Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu- müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud
pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast
Sellest määratakse praktikas liisingulepinguid sõlmides ära liisingulepingu eseme lõppjääk, mis tuleb tasuda eseme väljaostmise korral liisinguandjale. Kapitalirendileping on leping, mille alusel peale liisinguperioodi lõppemist või peale lepingu lõpetamist läheb liisinguandjale kuulunud eseme omandiõigus üle liisinguvõtjale. Seega peamiseks erinevuseks kasutusrendist seisnebki selles, et kapitalirendilepingu alusel läheb liisinguvõtjale esemega seotud omandiõigus üle. Kui kapitalirendi lepingu on poolte vahel sõlmitud, siis liisinguandja peab finantseerima liisingulepingu eseme omandamist liisinguvõtja poolt. Ning peale lepingu lõppemist peavad lepingupooled täita oma kohustusi selliselt, et omand läheks liisinguandjalt liisinguvõtjale üle. Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud, et kahe või enama isiku vahel sõlmitud ja asja
Hageja I ja kostja sõlmisid kasutusrendilepingu ehk autolepingu. Samal kuupäeval sõlmis kostja hagejaga II autolepingust tulenevate hageja I kohustuste tagamiseks ka käenduslepingu. Hageja I, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) sõlmisid müügilepingu, millega müüja müüs kostjale hageja I huvides kaatri, ning samal päeval sõlmisid 18 hageja I ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu (kaatrileping). Hageja I rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. Tegelikkuses kaatrit ei ole olemas, müüja pettis hageja I. Hageja saatis müüjale ja kostjale kaatrilepingu tühistamise avaldused, kuid kostja jätkas arvete saatmist. Hagejal I tekkis võlgnevus. Kuna hageja I ei maksnud, jäi hageja II võlgadesse.. Kostja ütles tehingud üles. Hagejate kontod debeteeriti kostjate poolt Õiguslik probleem ja RK seisukoht:
annaabi.ee 
