga see, et mees pidi tihti ära käima ning tüdrukut kaasa ei võtnud. Ta ei julgenud ka avalikult nende suhet tunnistada. Alguses lükkas ta reise edasi ning noored armusid. Nende suhe muudkui arenes, kuid siis äkitselt pidi mees lahkuma, sest ei saanud oma reise enam edasi lükata. Tanja jäi teda ootama, kuid tema armastatut ei tulnud päris tükk aega. Lõpuks kui mees uuesti saabus olid mõlemad täiesti muutnud. Tüdruk leppinud olukorraga ning oma südame sulgenud, muutunud seejuures väga kõhnaks ning kahvatuks. Mees muutnud käitumiselt ning ka pisut vanemaks jäänud. Kõik muutus peagi peaaegu samasuguseks nagu enne, aga Tanja ei leppinud enam sellega. Ta tundis ka, et mees ei ole tema vastu enam sama hell ning armastav, pigem ükskõikne
Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819. aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik garderoob, suurkaupmehe hiilgav varustus, kaks ketikestega ühendatud lipsunõela, kummagisse raamitud suur briljant. Ta kandis rukkilillesinist frakki ja ripatsitega kuldketti ning ta vahetas igapäev valget pikeevesti. Lisaks oli tal veel kullast tubakatoos, milles oli kiharaid sisaldav medaljon. Teose lõpuks oli ta vaene, kolis teose jooksul aina halvematesse korteritesse ja teose lõpuks suutis ta maksta toidu ja toa eest vaid 45 franki
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga.
mägilasega ja heitsid magama. Aga kõrtsis langesid nad ohvitseri kätte, kes pidas neid Rob Roy salakuulajateks. Hommikul asusid nad teele, sest ohvitser Thorton tahtis, et Franck ja Mr. Javier juhataks nad Roby juurde, et see kinni võtta. Teel pids nad kinni Roby naine- Helen oma salgaga. Nad pidasid maha võitluse, mille võitis Helen. Mr.Javier ja Franck langesid Heleni salga kätte, kes veel ei teadnud, kellega tegemist on. Enne, kui ta jõudis lasta nad mägijärve visata saabusid Heleni pojad, kes teatasid, et nende isa Rob on vangi langenud. Vangi langenud sellepärast et teda oli reedetud. Helen Campell hukkas seal mägijärve ääres reetur Morrise. Mägilased moodustasid nüüd jõugu, et päästa Rob vangi sattumast. Franck ja Mr.javier pidid neid aitama. Franck läks nende laagrisse, kus Rob Royd hoiti ja pidi rääkima kuidas ta oli olnud tunnistajaks kuninga sõdurite lüüasaamisele ja et mägilased teevad ükskõik mida, et oma pealik vabastada.
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Ko
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast ning rahvas mõtleb vaid iseendale. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvas on ise Jehoova unustanud. Juudit teadis, et Iisrael õhkab päästja järele ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit. Se
3) Kaelakee Oli üks ilus tüdruk, kellele meeldis üle kõige aristokraatia, teemantid ja ilusad riided. Ta maitse oli lihtne, sest ta ei olnud kunagi midagi kõrgemat saanud. Niisiis abiellus ta ühe pankuriga ja nad tulid ots-otsaga kokku. Ta muutus oma staatuse pärast järjest kurvemaks. Ühel päeval tuli mees koju kutsega ministeeriumi õhtule. Siis muutus naine veel kurvemaks, sest tal ei olnud midagi selga panna. Mees andis talle oma 400 franki, mida ta oli hoidnud püssi ostmiseks. Naine saigi endale ilusa kleidi, kuid nüüd oli uus mure polnud ehteid. Mees soovitas tal minna oma rikka sõbranna juurde ja temalt laenata. Naine valis välja kõige ilusamad teemantid, mis ta leidis ja nüüd saidki nad ballile minna. Ta oli seal kõige kaunim neid ja kõik imetlesid teda. Koju tulles aga avastas ta, et ta juveelid on kadunud. Nad otsisid igalt poolt, kuid kaelakee oli kadunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
