Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juustulaud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juustud, juustulaud, katta, saiad, sepikud, küpsetised, juustunuga, suupiste, kattesJuustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil,
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka tunduvalt madalama kuumuse juures, kui juustu hoitakse taolises soojuses küllaldaselt kaua. Juusturoa õnnestumise kindlustab niisiis sobiv temperatuur ja muidugi ka õigesti valitud juustusort. Sulatatud juustud. Suppide ja kastmete niiskes kuumuses sulavad kiiresti ja ühtlaselt kõik sulatatud juustud, mille kohalikeks esindajateks on Merevaik ja suitsujuust, importtoodetest Soome Viola, Koskenlaskija ja Olympia. Väga hästi sobivad ka Bellette, Crème Bonjour ja teised taolised juustutaolised tooted, mis annavad ühtlase kreemise tekstuuri ja hea maitse, kuid ei paksenda suppi sel määral kui nn pärisjuustud. Suurepäraselt sulab ka sinihallitusjuust, mis lisatakse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
munaroad ja omletid e. kalaroad keedetud ja aurutatud röstitud, praetud, üleküpsetatud f. liharoad veiseliha sealiha lambaliha ulukiliha subproduktidest road (maks, neer jne) kodu- ja metslinnulihast road g. köögiviljaroad h. jahu- ja tanguroad, pastad i. juustud j. magustoidud kuumad külmad k. puuviljad l. kuumad joogid m. külmad joogid 6. Toidukaardi kujundamise soovitused a) Tuleb kindlaks määrata sortimendi usaldust iseloomustavad näitajad: sortimendi laius-näitab toodangu- ja kaubagruppide arvu;sortimendi sügavus- näitab sortimendi rikkalikkust.
Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad
Tee Konjak Konjaki kl. Toa temp. 18-20 Selvelauad Kasutamine on pärit Ameerikast.1992. Aastal Soomes seoses olümpiaga.1956.aasta paiku Eestis. Selvelaudade iseloomustus *külalised teenindavad end ise *söömine võib toimuda seistes või istudes *suupisted on serveeritud laudadel või kandikutel. *suupisted ja jooke võivad pakkuda ka teenindajad *laudu võib katta siseruumides või vabas õhus. Toitude asetamine selvelauale *toit serveeritakse nii,et seda saaks ühe käega võtta ja sobivalt kõrguselt *toite ei asetata kaugemale kui 60 cm laua servast *inimesed liiguvad toitu võttes päripäeva *sööjatele tagatakse vaba liikumine toidu toomiseks, piisavalt ruumi. *järjekordade vältimiseks on laual mitu alguspunkti, sageli ka mitu erinevat lauda jookidele, juustudele, kohvile jne.
elu loomulikuks osaks. Söömaaeg oli seltskondlik sündmus, milleks kaeti pidulik mitmekäiguline laud, riietuti ümber ja võeti aega toitude nautimiseks ja omavahel suhtlemiseks. Kombeid ja käitumisreegleid järgiti väga täpselt ja polnud hea toon neid rikkuda. Pilt 7. Stseen filmist „Downtown Abby“ Tänapäeval , kui kiirustades haarame kioskist hamburgeri ja seda käigu pealt sööme, võiks samuti võtta aegajalt selle aja, et katta laud ja istuda lähedaste või sõpradega toitu nautides. Ka lihtne toit maitseb kaunilt kaetud lauas hoopis paremini. 2. Laua katmine Lauakatmisreeglid on täna aastatetagusega võrreldes tunduvalt vähem formaalsed, kuid teatud traditsioonid põhinevad heal taval. Laua katmine oleneb toidusedelist ja olukorrast. Pidulikel juhtudel kasutatakse kaunimaid, igapäevasel söömisel lihtsamaid nõusid. Siinkohal toome
või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990.aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 17 lk.) Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta.
Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset. kuju peab vastama toote liigile; värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud; sisu peab olema läbiküpsenud, poorne, ilma tükikesteta, käega katsumisel mitte niiske; maitse peab olema iseloomulik antud tootele; lõhn peab olema tootele iseloomulik; Erinevad saiatooted kaupluses: Magedad lihtsaiad Röstsaiad Täisterasaiad Krõbeda koorikuga saiad Vormisaiad sepikud ja segasaiad Kuklid Külmutatud ja eelküpsetatud saiad Seemnesaiad Dieetsaiad Tootjad: Fazer Pere Leib Jänku Juss PASTA Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit. Pasta on rikastatud rauaga, foolhappe ja mitmete teiste B-vitamiine, kaasa arvatud tiamiini, riboflaviini ja niatsiiniga. Õige pasta valmistatakse 100%-lisest durum nisujahust e. kõvanisust jahvatatud jahust. Kõvast nisust
sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. Brie - Põhja-Prantsusmaalt pärit koorene ja jooksev valgehallitusjuust, mille maitsvamad eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante. Boeuf à la tartar - Värskest roorest lihast valmistatud roog, milles liha aetakse esmalt läbi hakklihamasina ning maitsestatakse pipra, soola, kapparite, sibula ning toore munakollasega ja
Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL KOKK TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE Referaat Sisukord: 1. Teeninduse liigid 1.1. Iseteenindus Viljandi 2010 1.2. Osaline teenindus 1.3. Täisteenindus 2. Jookide serveerimine 2.1. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi 2.2. Joogietikett näeb ette jookide pakkumist õigel temperatuuril, mis jällegi aitab konkreetse joogi maitsel hästi esile tulla 2.3. Klaasid 2.4. Klaaside käsitlemine 2.5. Jookide garneering 2.6. Kuumade jookide serveerimine 2.7. Külmade jookide serveerimine 2.8. Kangete alkohoolsete jookide ja likööride serveerimine 2.9. Ole alati puhas, korrektne ja diplomaatiline Teeninduse liigid Toitlustusteeninduses kasutatakse erinevaid teeninduse liike, nagu iseteenindus, osaline teenindus või täisteenindus. Iseteenindus e. selveteenindus t�
ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus · Tualettruumid · Kingituse, lillede laud · Arutelu peale üritust, mis õnnestus, mis ebaõnnestus Läbiviija peab tea
iseteenindus, jaekaubanduses ja toitlustuses müügi- ja teenindusvorm, mille korral kauba ostja või teenuse tarbija teenindab end ise. Selvelaud on iseteenindus laud, kus inimesed võtavad ja valivad endale sobiva toidu, mida naad söövad. (ENE 8) 1.1 Selvelauad Fursettlaud on selvelaud, millel toit on serveeritud nii, et seda saab püsti seistes süüa. Kõik toidud on valmistatud üsna väikeste suupistetena . Puuviljalaud kaetakse lühiajaliste vastuvõttude puhuks. See on otstarbekas katta siis, kui külaliste arv ei ole täpselt teada. Juustulaud võib katta mitmesuguste vähem või rohkem pidulike sündmuste puhul. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud. Kokteililaud kaetakse kokteilivastuvõtuks lõunasel ajal või õhtupoolikul. Varem kaeti kokteililaud sageli ka pärast pidulikku lõunasööki, praegu seda tavaliselt ei tehta. Eeljoogilauda iseseisva lauana ei kaeta, see eelneb pidulauda istumisele või selvelauaga vastuvõtule
Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures
Toidukorrad on järgmised: · Hommikusöök · Hiline hommikusöök või varane lõunasöök · Lõunaoode · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline õhtusöök Hommikusöögi menüüd on tavaliselt külmad ja kuumad joogid, külmad ja soojad suupisted ning küpsetised. Hilise hommikusöögi menüüsse võetakse tavaliselt külmad ja kuumad joogid, külmad ja soojad suupisted, magustoidud ning küpsetised. Ooteid pakutakse hommiku- ja lõunasöögi või lõuna- võõi õhtusöögi vahel, eesmärgiks on peamiselt vähendada näljatunnet enne põhitoidukorda. Oodete menüüsse võetakse tavaliselt külmad joogid, külmad või soojad suupisted ja küpsetised. Lõunasöögi menüüsse võetakse tavaliselt eelroad, pearoad, järelroad ning külmad ja kuumad joogid. Lõunasöögi menüüd koostatakse enamasti 2-4 käigulised. Tavapärased kombinatsioonid menüüde koostamisel on järgmised:
pool. Ja veelkord võta alt kinni ja tõsta üles. 4. Laua katmine Menüü järgi toitude serveerimisel ja à la carte teenindamisel pannakse lauale eelkate, mida siis vastavalt tellimusele kas laiendatakse või välja vahetatakse. Enne eelkatte lauale panemist kontrolli, kas laudlina on korrektselt paigaldatud ja kas toolid on korralikult. Nii tuleb katta: Salvrätikute voltimisel näidati varasemalt üles palju fantaasiat. Tänapäeval on hügieeninõuded tähtsamad seepärast ka kõige lihtsamad voltimisvõtted. Sest mida vähem salvrätti katsutakse, seda parem. Mida puutumatuna ta laual on, seda parem. Salvrätt volditakse kokku lihtsalt ja asetatakse ½ cm laua äärest. Ta moodustab eelkatte keskosa. Nuga asetatakse alati paremale, tera jääb keskele.
toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 225-231 Võileivad on suupisted, mis reeglina koosnevad alusest, määrdest ja kattest. Võileibade alustena kasutatakse leibu, sh koorikleibu, sepikuid ja saiu, kukleid, näkileibu, küpsiseid. Võileibade määrimiseks sobivad võid ja margariinid, toorjuustud, sulatatud juustud, kohupiim ja kodujuust, majonees. Määrded lisavad võileibadele maitset ja mahlakust ning seovad katteaineid alusega. Võileivakatetena kasutavate toiduainete valik on suur. Kasutatakse erinevaid liha- ja kalatooteid, mune, juuste, köögivilju, salateid, ka puuvilju, konserve. Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina
Poolpehme 61-69% Pehmed 67-70%(valgehallit) Juustu klassifikatsioon rasvasisalduse järgi Nimetus Rasva kuivaines% Kõrgrasvane mitte alla 60% Täisrasvane 45-60% Väherasvane 25-45% Lahja 10-25% Pehme alla 10% Juustu klassifikatsioon soolasisalduse järgi Soolane soolasisaldus 1,4% Mõõdukaltsoolane 0,7-1,4 Vähesoolane alla 0,7 Juustu klassifikatsioon valmimise järgi Valmimata juustud Toorjuustud ja kohupiimalaadsed tooted millel ei toimu järelvalmimist Valminud juustud Piimhappebakterite, hallitusseente või limabakterite toimel valmivad juustud Kõvad laabijuustud Veesisaldus 42-48%, soola 1-3%, rasva 3-50% (kuivaine kohta) Olenevaltvalmistamise iseärasustele jagunevad erinevatesse tüüpidesse Sveitsi tüüpi juustud suurte aukudega juustumass valmistamise käigus tükeldatakse hästi väikesteks teradeks käärimisaeg on vähemalt 6 kuud
· Supivedeliku järgi o Erinevate puljongite, piima ja piimatoodete, kalja, õlle, puuvilja- ja marjamahlade baasil keedetud · Valmistamise tehnoloogia järgi o Selged leemed e. Puljongid, köögivilja- e. Tükeldatud supid, püreesupid · Põhimaitset andva tooraine järgi o Liha-, kala- , seene-, kapsasupid ... KÖÖGIVILJASUPID · Toiduained o Puljong, liha, kala, mereannid, köögiviljad, seened, pastatooted, tangained, klimbid, juustud · Valmistamise põhireeglid o 50% puljongit, 50% täitetooraineid o Tükelda ühtlaselt o Värvilisi köögivilju kuumuta enne rasvas (passeeri) või rösti TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Köögiviljad lisa kuumale puljongile valmimise järjekorras o Tangained keeda eraldi selgem supp o Keeda kaane all o Maitsesta lõpus, värsked ürdid lisa valmis supile PÜREESUPID · Kreemsupid = püreesupp+koor+(hele põhikaste)
Joogiõpetus Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75 Viski
vürtsika ja soolase maitsega · Itaalia vermut valmib 2a. · Rosso punane, magus · Rose Roosa , kibeda maitsega · Dry valgest kuni kahvatukollaseni · Bianco kahvatu värvusega, magus 7. VEIN TOIDU KÕRVALE Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Toidu ja joogi õige valikuga võib söömaaja lõpmata põnevaks muuta. Tuleb ainult teada, mis omavahel kokku sobivad ja üksteist täiendavad. Selleks, et saavutada harmooniline kooskõla, peaks jälgima mõningaid lihtsaid reegleid: 1. Alustage kergemate veinidega ning lõpetage täidlasematega See toob kaasa maitseaistingu intensiivistumise, aga samal ajal peaksid ka kergemad
kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Punane vein on nooruses sinkjas-punase tooniga, mis aegamööda asendub pruunimaga, kuni kolletub lõpuks. Roosa vein 1. 2. VEIN TOIDU SAATJANA Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kasmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset.
jalast. · Veini aroomi paremaks tundmiseks tuleks seda klaasis õrnalt päripäeva keerutada ja seejärel enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus joomise ajal, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta sobivaks. 10.Vein toidu saatjana Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kastmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.2 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
.............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.3 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
supilusikaga. Peale pannakse ohtralt parmesani juustu. Lasanjet süüakse noa ja kahvliga. Riis Euroopas nuga ja kahvlel. Aasias pulgad. Salatid Paukuakse enne või pärast praadi. Toorest salatit süüakse pearoa kõrvale. Eelroana müeldud salatit süüakse ainult kahvliga. Juust Vaagen on puidust. Peab olema piisavalt suur. Juustu sreveeritakse tavaliselt kolme erinevat sorti. Kaks võiksid olal maitselt kergemad. Juustu pakutakse ainult üks kord. Enne või peale magustoitu. Kõvad juustud lõigatakse tavaliselt viiludeks. Ümarad juustud lõigatakse sektoriteks, kui on kandiline siis kuubik. Juustu süüakse külmatoidu taldrikul. Igal inimesel on olemas nuga ja võidakse tuua ka kahvel. Ei peeta heaks tooniks, kui söön kahliga. Pannakse saia või muu küpsetise peale. Hallitusjuustudel hallitust maha ei kraabita. Pakutakse juurde saia, seller, redist, oliivid(kivi sees), melon, pirnid, kreeka pähklid. Suvel roosa vein. Magustoit
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud.............................................................................................8 Kokkuvõtte ......................
poolest kuulsale prantsuse köögile. Tuneesia ainus teravamaitseline roog on harisa kaste, mida serveeritakse koos oliiviõliga eraldi nõus ja mis meenutab pisut kaukaasia soolata adzikat. Harisa on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavass ega pikad saiad. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse enamasti hautatult. Ainuke hakkliharoog tuneeslaste söögilaual on kebab. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2.kursus Erialane sõnastik Koostaja: Kerli Saluste Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2016 1. A' la carte - tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad, kui nn. päevaroad; menüüs on tavaliselt näidatud ka ooteaeg 2. al dente - itaalia termin, mis iseloomustab köögivilja-, pasta- või riisiroogade valmidusastet. Al dente keedetud toiduaine on väljast peaaegu pehme, seest aga osutab hambale kerget vastupanu 3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võib kergelt kloppida, maits
annaabi.ee 
