Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kahe sõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diktaatori, nõustun, demokraatlikus, diktatuuririik, väitega, laienemist, põhjenda, ühendriigid, diktatuurile, autoriteeti, diktaatorid, rahval, rangelt, ajakirjandus, diktatuuririikidele, iseloomulikke, itaaliast, riigivõim, juhtima, valikuvabadus, ettevõtlus, pikas, alluvad, rühmitused1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun/ ei nõustu NÕUSTUN. Põhjendused- 1. sõjas jäid peale demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid 2. demokraatlike õiguste laenemine nendele inimrühmadele, kelle juurdepääs oli enne piiratud. Naised said valimisõiguse, mitmes riigis alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2. raskused majanduses: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majanduslikku järje paranemist 3. Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1
*Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Mitu ideoloogiat *Üks ideoloogia *Vaba ajakirjandus *Range kontroll ajakirjanduse üle *Juhikultus puudub *Juhikultus *Vaba ajakirjandus *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu *Valitsemine toimub rahva poolt *Trüki- ja sõnavabadus puudub valitud saadikute kaudu *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari *Türgi *Itaalia *Kreeka *Portugal
pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri aegne Saksamaa, Stalini aegne NLiit) Diktatuuri tunnused: · Võimude lahususe põhimõte puudub · Rahvas ei ole iseseisev · Üheparteisüsteem · Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte · Üks ideoloogia · Range kontroll ajakirjanduse üle · Juhikultus · Võim ei ole avalik ega kontrollitav · Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu · Trüki- ja sõnavabadus puudub Riigid: · Venemaa / N Liit · Saksamaa · Ungari · Türgi · Itaalia · Kreeka · Portugal · Bulgaaria · Hispaania · Jugoslaavia Hinnang diktatuurile: + Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) - Üks ideoloogia
Tunnused sellel riigivõimul on järgmised : võimude lahususe põhimõte puudub rahvas pole iseseisev ühe partei süsteem riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu trüki ja sõnavabadus puudub Diktatuurid jagatakse autoriaarseks pehme diktatuur segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtumises. On ka totalitaarne diktatuur, mis on jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
(diktaatori) või väikese grupi kätte *Üks ideoloogia *Mitu ideoloogiat *Range kontroll ajakirjanduse üle *Vaba ajakirjandus *Juhikultus *Juhikultus puudub *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu *Valitsemine toimub rahva poolt haaranud diktaatori kaudu valitud saadikute kaudu *Trüki- ja sõnavabadus puudub *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari *Türgi *Itaalia *Kreeka *Portugal
Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Diktatuuride tunnused: Autoritaarsed:
ära kasutamine); pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ja toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; pettumine deokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumisel tekkinud terav riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus kahjustas demokraatia autoriteeti ja tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele; majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Autoritaarne riik: enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada;
rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid: 1) uute, kergemini manipuleerivatre ehk suunavate rahvastekihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada.
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu
AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6
tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis paljud rahvad ( eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toestasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. 4) Majanduslikud raskused tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist.
rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid · diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: · autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3
vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3
valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega" valitsuse järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemisr Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles'i süsteemis ning majanduslikud raskused. 11. Euroopa kaart kahe maailmasõja vahel (demokraatia ja diktatuurid) Demokraatlikud Diktatuurid Belgia kuni 1939 dem. Albaania Ahmet Zogu kuulutas end
· seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.). · siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid). · sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas. · nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid. IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Sveits, Tsehhoslovakkia autoritaarsed riigid Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti, totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid, st üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutses monarhias on monarhil on laialdased
rahva ühendust" ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus 1936. aastal Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
rahuläbirääkimisi o 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus o USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim o 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu o Arvatakse, et USA sekkumine oli halb idee, sest suur osa sõdureid sunnitu võitlema ning kaotasid oma elud. Lisaks ei suutnud USA armee võita ja kommunistid võitsid. USAs oli tekkinud ka sõjavastane liikumine, millel tõttu pajusid veterane halvustati nende töö pärast. o Kui USA pooleks sekkunud, oleks kommunism kiiremini levinud Vietnamis ja ka ülejäänud Aasias.
Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktatuur: Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid
järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953
järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953
järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953
järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
Pilet 8 1. Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 20ndate 30ndate aastate algul kadus demokraatia nn. “noortes” Euroopa riikides ning see asendus ka autoritaarse või totalitaarse diktatuuriga. Asendumise põhjused olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate e. suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Versailles’ rahu tingimusi peeti ülekohtuseks ning toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4) Majanduslikud raskused Fasistlik liikumine levis Itaalias- Benito Mussolini- kehtestati ühemehe parteide süsteem, valitsus kontrollis majanduse tegevust, arendati agressiivset välispoliitikat.(Lõuna-Itaalia. Põhja Itaalias möllasid kommunistid). Saksamaal taotlesid võimu nii kommunistid, kui ka natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei, mida hakkas juhtima A. Hitler. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada:
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud. Veebruarirevolutsioon · Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle.
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
annaabi.ee 
