LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
-esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti
Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda.
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi. Nooruses on juust teraline ja tugev, küpsedes vajub koor alla ning muutub punakaks ja kleepuvaks, sisemus omandab kreemja tekstuuri
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5
Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu kontsentreerimiseks eraldatakse vadak tsentrifuugimise teel Midaväiksem rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Kohupiimakreem Kohupiimapastale lisatakse
Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
Sekundaarseid juuretisi (näiteks hallitusseened) võidakse lisada juustukalgendisse või kantakse juustutoorikute pinnale pihustamisega. [3] 16 Valmimine Erinevate juustuliikide valmimise kulg ja suund sõltub kasutatavatest mikroobidest. Erandiks on toorjuustud, mida enne turustamist ei lasta valmida. Peamiselt piimhappebakterite ensüümide toimel valmivad Hollandi ja Cheddari tüüpi juustud ning soolveejuustud. [2] Piimhappebakterid osalevad ka kõikide teiste juustutüüpide valmimisel, kuid siis võtab valmimisest aktiivselt osa veel nn sekundaarne mikrofloora, mis sisuliselt määrab vastavale juustule iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused. Šveitsi tüüpi juustudel on sellisteks mikroobideks propioonhappebakterid, hallitusjuustudel hallitusseened ja limakooriku toimel valmivatel juustudel pinnalimas elavad mikroorganismind (joonis 13). [1]
3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.3 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.2 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
.............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
extra virgin – tähis, millega märgistatakse esimese külmpressi oliiviõli. farfalle – kikilipsu või liblikat meenutav pastasort, sobib hästi pastasalatitesse. fenkol – tuntud ka kui apteegitill. Taime rohelist varreosa kasutatakse köögiviljasegudes, suppides, pajaroogades, pearoa lisandina ning salatites. Kuivatatud seemneid kasutatakse idamaistes vürtsisegudes, kuivatatud seemnete parimad maitseomadused avanevad, kui seemneid uhmris peenestada. feta – Kreekast pärit toorjuust, mida valmistatakse nii kitse- kui ka lambapiimast, odavamatele mujal Euroopas müüdavatele sortidele lisatakse ka lehmapiima. Väga erilise valge värvi ning tugeva soolase ja ürdise maitsega juust, mida kasutatakse pirukatäidistes, aga mis on ka Kreeka salati üks põhikomponente. Eri nimede all tuntakse seda kõikjal Lähis-Idas. fettuccine – lintnuudlid, pisut laiemad kui tagliatelle. Sobivad väga hästi kreemjate ning või baasil valmistatud kastmetega.
E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. 15 3.2 Tooted Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Koore juust, Hollandi juust ,Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust Riivitud juustud: Eesti juust Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust Suitsujuustud: Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu Eesti juust, Lepasuitsu riivjuust, Lepasuitsu snäkid Võid: Eesti või E-piim Special viilutatud juust. Foto 3.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumi, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi.
Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus, värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu heaks töötavad bakterid): Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG). Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie
kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess. Seda, kuhu juust selle vältel kadus, ei tea keegi. Head juustu on osatud teha ja tehakse tänini. Juustu kvaliteet sõltub sellest, kuidas juustu valmistatakse. Oluline on kogemused ja see, millisel moel neid kogemusi rakendatakse. Eesti juustu top: Hollandi kerajuust Hollandi juust Eesti juust Atleet Marta juust Vene juust Delikatessjuust Lahe juust Mozzarella Ahja toorjuust 1.8 Tee Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla. Kuidas avastati tee? Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse hiinlased. Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: ,,Millal
tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad.
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivata
13 Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine lehekülg 119-123 Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite: erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, see sobib ka võileivakatteks, Sõir on eesti rahvustoit.
Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel.
Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad
Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri. Laktoos piimasuhkur.
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
-odrast. - Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. Piim sisaldab valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine jamikroelemente. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rj 33 azenka). Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Piim) - Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193 695,7* - 8,1 1112,4 9 1992 142,8 - 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282
rikkaid toiduaineid. Ülimalt hästi sobivad aga siia puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku koguse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefirid ja jogurtid. Õhtusöögi kogustega ei tasuks kindlasti liialdada. Mida hilisem on kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduained (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne). Peale kella 22.00 pole nende söömine kindlasti normaalsöömine. Lisaks kolmele põhitoidukorrale võib päevas olla ka kaks vahepala, milleks sobivad
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
