KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. Madalasendis laskumisel keha asend täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool
Normaalsel inimesel suureneb higivool füüsilise aktiivsuse, palaviku alanemise perioodil ja kõrge välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu. Liighigistamise tekkepõhjused. Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Sekundaarne generaliseerunud higistamine võib tekkida sagedamini hilisemas eas ning seda kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused: · Menopaus · Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) · Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne)
kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad. * Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid * Munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred
, uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda. Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks
3. Viljastumine- muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism 4. Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine 5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni
ümbritseva keskkonna temperatuurile. Seetõttu külmetuvad kergemini ka jala- ja käelabad. Eriti palju sooja annab ära peanahk , kuna vereringe seal on väga kiire ja seetõttu tulebki alati jahedama ilmaga peakate pähe panna. Kui riietus ei ole piisav püüab organism toota lisasoojust lihastöö abil. Esialgu lihased üksnes kangestuvad, aga kui külmetamine jätkub, hakkavad nad värisema. Pärasoolest mõõdetud temperatuur on kaenla alt mõõdetust poole kraadi võrra kõrgem. Täiskasvanute palaviku alumine piir pärasoolest mõõdetuna on 37,5 C ja kaenla alt mõõdetuna 37,0 C. · Palavik loetakse pikaleveninuks kui see on kestnud vähemalt neli nädalat, sel puhul on kõige tavalisemaks põhjuseks infektsioonid. Pikenenud kerge palavik kaasneb ka mitmete pahaloomuliste kasvajatega, näiteks: lümfooni, neeruvähi ja pankreasevähiga. See on iseloomulik ka reumale.
TORUPILL Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott Õhupuhumistoru (puhutakse kotti õhku sisse) Mänguvile (meloodia mängimiseks) Bassvile (annab ühtlast pikka bassiheli) Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku.
Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal
Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.
· Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Ravi
Kubemetäid e. Phthirus pubis Sander Toop 9b mis Täid on tibatillukesed putukad, kes toituvad, imedes teie verd. Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele). Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Sümptomid Sügelev kube, mille põhjuseks on see, et täid hammustavad teie nahka, püüdes imeda verd. Te võite samuti märgata oma aluspükstel tuhme vereplekke või väikeseid musti laike (täide väljaheited). Vältimine
eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava
Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukotist,Õhupuhumistorust,Mänguvilest,Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.).Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde. Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise.. Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu
pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku surnud inimesed maeti suurtesse ühishaudadesse.
- jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB! Sääreluumurru korral pöid pöörata nö. väljapoole Reieluumurru lahas võib ulatuda kaenla alla Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired.
Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid Elustamine Soojendamine vähendades alajahtumist 112 Ei tohi! Anda uppujale oma käsi Minna päästma kui puuduvad oskused Uppumise ennetamine Mitte minna ujuma täiskõhuga Mitte ujuda sügavale vette Alati minna ujuma koos kaaslasega, kes saaks
osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi lmid=0&play=true
Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale Pea on sirgel kerega Laskumine puhkeasendis- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata. Eristatakse matka ja võistlusvariante. NÕUDED: Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis Põlved peaaegu sirged, jalad kallutatud veidi taha (võimaldab jalalihaste lõdvestamist) Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega. Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant) laskumine väljaseadeasendites Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, toodud on piirmised asendid. Kõrge väljaseadeasend- kasut siis, kui on oht kukkuda ette libisemistingimuste järsu halvenemise tõttu. NÕUDED: Keharaskus on ühel, hüppe-ja põlveliigesest painutatud tugijalal ( võimaldab väljaseadet, soodustab tasakaalu säilimist)
nakatumist AIDS * gripi tunnused: palavik, Veeniverest otsitakse Praeguseks pole kurguvalu, suurenenud viirusevastaseid lümfisõlmed kaelal ja antikehi. avastatud ühtegi vahendit, kaenla all. mis AIDS-i välja raviks. *võib esineda leetrite taoline nahalööve. Sellised sümptomid kaovad 1-2 nädalaga ja edasi võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud.Selle aja vältel
tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused, jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust, ravi on pikk ja keeruline). Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele toiduks ei kõlba (tselluloos, ligniin). Sellega puhastavad nad loodust taimsetest jäätmetest, kuid tekitavad ka taimehaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm.
ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal reguleerijaga). Kasut. kui hapniku pealevoolu kiirus ei ületa 5l /min Mask (reservuaariga või ilma) - hapniku manustamiseks täpsemas kontsentratsioonis. Kasutatakse, kui hapniku pealevool üle 5 l/min. Normaalne kehatemperatuur 36-37 °C. Kehatemperatuuri mõõtmine: digitaalne termomeeter, elektrooniline termomeeter. Mõõtmise kohad: Kaenla- ehk aksillaartemperatuur, pärasoole- ehk rektaaltemperatuur, keelealune ehk lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur, kõrvatemperatuur. Organismi temperatuurist rääkides mõeldakse põhitemperatuuri ehk keha sisemist temperatuuri, mõõdetuna söögitorust, tavaliselt küll pärasoolest. Sisemine kehatemperatuur on 0,5 °C kraadi rohkem. Monitooringu aeg peab vaatama,et näitajad oleksid patsiendiga vastavuses. Iga patsient on erinev. Monitoril peavad alarmid sees
Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur. Pidurdamine Sahkpidurdus: · Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal. · Kui tunned, et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette. Pöörded Astepööre:
-Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6. Ära luba kerge hüpotermiaga kannatanul pärast ülessoojendamist minna uuesti külma kätte. 7. Vii mõõduka hüpotermiaga kannatanu haiglasse. (Kutsar:1998) Säästev päästmine ja liigutamine. Edasise jahtumise vältimine, lamavas asendis
Eva Pulver müüja3 Miks tahame lõhna kasutada Enamik inimesi püüavad võidelda keha loomuliku lõhna vastu. Probleemid kehalõhnaga sünnivad puberteedieas. Inimesel on kokku umbes 3 miljonit higinääret, mis toimetavad naha pinnale pidevalt niiskust ning hoiavad samal ajal keha ülekuumenemise eest. Higi iseenesest on suhteliselt lõhnatu. Mõned inimesed kannatavad selle all rohkem, mõni vähem, aga kõige rohkem higi on igaljuhul kaenla all. Kui inimesel on seebist ja veest vähe, sirutab ta käe deodorantide järele. Boss Orange women Hugo boss esitleb juba neljandat limiteeritud koguses saadaval olevat lõhna Boss Orange.Uus parfüüm on tulvil elektriseerivat energiat. See on Click to edit Master text styles puuviljanüaanssidega Second level lillelõhn,milles segunevad sarm, Third level elujõud,õrnus. Lõhnatipus olev
· Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: · 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. Tseremoonia · 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud.Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. Tseremoonia · 3) areenile tulevad kolm banderiljeerot, hoides kummaski käes ühte banderiljot (70cm harpuun), mille otsas on terav haak ja värvilised paberid. Banderiljod tuleb härjale turja lüüa. · Algab võitlus. Võitlus · Matadoori tegevust piiravad seadused, millest üle astudes alandab ta ennast elu lõpuni. Näiteks ei tohi vastast ootamatult või selja tagant tappa. · Matadoor võib härjale hoobi anda ainult
• 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 °C, • kaenla alt üle 37,2 °C • suust üle 37,8 °C. • Palavikuga võivad kaasneda 2–5% lastest, vanuses 6 kuud kuni 6 aastat palavikukrambid. • Palavikukrambid tekivad sagedamini 40–41, °C juures • Krambid tekivad temperatuuri tõusmise hetkel. Palavikukrampide jaotus • Lihtsad krambid kestavad alla 15 minuti ja esinevad 1 kord 24 tunni jooksul. • Komplekssed krambid kestavad üle 15 minuti ja võivad esineda 24 tunni jooksul korduvalt.
NÄO PUHASTAMISEL PIIRDUGE VAJADUSEL PESEMISVAHENDIGA ÕHTUL (EELISTATULT) JA NIISUTAVA TOONIKU VÕI PUHASTAVA EMULSIOONIGA HOMMIKUL. VANNI VÕITE LISADA ÕLISID, MIS AITAVAD NAHKA NIISUTADA JA PEHMENDADA NING LEEVENDAVAD SÜGELUST. NÕUANDED KUIVA JA TUNDLIKU NAHAGA INIMESTELE: • 4. VÄLTIGE TUGEVATOIMELISI, LÕHNASTATUD VÕI ANTIBAKTERIAALSEID SEEPE, MIS VÕIVAD NAHKA KUIVATADA. VAJADUSEL KASUTAGE NEID NÄIT. KAENLA ALLA VM. • 5. LOPUTAGE HOOLIKALT! PESEMISVAHENDITE JÄÄGID VÕIVAD NAHKA KUIVATADA JA ÄRRITADA. • 6. KUIVATAGE NAHKA PEHME RÄTIKUGA ÕRNALT PATSUTADES! HÕÕRUMINE VÕIB NAHKA ÄRRITADA. • 7. ÄRGE KASUTAGE ALKOHOLI SISALDAVAID TOONIKUID PEALE NÄO PESEMIST! TÄNAPÄEVA PESEMISVAHENDID ON PIISAVALT EFEKTIIVSED PUHASTAJAD. VÄRSKEMA TUNDE SAAMISEKS VÕITE PESEMISVAHENDINA EELISTADA SEEBIVABASID VAHTUSID. NÕUANDED KUIVA JA TUNDLIKU NAHAGA INIMESTELE: • 8
ühekaupa tuha seest välja ja viskasin neile kiire pilgu – kõik olid kenasti valmis põlenud. Võtsin kogu kupatuse kaenlasse ja vedasin need majja. Selle vahepealse ärakäimise jooksul oli jõudnud juhtuda äärmiselt uskumatu ja kurb lugu. Minu isa, kes oli üks tähtsamaid ninasid selles asulas, oli pikali maas ja tema ümber põlvitasid teised. Isa oli omale kondi kurku tõmmanud ja lebas nüüd seal hingetult. Ehmatasin sedavõrd, et kogu mu eilne päevatöö, mis mul kaenla all oli, kukkusid vastu maad puruks. Kuid paari savinõu kaotamine ei ole kuidagi moodi võrreldav lihase isa surmaga. See tähendas aga seda, et õhtuplaanides tulid kardinaalsed muutused: isa tuli maha matta. Õhtu lähenedes algas isa matmine. Inimesi oli kokku tulnud palju. Isa elutu keha lebas pikliku augu kõrval, mille ma ise olin vahepeal kaevanud. Laip tõsteti aeglaselt auku. Panin isale hauda kaasa tema lemmikkirve ja põdrasarved, mis olid talle alati väga tähtsad olnud
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul
/.../ Harvey jõnksutas nööri ja algul tundus, et see hakkab liikuma. Siis otsustas Dan, et parem on järele uurida, mis konksu otsas on, sellepärast hakkasid nad koos sikutama. Dan kinnitas iga nööripikkuse paadi aeruhaakide külge ning raskus otsas tõusis aeglaselt. ´´ Tuleb! Sikuta! `` hüüdis Dan, kuid tema hüüe lõppes hirmukarjatusega kahest suust. Sest veest tõusis kahe päeva eest merre heidetud surnud prantslase keha! Konks oli jäänud kinni tema parema kaenla alla. Nüüd kõikus laip seal, kange ja jube, pea ja õlad veest väljas. Mehe käed olid selja taha seotud. Ja tal ei olnud nägu! 5 Autorist Rudyard Kipling sündis 1865. aastal Indias Bombays inglise perekonnas. Kuna kuus aastat hoolitsesid tema eest hindudest hoidjad, rääkis ta hindi keelt ja oli tuubil täis india rahvajutte.
välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm. 6Inimese termoneutraalne tsoon?-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette
kõikvõimalikele haigustele. Mida tugevam on inimese organism, ning mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti. HIV ja AIDS põhjustab suure kaalukaotuse, pideva väsimuse, palaviku, kõhulahtisuse, kuiva köha, muhud kaelal, kaenla all, kubemes. Nahal või suus sinikasarnased plekid. AIDS elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HIV-viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse. AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini. Selleks, et
kestab üle 10 minuti või on mitu hoogu üksteise järel ilma vahepealse teadvusele tulemiseta. 18. Millised on kõriturse/ larüngiidi tunnused? Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21. Kui kõrget palavikku ei ole vaja lapsel alandada? Alla 38° kraadist palavikku kaenla alt mõõdetuna. 22. Milliste võtetega saab väikelapsel ja imikul alandada palavikku? Eemaldada riided (mähe), ülehõõrumine, toatemperatuuri alandamine, asetada otsmikule mähis. 23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25
8. kuu Mööblile toetudes võib seista (sealjuures võib laps varbaid rullida) Laps võib end toe najal põlvili või püsti tõmmata, oskamata tagasi tulla Oskab roomata Eristab hääletoone Hoiab mänguasju mõlemas käes, lööb neid omavahel kokku Tekib pintsetthaare Vaatab teisi lapsi mängimas, aga tahab neid pigem jälgida, kui nendega suhelda Võib võõrastada Võib aru saada keelust ,,ei" 9. kuu Kaenla alt hoituna teeb samme Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta Vaatab huviga raamatuid ja pilte, hakkab seostama mõningaid esemeid piltidega Hakkab end toe najal püsti upitama ning võib sedasi seistes teha külgsamme Väikeseid esemeid haarab laps pöidla ja nimetissõrme vahele ning õpib ära ka viimasega osutamise Kombineerib erinevaid silpe, püüdes öelda midagi sõnade sarnast 10. kuu Vannis mängib leludega rõõmsalt
Püramiide ehitasid korraga 30000 inimest ja ehitustöö kestis üle 20 aasta, nad tarvitasid selleks 2,3 miljonit, vähemalt 2,5-tonni raskust lubjakiviplokki. Egiptlaste Välimus Rõivamood muutus dünastiate vaheldudes palju, suurema osa riietusest kudusid valmis naised, kliima ei võimaldanud raskest materjalist riiete kandmist, mistõttu kasutati ohtralt peent linast. Antiikaja ülikud kandsid linaseid seelikuid, naised aga kandsid kleite mis ulatasid kaenla alt pahkluudeni. Egiptlased, nii mehed kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Paljud mehed kandsid lühikest soengut, väga moekad olid parukad, vahel eelistati ka parukat juustele. Egiptlastele meeldis üldiselt ennast ka raseerida, seda nii puhtuse kui ilu pärast. Egiptlased olid pikad, ületades kasvu poolest tunduvalt Euroopa keskmise, üldiselt olid selle rahva esindajad dolihhokefaalsed, ehk pikliku koljuga, peenepihalised ja kõhnad.
immuunpuudulikkust põhjustav viirus. HIV-ga võib nakatuda sugulisel teel, vere kaudu ja emalt lootele.AIDS-i ei saa nakatuda õhu, toidu, vee, asjade kaudu. Viirus paikneb organismis vere valgelibledes, seemnevedelikus ja tupesekreedis. Nakatumiseks peab viirus sattuma verre läbi vigastatud limaskestade, naha või süstides otse veresoonde.Esmased kaebused tekivad kolme nädala jooksul, nendeks on palavik, kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed kaelal ja kaenla all. Mõningatel juhtudel esineb leetritaoline nahalööve. Sellised sümptomid kaovad 1-2 nädalaga ja edasi võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud. Praeguseks ei ole avastatud ühtegi ravimit, mis toetaks HIV-viirusest kahjustatud organismi. Süüfilis- Süüfilise tekitajaks on bakter Treponema pallidum.Süüfilisse nakatumisel tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda esmahaavand, mis võib olla väike, valutu ja esmalt tähelepandamatu
ükskõik millise lapse parimaks ravipaigaks on tema kodu. Enamasti sümptomeid leevendav ravi: voodireziim, rohke vedeliku tarbimine. Palavikualandajate liigne kasutamine pidurdab antikehade väljatöötamist ja haiguse kulg pikeneb. Väiksem palavik mobiliseerib organismi võitluseks haigusega, aga kõrgem kehatemperatuur hakkab juba organismi kahjustama. Palavik tuleks maha võtta paratsetamooli või aspiriiniga, lisaks külmad kompressid kaenla 2 alla ja otsaette ning viinaga ülehõõrumised ja viinasokid. Kõrget palavikku aitavad alandada ka ümbruse jahedamaks muutmine, vähene rõivastus ja jahe jook. Teha auru inhalatsioon kinnise nohu korral ja kuumad joogid köha vastu. Inimesed peaksid vältima suitsetamist ja ärritavat vingu. Antibiootikumiravi enamasti haiguse korral ei ole vaja.
Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad)
Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga
0,3 - 0,4 l ööpäevas). Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt: kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, talla all ja peopesas. Soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett (u 0,2 - 0,3 l ööpäevas) ja mõningaid teisi ainevahetusjääke.
puuke). Metsast tulles võtke end alasti, raputage riided läbi, käige dussi all ja kammige juuksed hoolikalt läbi. Ennast täis imenud puugid. Puuk püüab leida pehmete kudedega piirkonda ning sobivat kohta otsides võib tal kuluda tunde. Nõnda jõuab tähelepanelik jaole veel enne, kui puuk asub verd imema oma lemmikpaikades: kaenla või rinna all, kubemel, nabaaugus, kõrva taga. Puugid on ka meie lemmikloomadel väga levinud Vaadake ka oma lemmikud üle! Arvatakse, et puuke saab ainult metsast, aga pole harvad juhused, kus puuke on saadud ka linnamurult. Õnneks pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel. Kasutatud kirjandus: Pildid: http://www.afpmb.org/pubs/Field_Guide/Images/originals/Fig.%2066.jpg http://www
tibee-tubee-tabarr! nii palju rahvast koos, kõik koos on suur virvarr! Virvarr on pääsu ees, 7 virvarr on jaamas sees on maha jääda narr, kuid trügida kah narr! Tütarlaps läks jalutama Tütarlaps läks jalutama, isa-ema olid tal, süda hakkas valutama, kõndima jäi akna all. Eemalt tulid sõjamehed, hale ahkkas nendest tal, limba-lomba läksid mehed, kõigil kargud kaenla all. Tütarlaps läks jalutama, ootama jäi akna all, süda hirmust valutama, miks ei tule peigmeest tal. 8 Kui pruudid Tapalt tulivad Kui pruudid Tapalt tulivad, oi tuudi-ruudi-raa, neil süldid kaasas olivad, oi tuudi-ruudi-raa, ja korvi põhjas korpisid, oi tuudi-ruudi-raa, ja näpu otsas tortisid, oi tuudi-ruudi-raa. Nad kombe pärast ohkisid,
aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud muhud (lümfisõlmede mädane põletik), lällutav kõne, vaaruv kõnnak ja verine köha. · Raviks antibiootikumid, katkuvastane gammaglobuliin. 3. Ajalugu. Tänapäev. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. · Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil.
Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid Pidupäeva riietus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Terviklik pidupäevarüü Pidupäeva särk Seelik
selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt.
kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal
Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega. Särk kinnitub kurgu alt sõltusega, madalamal kantakse sõlge. 3 Seelik 19. sajandi alguses leidus veel üksikuid ühevärvilise kitsa seeliku kandjaid. Samal ajal levisid
kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle kuklasse, rahu sooviv surus silmile ning austuse avaldaja võttis peast ja tegi kummarduse. 1650 tulid moodi parukad. Peakate kui selline muutus dekoratiivseks. Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väiksemaks ja sulg kattis kogu põhja. Peakatte serv oli nüüd kolmnurkselt üles, et seda oleks hõlpsam kaenla all kanda. Salongides kantav kübar muutus aga nii pisikeseks, et seda oli lausa raske pähe panna. Versailles töötasid raugematu usinusega aga parukameistrid. Oma teoste loomiseks kasutasid nad loomakarvu, mererohtu, maisikiude jne. Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada.
annaabi.ee 
