karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ KMJ kehamassi juurdekasv, MJ 2. arvutada karjatamisperioodil antud lisasöötade (LS) energiaväärtus MJ, arvestust tuleb pidada kõigi lisasöötade (jõusööt, haljassööt jm) kohta. 3
Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama paresid. Peredele võiks riik maksta rohkem lasteraha mis aitaks paljusid peresid. Riik võiks ka eakamaid elanike aidatama vähendama maksude koormust ja pensione tõsta, et tõsta Eestis keskmist eluiga kõrgemale ja suremust vähendada.
Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi
Reggae Jamaika rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine
Lühikokkuvõte Reggae Kalev Seilmaa 8.klass Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65
kasvuala). LKB-s lähtutakse objektile bioloogilisest seisukohast. Inimene on põhiline looduskk ümbertegija, hävitaja. Maailmas: · 1999ndal - 6 miljardit inimest · 2008ndal - 6,4 miljardit inimest · 2050ndal muutub ülerahvastatus ülemaailmseks kriisiks ja toiduressursid lõppevad otsa. · Prognoositakse, et elanikkond paisub 9 miljardini. · Aastas suureneb elanikkond 71 mln inimese võrra. (~1 kg sealiha juurdekasvuks on vaja 10 kg riisi) · Suurim katastroof USAs, kus elanikkond on 4% maailmast, tarbimine 30 % energiast (naftapõhine), 250X rohkem kui India, India elanikkond on 1/6! LKB valdkond: (noor teadus, 80ndatest) · Ökoloogia · Biogeograafia · Rahvastiku geneetika · Sotsioloogia · Antropoloogia · Filosoofia · Majandusteadused · Jpt teadused Ökoloogia uurimisvaldkonnad: · 1866ndal. E. Haeckel (1834 1919)
1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafrliklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid. Jamaica kultuur on tekkinud
ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad. Ka antud juhul leiti need tarbed keskmise kuivaine tarbimise soovituslike kontsentratsioonimäärade abil.
Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt
0 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 1000 1550 1650 1750 1850 1950 2050 AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND Mitu aastat on kulunud iga järgmise miljardi juurdekasvuks? Umbes aastal 1800 130 aastat (1930) 30 aastat (1960) 14 aastat (1974) 13 aastat (1987) 12 aastat (1999) 12 aastat (2011) 12 aastat (2023) ??? Population Reference Bureau estimates and projections
· Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Millest sõltub soojusmasina kasutegur? - Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Mis on isoprotsessid? isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu
Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Aastad Rahvaarv(miljardites) Ajavahemik(aastates) 1825 1 2 000 000 1925 2 100 1960 3 35 1975 4 15 1987 5 12 Aeg, mis kulub maailma rahvaarvu juurdekasvuks ühe miljardi võrra, järjest lüheneb! Toiduprobleemid: Toit on üks tähtsamaid inimkonna eksisteermist mõjutavaid tegureid. Arenenud maades toodetakse toitu piisavalt ja seda jääb isegi üle. Toidu ületootmise põhjusi on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et arenenud riikide elanike arv püsib ühetaolisena, mõnedes riikides isegi väheneb. Tine põhjus on see, et arenenud riikides saadakse põllumajanduses suurt toodangut, sest seal kasutatakse moodsaid meetodeid.
kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul
tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus. p+ ρgh+ ρv2/2 = const. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbolentsele iseloomustab Reinholdsi arv. Rek=1000 Toricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse v2= 2gh1 10. Termodünaamika I printsiip. Süsteemile antud soojushulk läheb siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühikuks on (J). 11. Isotermiline protsess – protsess kus const. temp. on antud gaasihulga ruumala pöörvõrdeline rõhuga. pV=const e p1/p2=V1/V2 p- rõhk v-ruumala Isobaariline protsess – protsess, kus temp tõusmisel 10C võrra suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C. V1/V2=T1/T2
Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid · Lihtsalt mõõdetavad: rõhk, ruumala, temperatuur, mis moodustavad aine olekuparameetrid · Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter Termodünaamika seadused TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina areng: · Aurumasin (17. saj. kaevandustes, transpordis) · Sisepõlemismootor · Auruturbiin · Reaktiivmootor · ....... Aine soojuslikud muutused Soojuspaisumine-
kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga. Kuivsööt on segajõusööt, mis sisaldab umbes 88% kuivainet. Kui puderjas söödas on umbes 25% kuivainet, rahuldab see sigade veevajaduse, ilma et oleks vaja vett lisaks anda. Söödakasutus näitab, kui palju söötühikuid kulutab siga 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Eesti tõugudel on söödakulu 3,7-4 sü 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 söödaühikut, jõusöötadepuhulvõiblaiaslaastus arvestada 1 söötühiku võrdseks 1 kg jõusöödaga, järelikultkulub 300-400 kg jõusööta[4]. Joonis 4. Poolautomaatne söötmissüsteem 10 Joonis 5. Sööda liikumine künasse: 1- sööda liikumistee torude kaudu;
Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit Väline koorepoolne osa on sügisosa e. sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul. Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevadpuit on seega heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega. Talvel puidu juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu sellele, et puu kasv on tsükliline.
Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g
3.muutused süsteemi siseenergias Energia jäävuse seadus: -energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise; Gaasi siseenergiat saab tõsta kui: - Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu (kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb siseenergia U tõuseb; - Kui teha gaasi suhtes tööd (vähendada ruumala) ilma soojusvahetuseta väliskeskkonnaga; I SEADUS: -süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. NB! Energial, soojusel ja tööl on sama ühik: J Adiabaatiline protsess- protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub; Isohooriline protsess- protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu; TERMODÜNAAMIKA II SEADUS -määrab ära soojusülekande suuna ning soojusmasinate efektiivsuse; -soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale;
jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei pot. Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga (J). gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. 5
Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos. Siit tuleneb ka rabade suur veemahutavus. Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda. Turba juurdekasvuks loetakse ca 1mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas. Sammalde paljunemine (karusambla ehk käolina näitel) Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud.
Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q-soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim Soojushulga (Q) ühikuks on (J). vektoriteks
kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja pot. Energia (Wp) summaga. x=A0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U 2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on (J). 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu
) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuli- selt võrdne tema molekulmassiga. Avogadro arv NA = 6,023 1026 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ). Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt tempera-
Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q-soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim Soojushulga (Q) ühiluks on (J). vektoriteks
etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm.
) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuliselt võrdne tema molekulmassiga. 26 Avogadro arv NA = 6,023 10 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. 8.2.Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 8.3.Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t 0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ). 0 8.4
Enamuses Eesti lihatööstustes eraldatakse rümbast pea, esijalad ja saba, mistõttu on searümp keskmiselt 7% kergem ja sellega seonduvalt tapasaagis suurem. Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse,
veri ja harjased. Enamuses Eesti lihatööstustes eraldatakse rümbast pea, esijalad ja saba, mistõttu on searümp keskmiselt 7% kergem ja sellega seonduvalt tapasaagis suurem. Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale
dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23. Isotermiline protsess- protsess kus const temp on antud gaasihulga V pöördvõrdeline rõhuga (p) 24. Isobaariline protsess- prots.kus temperatuuri tõstmisel 1 C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temp 0 C. 25. Isokooriline protsess- prot. Kus temp tõstmisel 1C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk
0 +F0cost) -> x=a0e-bTcos(’t+0’), mille t ' 2 x' soojushulk läheb süsteemi siseenergia Võnkumise energia lahendiks on c juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi Võnkumisprotsessis toimub Ekin muundumine Epot t välisjõudude vastu. Q=U2 – U1+A.
Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada.
tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on (pa s) (paskalsekund). Üleminukut laminaarslet voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinholdsi arv.kriitiline Reinholdsi arv Rek=1000.Toricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse.v2= 2gh1 24.Termodünaamika 1.printsiip Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on (J). 25.Isotermiline protsess - isot nim protsessi siis ,kui gaasi temp ei muutu . pV=const e p1/p2=V1/V2 p-rõhk v-ruumala 26.Isobaariline pr kui gaasi olek muutub konstantsel rõhul (p=const) e V 1/V2=T1/T2 v- ruumala T-temperatuur Temperatuuri tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273
· Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast.
kontsentratsiooniga ala poole Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus Osmoos: Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon Toimub täna soojusliikumisele Tekib lisarõhk Termodünaamika TD I seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Isobaariline protsess: Rõhk ei muutu W=PΔV Isohooriline protsess: Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu W=0 Adiabaatiline protsess: Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Q = 0 TD II seadus: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale Suletud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid alati süsteemi korratuse suunas Entroopia:
sotsiaalset arengut. Ettevõtjatele pakub uusi võimalusi Pärnu regionaalse mõjukuse suurenemine ja kujunemine Lääne-Eesti keskuseks. Majanduskeskuse ja riiklike haldusfunktsioonide täitmisega kaasneb tehniliste (teed, kommunikatsioonid) ja sotsiaalste (haridus, teadus, meditsiin) infratsruktuuri elementide areng. Pärnu linna ja lähiümbruse hea elukeskkond ja senine vähene asustatus koos elukvaliteedi väärtsutamisega ühiskonnas loob väljavaateid elanike arvu juurdekasvuks sisserände teel. Pärnu majandustegevuses toimuva tehnoloogiaarengu ja kõrgemat lisaväärtsutust tootvate töökohtade tekkimise korral on sellel pinnal tulevikus olemas head eeldused kvalifitseeritud tööjõu sissevooluks. Ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohalt omab tähtsat rolli riikliku kutsehariduspoliitika muutmine tööturu vajadustele orienteeritumaks ja efektiivsemaks. 2001.a. väljatöötatud Pärnumaa kutsehariduse arengukavas on esitatud lahendused
sekundis 4.1 1.8 2.3 http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/pcwe Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul miljardit kasvanud? Arengumaad Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. Mitu aastat kulub ühe miljardi juurdekasvuks? (1800) 123 (1930) 33 (1960) 15 (1975) 12 (1987) 12 (1999) 13 (2012) 16 (2028) 26 (2054)
suunatud liikumisele vastu. Sissehõõrdeteguri e.viskoossuse () ühikuks on (Pa s) (paskalsekund). Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline Reinoldsi arv. Rek=1000 21. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 22. Isotermiline protsess Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril (t0 ) on antud gaasihulga ruumala (V) pöördvõrdeline rõhuga (p). 23. Isobaariline protsess Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273
[4] Lubatavad raiemahud fikseeritakse metsanduse arenduskavades 10 aastasteks perioodideks Eesti Metsanduse Arenguprogrammis 1997 2001 oli lubatavaks aastaseks raiemahuks 7,81 milj. m3 ja Eesti Metsanduse Arengukavas 2001-2010 määrati lubatud raiemahuks 13,1 milj. m3, arvestades suhteliselt suurt küpsete metsade osatähtsust. Statistilise metsakorralduse andmetel on tegelik raiemaht küündinud alates 2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. [4] Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud
potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks ühe kraadi võrra tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral: osa soojust kulub gaasi paisumistööks. 34. Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. TV(kapa-1)=consT... valemid. Joonis. Adiabaat on järsem kui isoterm. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ
Erinevate lihaliikide keemiline koostis (%) Loomaliik Valk Rasv Mineraalained Vesi 100 g liha kalorsus kJ Veiseliha 18,9–20,2 7,0–19,4 1,0–1,1 67,7–71,7 602–782 Lambaliha 15,3–20,8 9,0–31,0 0,8–0,9 52,9–69,3 687–1470 Sealiha 11,7–17,0 27,8–49,3 0,6–1,0 38,4–54,2 1322–2046 Kanabroileriliha 17,6–19,7 5,2–14,4 0,9–1,1 64,8–74,2 534–933 6. Hea söödaväärindus. Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3–3,5 kg. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 ts liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. _ Poegimiste planeerimisel arvestatakse tavaliselt 115-päevase tiinusperioodiga. 28
vedelikukihi pindalaga (S) ning suunatud liikumise vastu. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse (kreeka n. Väljaveninud parem pool) ühikuks on Pa s (paskalsekund) Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline reinoldsi arv Rek=1000. Fh=(kreeka n)*S*dv/dx Re=v*r*roo/(kreeka n) (n ühik on 1 Pa s=10 Puaasi) Termodünaamika 1. Printsiip: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U.index2 – U.index1 + A, kus Q on soojushulk, U=siseenergia ja A on töö välisjõudude vastu. Q ühiks = J(dzaul) Isotermiline protsess: Protsess, kus konstantsel temperatuuril (t0) on antud gaasihulga ruumala (v) pöördvõrdeline rõhuga (p) e p1v1=p2v2 (Joonis) Isobaariline protsess: temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 kraadi
juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM
Juveniilpuit transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore.Poori membraan koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja koosn raku primaarseinast ja vahelamellist.Toorus-koobaspoori pikem kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike trahheiide,lehtpuudel koobaspoorid soontes.Kiududevahelised koobaspoorid transporti.Suvel aegl kasv ja mood väiksemad paksuseinalised rakud,mis aitavad transportida toitevedelikke tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu.Okaspuu puidu sügispuit laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit
M (r, , ) IV) Polaarkoordinaadid r=r(t), = (t). M(r, ). Ristkoordinaatidele: x= rcos , y= rsin c) loomulik viis DEF: Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. = (t) -liikumisseadus 20. Vektori skalaarse argumendi järgi võetud tuletise mõiste. Olgu vektor ~a antud mingis koordinaatide süsteemis kui skalaarse argumendi u pidev funktsioon. ~a= ~a(u), vahet ~a= ~a(u+u)- ~a(u) nimetatakse vektori ~a juurdekasvuks. ~a/u=(~a(u+u)- ~a(u))/ u, kui piirväärtus u0 puhul, juhul kui see on olemas nimetatakse vektori tuletiseks skalaarse argumendi järgi ja tähistatakse d~a/ du. 21. Punkti kiirus (vektorviisil, koordinaatviisil, loomulikul viisil?). Punkti kiirus polaarkoordinaatides (radiaal- ja transversaalkiirus). Punkti kiirus: A) Vektorviis - Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemiku, mille
seadus Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Gaasi siseenergiat saab tõsta kui: 1) Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu (kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb → siseenergia U tõuseb 2) Kui teha gaasi suhtes tööd (vähendada ruumala) ilma soojusvahetuseta väliskeskkonnaga Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk (Q) läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks (∆U) ja töö (W) tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. NB! energial, soojusel ja tööl on sama ühik: J Adiabaatiline protsess: Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub. Q=0 Isohooriline protsess: Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu st. tööd ei tehta. ∆V = 0 → W = 0 Termodünaamika 2. seadus Termodünaamika 2. seadus: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale
rohevetikas- Jaapan 80%. jne. Uute liikide asustamine on mõttekas uute Teisproduktsioon- organismides veekogude puhul, looduslike puhul ei sobi moodustuv orgaanilise aine koguhulk, mis (va taasasustamine, nt angerjas Võrtsjärve, kulub juurdekasvuks ja ainevahetuseks kobras Eesti jõgedesse). (brutoproduktsioon). Tavaliselt loetakse Karpkala Euroopasse- Hiinast ja Jaapanist produktsiooniks aga ainult juurdekasvu juba roomlaste poolt sisse toodud. ilma ainevahetuskuludeta.
4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Areng on looma organismi kvalitatiivne überkujunemine. Arengu käigus rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks. Absoluutne juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv näitab mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet (wt-w0)ja perioodi alguse kahamassi keskmisesse(w0). K=(wt-w0)/w0*100 (sünnimass-mingi kehakaal)/mingi kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood
progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtmist, pakendada rohkem kaupu, kiirendada kaupade kohalevedu kauplustesse ning rakendada kaupade tsentraliseeritud ja ringvedu. Toitlustussüsteemis nähti ette suurendada sööklate võrku 50 protsenti ja omatoodangu kasv 75 protsenti. Erilist tähelepanu pöörati sööklate avamisele tehastes ja õppeasutustes. Sel perioodil oli Eesti riikliku ja kooperatiivkaubanduse kaubakäive juurdekasvuks kavandatud 50 protsenti ja seda peamiselt kohalike rtessursside baasil. 20 Eesti NSV Kaubandusministeeriumi ülesandeks oli kaubanduse materiaal-tehnilise baasi tugevdamine, selvekaubanduse arendamine, lahtise väljapanekuga müügivormide juurutamine, müük näidiste järgi ja järelmaksuga müügi korraldamine. Täiustuma pidi tööstusele esitatav kaupade tellimise süsteem.
nahatüübist. · Liibanoni efekt. o Islamiriikides, kus naisi sunnitakse liikuma üleni kaetuna, esineb vaatamata päikesekiirguse üliküllusele, noortel naistel UV-kiirguse puudusest põhjustatud osteoporoosi. See omakorda põhjustab mitteislamimaades suhteliselt harva esinevaid sünnitustraumasid vaagnaluu murde. · Termodünaamika I seadus. o Energia jäävuse seadus. Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. o Siseenergia koosneb kolmest erinevast energiast: Molekulide kaootilise liikumise kineetilisest energiast. Molekulide vastasmõju potensiaalsest energiast. Molekulisesisest energiast. · Soojusmahtuvus ja erisoojus, isokoorne soojusmahtuvus, isobaarne soojusmahtuvus. o Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri
annaabi.ee 
