Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juugendstiilis hooned Tartus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juugend, juugendstiil, 1895, brüsselis, dekoratiivne, konstruktiivne, geomeetriline, tinglikult, austrias, majal, dekoratiivsedaga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud
keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
· arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks:
Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem
Uus kunstistiil Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaalne dekoratiivne kujundusstil, mille laiem levik tuli peale "Art
Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessansilikke, neobarokilikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslikromantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamajapalee, mitteklassikal ise puhul aga mõisamajalinnus. Kolm levinumat alastiili: Neogootika - jäljendas gootika stiilipõhimõtteid. Neogootika stiilis projekteeriti kirikuid ja mõisaid. Neobarokk - jäljendas baroki stiilipõhimõtteid. Eklektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
- teiseks uuestisündi (tagasipöördumine antiigipärandi juurde). Sai alguse 13. sajandi lõpus Itaalias ja kestis 17. sajandini Iseloomustus Reaalsuse loomulik kujutamine Arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine Iseloomuliku tunnusena võib välja tuua eneseteadvuse tekkimise, tekkis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev möödunust Renessansliku maailmavaate keskmeks sai humanism Uuriti ka anatoomiat, analüüsiti ratsionaalselt inimkeha proportsioone Leiutati geomeetriline perspektiiv Ring kui kõige täiuslikum vorm Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo,
Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris
Juugend = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise viis Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE + PEALISKAUDNE See stiil läks tagasi loodusesse ehk võttis näiteid loodusest. Pole manifesti, ega täpset algus ja lõpu kuupäeva. Tekkis asümmeetria ning hakati hoonet lahendama orgaaniliselt ehk plaanilahendus. Oluliseks uuenduseks oli raua ja klaasi näitamine konstruktsioonidel. Eristatakse kahte stiili 1) romantiline juugend lopsakas ja mänglev stiil 2) konstruktiivne juugend - art nouveau, modernstiil, stile liberty, juugend - romantiline ja konstruktiivne juugend - struktuuri paljastamine, konstruktsioonid esteetiliseks - asümmeetria + orgaanilisus - erinevad materjalid (raud + klaas) - dekoori obsessioon - manifesti puudumine (ei kehtestatud reegleid) BELGIA -rahvuslik identiteet + rahvuslik stiil - "Arhitektuuris pole miski ebatõene ilus" - keskklass + majandus - Les XX, Esteetilise Vabaduse Salong
Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal) barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad) rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid
Casa Mila Barcelonas. 19051910. Katus. Antonio Gaudi. Antonio Gaudi. Casa Mila Barcelonas. 19051910. Casa Mila Barcelonas. 19051910. Katuse detail. Juugend ja sümbolism Eestis. F. Mieritz ja I. Gerassimov Ammende Villa Pärnus. 1905. N. Vassiljev ja A. Bubõr. Armas Eliel Lindgren (18741929). Tallinna Draamateater. 1910. Estonia teater. 1913. Kristjan Raud (18651943). Kristjan Raud (18651943). Kalev kosjas.
Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on ,,Apollon ja Daphne". Tema kuulsaim altaritöö on ,,Püha Teresa ekstaas" Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-,,Peetruse ristilöömine". El Greco-Hispaania barokkmaali rajaja. Kuulsaim on Diego Velazquez. Flandria e.flaami kunsti suurim barokkmaalija on Peter Paul Rubens- ,,Kristuse ristilt võtmine"
Tärkas Suurbritannias. Esialgu peamiselt arhitektuuris ja tarbekunstis. Tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau Saksamaa Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja ,,Jugend" pealkirjast) Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon
Venelaste seas levis samuti sümbolism Skulptuur Üks tuntumaid skulptoreid on Auguste Rodin, keda peetakse ka impressionistiks, aga tema temaatika on seotud sümbolismiga. Ta loobub klassikalisest siledast pinnast. Tööd ,,Pronksiaeg", ,,Mõtleja", ,,Calais' kodanikud", ,,Põrgu väravad" eeskujuks oli Sixtuse kabeli seinamaal, ,,Suudlus", ,,Jumala käsi", ,,Saatana käsi", Honore de Balzaci monument", ,,Poeet ja muusa". Juugend Sümbolismi üks käsitluslaad on juugend. Uus stiil hakkas levima tarbekunstis ja arhitektuuris. Alguse saab ta Suurbritannias. Osa inimesi hakkasid tööstusliku tootmise vastu võitlema. Nad leidsin, et vabrikutoode oli koatanud oma väärtuse. Arvati et tööstuslik toodang on ebaeetiline ja ühiskondlikult kahjulik. John Ruskin arvas nii. Ta ülistas keskaegset käsitööd. See oli nii töö kui kunsti endasse ühendanud ja ilu ja praktika. Uusajal kujutav kunst oli lahutanud tarbekunsti täielikult visuaalsest kunstist
värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism fantaasia, kaunid värvid(Vassili Kandinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism geomeetria (Kazimir Malevitš, Piet Mondrian). ABSTRAKTNE- mõtteline, mitte konkreetne Der Blaue Reiter SININE RATSANIK oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus, kus kunstnikke ühendas mitte loomingu stiililine sarnasus vaid vaid ühised loomingulisted taotlused. Sinine ratsanik esindas kubismist mõjutatud suunda, kuid rühmituse kunstnikud kasutasid ka naivistlikke rahvakunsti sugemeid. Rühmitus loodi Münchenis 1909. aastal Alexej von
Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed)
Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2. Sümbolism ja juugend (Puvis de Chavannes, Moreau, Redon, Rodin, Ensor, Böcklin, Morris, Beardsley, von Stuck, Vrubel, Hodler, Klimt, Gallen-Kallela) Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene
McKean´i (1908-1995) raamatus The „Lost“ Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. 2 Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau („New Art“, e.k „Uus kunst“) arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid
Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau (,,New Art", e.k ,,Uus kunst") arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja ,,piitsaplaksu" trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid
Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs Charles Rennie Machintosh Glasgow kunstikool - uksed jätavad juugendliku mulje, tuleb vaadata suuri aknaid, funktsionalism, terasarhitektuur Arhitekt projekteerib ka sisekujunduse - Jätkub funktsionalismis Jaapani mõju mööblis - väikesed ruudukesed, lihtsakoelisus J.Sullivan & F.L.Wright Wainright Building - Juugend peaks olema oma hiilgeajas, mõistlik ülesehitus(all kauplused, siis bürood, siis elukorterid). XX sajandi arhitektuur Tekivad esimesed moodsa kunsti koolid - Saksamaa, Venemaa, Holland Funktsionalism Walter Gropius Bauhausi hoone Dessaus 1926 - Vastandub juugendile, kandiline, esimese maailmasõja mõju, kuidas kiiremini ja säästlikumalt ehitada Erinevad hooneosad on erinevat värvi, Maja on elamise masin, ilu on lihtsuses, kasutatakse ära teraskontsruktsiooni võimeid
Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne.
18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
Samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. a Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA a) kõrge tootlikkusega tööpingid (masinatööstus), mis panid aluse seeriatootmisele. Henry Ford käivitas esimesed konveierid, mis suurendas autode tootmist plahvatuslikult; b) 1900.a tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin, 1903. a püsis 12sek õhus ja maandus tervena Orville ja Wilbur Wrighti lennuk; c) 1895. a jõudis eestrisse Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi d) 1912. a hukkus uppumatuks peetud ookeaniaurik Titanic Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks.Inglismaale hakkasid järele jõudma nii Ühendriigid kui Saksamaa, kes orienteerusid kõige uuematele leiutistele. Saksamaa ekspordi tõus andis tõuke laevastiku arengule
rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, art noveau stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil. - Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis postimpressionism - Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal Juugend (levis saksamaa mõjul ida-Euroopasse jne); Austrias mingi kolmas asi jne (seotud kontranäitustega viinis).. üldiselt tegu kõikjal sama asjaga aga nimetused erinevad,
Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga. Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal. Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk ning elektrivalgus. [1;23] Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon, mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava
Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard
Oluliseks süzee (põnev, fantaasiarikas, müstiline), vorm vähetähtis 6. Vali üks peatüki juures olevatest reproduktsioonidest. Mis teeb selle sümbiolistlikuks? Põrguvärav Sixtuse kabel on selle kaudsekseeskujuks 7. Selgita välja, millise kirjandusteose alusel on loodud Mihhail Vruberi maal ,,Deemon". Mihhail Lermotovi Romantilise poeemi alusel 8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige tähtsamad teosed? Balzaci monument, ,,Põrguväravad", ,,Mõtleja" 2. Juugendstiil 1. Millisesse kunstnikerühmitusse kuulus William Morris? Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Rühmitusse prerafaeliidid. Eeskujuks oli neile kõrgrenenssaanss. 2. Millele pühendas W.Morris oma energia ja varanduse? Energia ja varanduse pühendas käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.sajandi lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Arvati, et vabrikutoodete välimus oli eklektiline ja kohmakas 4
Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte
Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Konrad Mägi lüüriline koloristianne hakkas väljenduma esmalt Norras. Tema loomingus kaks käsitlusviisi: dekoratiivne stilisatsioon ja neoimpressionismile toetuv tundlik ja nõtke loodusvaatlus. Viimane avaldub eredaimalt kodumaa loodusvaadete maalimisel. KONRAD MÄGI 1878–1925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost
1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu
annaabi.ee 
