1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
listTallinna Arte Gümnaasium Sümbolismist ja juugendist Referaat Madis Kõpper 12. klass Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............2 Algus............................................................................................................................... ...
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda p...
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898).
Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks keskajast ja vararenessanssist. Juugendist alates saab hakata rääkima disainist. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau)
„Juudit“ • Üks silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid Antoni Gaudi (1852-1926) • Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud
Juugendstiil tekkis inglismaal 19. 20. sajandi vahetusel esmalt tarbekunstis ja arhitetktuuris. Termin tuleb saksamaalt. 1) loodusvormide nt taimornamentika stiliseeritud kasutamine. 2) tähtis on voolujoonelisus ja peen kontuur. 3) Lemmikvärvideks heledad ja tumedad kontrastid. Lemmik värvid olid lilla, rohekas kollane, sidrun kollane ja loomulikult must-valge(sellega tuleb kõige paremini esile kontrast) 4)idamaade kunsti mõõjutus, eriti jaapani kunsti mõjutus. Hea näide juugendist on "Doroian grey". kunst kunsti pärast. Juugendist saab alguse graafiline disain. Victor Horta oli Blegia arhitekt. Hotell Tassel. Stiilipuhas jugenid stiil. Väga luksluslik hotell. Jugendi arhitektuuri esindaja. Aubrey Beardsley(1872-1898) Illustraator, väga skandaalne, oli snoob, oli homoseksualist. Elas väga lühikest aega. Kogu aeg illustreeris ainult raamatuid. Ta tegi illustratsiooni Oscar Wildi näidendile "Salomele". Juugendi ajal sai alguse plakatikunst.
..................................................................................................................26 Sissejuhatus 20. sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suurel määral meie keskkonna iseloomu: meie linnad ja asulad on saanud oma tänase ilme valdavalt müüdunud sajandi jooksul. Milles seisneb 20. sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904
süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas. Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898). Mõlema teosed on vägagi meeldivad ka oma välise, puhtmaalilise külje poolest
kunstihariduse andmise võimaluse teke. Murrangulise ajal oli kaks olulist kunstnikku Ants Laikmaa ja Kristjan Raud. Mõlemad pettusid õppimisvõimalustes Düsseldorfis ja Peterburis. Kuigi Laikmaa üritas Düsseldorfi jala minna. Temaga on seotud Haapsalu lähedal Taebla, kus tänini ta majamuuseum. Kristjan Raud õppis lõpuks hoopis Münhenis, kus olid koos uuendusmeelsed kunstnikud, kes vaimustusid sümbolismist, juugendist ja impressionismist. Raua meelistöövahend oli süsi. Laikmaa ei leppinud väljakujunenud olukorraga ning asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa ateljeekooli näol oli tegemist esimese eesti kunstiõppeasutusega. Seega Laikmaa mitte üksnes ei loonud kunsti, vaid hoolitses ka eesti kunsti järelkasvu eest. Ta ise olla öelnud: Mina olen üksik kartul, aga minust peab saama pesa, minu õpilaste kaudu.
looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
9.) Futurismi arhitektuur võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Antonio Santelia Futurismi skulptuur vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Uberto Boccioni Art-Deco Art-Deco kunstisuund oli eriti populaarne sisekujunduses , arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Art-Deco on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art-Deco on dekoratiivkunst. Empire State Building on art-deco stiilis
Sümbolism on kunstivool, mis tekkis noorte boheemlaste hulgas. Sümbolism väljendas oma ajastu intelligentsi pessimismi. Leiti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. Seepärast tõmbub oma kujutluste maailma: otsiti tuge religioonist (eriline huvi vanade Idamaade usundite vastu). Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks" · Fernard Khnopff ,,Kallistus" Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm
õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Edvard Munch (1863-1944) Edvard Munch sündis 12.detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis pere pealinna, kus isa püüdis lastele anda hea hariduse, kuid see oli raske, sest 1868.a. suri Munchi ema tuberkuloosi. Sama saatus tabas hiljem ka kunstniku lemmikõde, isa, veel ühte õde ja venda
Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraaži valmimise perioodiks
Juugendstiil. Iseseisev töö. 1. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse- Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920)
looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest
sujuma hakanud ning ta jäi ettevõtmisega tihedalt seotuks kuni surmani 1926.aastal. 1918.aastast pühendus ta ainuüksi Sagrada Familiale, rajades oma kodu ning stuudio otse ehitusplatsile. Seepärast võib seda kirikut pidada Gaudi ehitusloomingu kulminatsiooniks, teoseks, mis koondab endasse kogu karjääri kogemused ja uuendused. 2 ANTONI GAUDI 2.1 A.Gaudi arhitektina Antoni Gaudi ehituskunst on võtnud ilmet juugendist, kuid tugeva isiksusena kaldub tema looming siiski tüüpilistest joontest kõrvale. Gaudi hoonetes on elemente, mis ennustavad tärkavaid stiile. Näiteks materjalide kasutuses ekspressionismi. (3) Gaudi hooned näevad välja veidrad, orgaanilised, neil on peadpööritavad nurgad, keerutused ning silmipimestavad värvid. Ta ei olnud seda sorti arhitekt, kes oleks veetnud tunde oma joonistustahvli taga, vaid
Liftiga pääseb publik alt garderoobist kolmanda rõdu tasandile ja samuti saab lifti kasutada dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri fuajee, kus müüakse pileteid, ja keldripõrand said uue paekivikatte. Uue värvilahenduse toonid kreem, sinep, inglise punane, must ja kuld lähtuvad juugendist. 6 Renoveerimise käigus tekkis küsimus, kas vahetada ka toolid, kuid sisekujundaja soovist lähtudes säilitati siiski 1983. aastal valmistatud toolid, vahetades vaid nende polstrid ja liigendid. Teater sai juurde ka ühe uue proovi- ja mängusaali. Varem neljandal korrusel maalisaalina kasutuses olnud ja seni publiku eest suletud ruum sai avalikuks. SAKSA TEATRIST EESTI TEATRIKS Saksa teater tegutses Tallinnas juba 19
nõusid ja teisi tarbeesemeid. Kõik, mis on ilus, ei pea olema ainult muuseumis. Ilu peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda. Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. "Mir Iskusstva" kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis
Ruudumotiiv. 1. värv-tume mees, hele naine, 2. Ruumimäng, 3. joon, 4. ruut, 5. valgus- seob kõik eeleva. Arhitektuur- ruumi ja valguse konsentratsioon. Kunstisõprade maja. Arts and crafts, Glasgow raamatukogo-rangelt geomeetriline. Taimeornamentika. Kunstisõbra maja. Ver Sacrum- püha kevad: Wagner, Hoffman,Olbrich Hoffman-vertikaalne triip, rütm, tihe ruudujaotus. Historitsismi vastand. Iga generatsioon peab leidma OMA. Arhitektuur on oma ajastu väljend. 3- triibu motiiv on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner) Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3- uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Adolf Loos ja tema arhitektuuriideed Varase modernsimi arendaja. Materjalide hoolas valik. ,,ornament ja kuritegu"(1910)
Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis.
Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis.
on Eesti üks hooneterikkamaid ning terviklikult säilinud mõisaid. Kindlat ehitusstiili pole, kuid saab öelda, et on segunenud historismi ja juugendstiili elemendid. Lisaks peahoonele, mille katus on Baieri Alpide musta kiltkividega kaetud, on mõisahoovis ka mitmeid kõrvalhooneid. Enamik neist on valmistatud maakivist ning kaunistatud punaste tellistega. Peahoone sisekujundus ei ole ka kindlas stiilis. Seda saab rühmitada inglise juugendist neoklassitsismini. Mõisa kõrval on 19.sajandil kujundatud park. Kõrvalhooned moodustavad kaks osa. Need on ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleks ning viinavabrik koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega. Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn.
suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu viimased aastad elas ta bordellis, sest sealt ta leidis armastust. Teosed: ,,Ema portree", ,,Inglise neiu ,,Star" lokaalist", ,,Jane Avril tantsimas", ,,Divan Japonais"
Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne. II põlvkond- Pikem ja sihvakam kuju võrreldes Ipk, fassaad toimib kütteallikana, peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas.
juugendit lõid ka mitmed soome arhitektid. Eliel Saarinen projekteeris Helsingi raudteejaama ning maja Tallinnas Pärnu maantee 10. Soomlase Armas Lindgreni kavandatud on Soome Rahvamuuseumi hoone ning ,,Vanamuise" teatrimaja Tartus. Koos soome esimese naisarhitektiga Wivi Lönniga projekteeris ta ,,Estonia" teatri. Juugendi stiili on veel paljudel Tallinna tänavapilti kaunistavatel majadel. Juugendi elemente esines paljude 20.saj. alguses tegutsenud kunstnike loomingus. Juugendist oli mõjutatud ka üks suuremaid eesti kunstnikke Kristjan Raud. · Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal
suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu viimased aastad elas ta bordellis, sest sealt ta leidis armastust. Teosed: ,,Ema
Suur ja sügav lava, tõusva põrandaga saal, austilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis, elektrivalgustus ja aruküte, raudbetoonkonstruktsioonid, töökojad, laod kõik see oli igati eesrindlik. 1930. aastate ümberehituskavad. 1939. aastal sai Saksa teater pärast pikki asjaajamisi lõpuks päriselt eestlaste, täpsemalt Eesti Draamateatri omaks. Arvati, et teatrihoone tuleb ümber ehitada. 1939. aastal ajakirjanduses tutvustati ümberehitusprojekt, kus ei jäänud algsest juugendist midagi alles. Täna võib öelda, et õnneks jäid 1930. aastate pompoossed ehituskavad siiski paberile ning teater säilitas oma algse tervikliku ilme. Unikaalne juugenstiilis teater mitmekesistab südalinna ehk rohkemgi. Sõjas säilis teatrihoone suhteliselt hästi. Täiendusi tehti Draamateatri hoonele vaid 1955. aastal (arhitekt August Tauk), mil praeguse Georg Otsa tänava poole ehitati madal rõduga
Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec Maurice Denis (nabii) Pierre Bonnard (nabii) Eduard Vuillard (nabii)
omalaadselt korraldatud kokkumäng. Juugendstiil kujunes arhitektuuris omapäraseks vaheastmeks, milles kasutati ära tekkima hakkava tehnilise tootmise ja uute materjalide kasutamise võimalus. Juugend oli rahvusvaheline stiililiikumine, mis 19. Ja 20. sajandi vahetusel levis kõikides Euroopa maades, kandudes ka Ameerika mandrile. Juugendi eellugu sai aga alguse Inglismaal prerafaeliitidelt ja "Arts and Crafts" liikumiselt. Juugendist sai 20. sajandil tähtsaim lähtekoht, mis rajas tee modernistlikule arhitektuurile. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias (V. Horta H. van de Velde), Prantsusmaal (H.Guimard)., Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias (A. Gaudi). Konstruktiivse juugendi esindajad Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 14 tegutsesid Inglismaal, Šotimaal (Ch.R. Mackintosh), Austrias( O. Wagner) ja Saksamaal (A. Endell, R. Riemerschmid
geomeetriline. Taimeornamentika. Kunstisõbra maja. Ver Sacrum- püha kevad: Wagner, Hoffman,Olbrich Hoffman-vertikaalne triip, rütm, tihe ruudujaotus. Historitsismi vastand. Iga generatsioon peab leidma OMA. Arhitektuur on oma ajastu väljend. 3- triibu motiiv on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner) Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3-uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi
1930. aastatel väiksemaid elamuid, kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 väiksemat välja üüritavat korterit (paremal). Paljudel 1920. aastate Nõmme korterelamutel on fassaadil väikesed verandataolised eenduvad risaliidid või erkerid (Joonis 1.24 paremal) Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel tsaariaja lõpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mõjutatud romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui Tallinnas ja siin ei nõutud kahekorruselisesse kortermajja tingimata kivitrepikoda (paremal). Linnadesse ilmub sel ajal, 1920.1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad (Joonis 1