Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. ...
British Cuisine Some people criticize English food. They say it's unimaginable, boring, tasteless, it's chips with everything and totally overcooked vegetables. The basic ingredients, when fresh, are so full of flavour that British haven't had to invent sauces to disguise their natural taste. What can compare with fresh pees or new potatoes just boiled and served with butter? Why drown spring lamb in wine or cream and spices, when with just one or two herbs it is absolutely delicious? If you ask foreigners to name some typically English dishes, they will probably say "Fish and chips" then stop. It is disappointing, but true that, there is no tradition in England of eating in restaurants, because the food doesn't lend itself to such preparation. English cooking is found at home. So it is difficult to a good English restaurant with a reasonable prices. In most cities in Britain you'll find Indian, Chinese, French and Italian r...
Guten Morgen. Ich heiße ....... Ich besuche das ........, die 11(elfte) A klasse und ich bin 17 Jahre alt. Das ist alles/ Das wäre alles für heute/für dieses Thema. - See on kõik tänaseks. Es gebe immer von mir das Beste. - Ma annan endast parima. Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10...
näidistalu, oli tegev paljudes seltsides. ❏ Pärast Jakobsoni surma 1882.a. rahvusliku liikumise kõrgaeg lõppes. ❏ Paarikümne aastaga oli õigusteta talupoegadest saanud euroopalik rahvus. Lydia Koidula ❏ Juba kooliajal kirjutas Lydia Jannsen saksakeelseid luuletusi. Kui tema isa hakkas välja andma eestikeelset ajalehte, abistas Lydia teda sekretärina ja avaldas oma esimesed jutukesed. ❏ Esimene luuleraamat “Emajõe ööbik” ❏ Paljud tuntud luuletused on saanud hiljem ka viisi ja muutunud eestlaste jaoks tähtsateks lauludeks. ❏ https://www.youtube.com/watch?v=OneQRawdLv4 ❏ https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 ❏ https://www.youtube.com/watch?v=hVcNMgpaRtM ❏ https://www.youtube.com/watch?v=qtjDK50zyaA - sõnad V. Jannsen ❏ Lydia Koidula kirjutas ka näidendeid ja pani sellega aluse rahvuslikule teatrile. ❏ L
kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina. Esimene raamat "Seto nali" (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid. "Tõrre talu tagatoas" (1914) on Vahtra ainukene näidend. Vahepeal tegeles rohkem ajakirjanduse ja kunstiga, kuid 1930-ndate keskpaigast keskendus peamiselt kirjandusele. 20-30-ndatel aastatel kujunes välja ühe või teise soo huvide eelisarvestamine
Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale. Pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus. Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi. Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast" , näidend "Kuningal on külm" ja Koitjärvel kirjutatud "Kõrboja peremees", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan ning mida peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks.
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või ...
· Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud. · 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa) · Üle poole talurahva oskas Liivimaal 18. saj lõpul lugeda. Maakeelne kirjasõna: · 1739 Põhja Eesti keelne piibel, Anton Thor Helle · Esimesed juturaamatud - Gustav Arreliuse jutukesed =pilkealused - F. W. W jutukesed = loeti räbalaiks · Nõuanderaamatud.
13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare looming Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903).
Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903)
Tallinnas kannavad Tammsaare nime ka rahvateater ja keskraamatukogu. 1998. aastal anti välja ka Tammsaare nimeline romaaniauhind. 5 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Loomingu I periood Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900, mil suurimaks romaanikirjanikuks Eestis oli Eduard Vilde. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel 1900. aastal "Postimehes". Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja, kuid selle järel ei ilmu jällegi mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud
kohutavam tapja; teravaim kuulmine; väledaim vastsündinu; kõige nupukam tööriistategija; kõige entusiastlikum ühiselu; pikim ränne ja palju muud. Kokkuvõttes võib öelda, et raamat räägib loomariigi üllatavamatest võimetest, liikumisest, kasvust ja perekondadest. 5) "Seda kuuske peab kuulma" Aili Paju, Arne Ader Raamatus on hästi tabatud pildid looduses olevatest lindudest, loomadest ja taimedest ning nende juures huvitavad, kaasahaaravad jutukesed. Neid jutukesi sobib lugeda lastele igas vanuses, neid on põnev kuulata. 6) "Looduse radadel. Maailma looduse teejuht" Chris Packham Raamat innustab inimest minema loodusesse ja avastama elu kõige uskumatumates paikades, õpetab hindama ja märkama seda, mis meid kõikjal ümbritseb. Raamat käsitleb loomi ja taimi nende elukeskkonnade järgi, alates metsadest-rabadest kuni kõrbete ja arktiliste jääväljadeni.
otsekohene vastand. Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. (Euroopas on kõige matsilisem rahvas inglased. Tema püsivus ja alalhoidlus on otse imetlusväärne. Seega on arusaadav tema valdav mõju maailmas.) Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus – "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad"
peetud loengute põhjal. (3) Kokkuvõte 8 Referaati koostades sain teada, et Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti kirjanikest üks tuntumaid ja enim tõlgitumaid luuletajaid. Lisaks luuletustele on ta avaldanud väga palju esseesid, mis on teemade kaupa kogutud kogumikesse. Enamus tema luuletusi on kirjutatud vabavärsis. Luuletusi on lihtne lugeda ja neist ei kiirga erilist emotsiooni. Mõned tema luuletused on pigem nagu väikesed jutukesed, mis räägivad kas kellegi või millegi arengust. Kuigi mulle tavaliselt luuletusi eriti ei meeldi lugeda, on Jaan Kaplinski luule vahelduseks meeldiv ajaviide. Kasutatud materjalid 1. Jaan Kaplinski kodukiri - http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html 2. Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski 9 3. Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski 4. Kaplinski, J ,,Õhtu toob tagasi kõik." 1985 Tallinn
ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku kui populaarteaduslikku kirjandust, ja seda kuues keeles. Pärast lõpueksamite tegemist tuli Anton Tallinnasse ning asus tööle ajakirjanikuna Konstantin Pätsi asutatud lehes "Teataja", hiljem ajalehes "Sõnumed". Vaata lähemalt "Tammsaare ajakirjanikuna". Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903)
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõ...
Luuleraamat lõpeb tsükliga "Ilus maa", mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. 2.1 Lasteluule Lastele on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: ,,Miks ja miks" (1973), ,,Mere ääres, metsa taga" (1977), ,,Mõtleda on mõnus" (1982), ,,Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamat"(1986). Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. ,,Juturaamatus" on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel hakkas proovima hiljem, kui muud luuletused hakkasid enam-vähem nii välja tulema, nagu ta neid enne kirjutamist oli tundnud, mängeldes. ,,Juturaamatu" lugudel on selgelt tuntav isikliku lapsepõlvekogemuse taust. 3. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976)
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?
Mulle meeldivad raamatu pildid, mis on hästi detailsed, kuid mitte liialt, et laps seda pilti jälgida ei suudaks. 7 6. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Mathew Price "Lugusid pisipõnnidele", 2007. Illustreerinud Atsuko Morozumi. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamatus on viis erinevat jutukest. Jutukesed on väga erinevad ning annavad lapsele ka jutu kuulamise ajal tegevust. Näiteks üks jutuke on selline, kus laps peab avama uksed. Teises jutus on peaaegu iga lause järel tegevus, mida laps peab tegema. Ühe loo peab täiskasvanu piltide järgi ise jutustama või siis laps ise tegema seda. Teksti seal ei ole üldse. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on viis erinevat jutukest. Esimene lugu tibust, kes otsib sõpru. Teine lugu karust, kes õppis ujuma
1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1. Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912)
Ta piinleb valatud vere pärast, rahast ei kasuta ta kopikatki, tema süü tuleb ilmsiks, ta saadetakse sunnitööle, kust ta läbi pika piina ja kannatuste jõuab usuni, headusesse ja armastusse. Anton Tsehhov (1860-1904) Ta oli elukutselt arst. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid oli suutnud koguda 3500 rubla ja osta oma perekond vabaks. Ta ise oli lapsena näinud üsna karmi põlve. Ta alustas üliõpilasena lühijuttude kirjutamisega, et perele elatist teenida. Tema jutukesed olid teravmeelsed, lühikesed ja esmapilgul mõeldud inimese lõbustamiseks kuid tegelikult rääkisid need inimese naeruväärsetest omadustest. Tema peategelane oli väikekodanlane, keda iseloomustas inimväärikuse täielik puudumine, kes poeb ja lipitseb endast kõrgemate ees ja suhtub põlglikult neisse, kes on temast madalamal. Ta on egoist, kitsa silmaringiga, koguja, mats ja argpüks üheskoos
oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos. Esimestena hakkasid Eestis lastele koolivälist lugemisvara sihiteadlikult soetama vennad Körberid (sakslased, kelle looming kuulub eesti kirjanduslukku). Carl Körberi (Vändra pastor) „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) – esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat. Sisaldab 21 õpetlikku juttu ja eessõna nii perevanematele kui karjalastele endile. Jutukesed kõnelevad headest ja alandlikest ning neile vastandlikest halbadest lastest, aga on ka mõistujutte loomtegelastega ning lugusid, kus peategelasteks on täiskasvanud. Autor jagab drastilisel moel karistusi pahadele lastele, varastele, joodikutele ja muidu mõistmatutele. See meenutab Arveliuse „Jutu- ja õpetusraamatut“ – Körbergi eesmärgiks on samuti vagura talupoja kasvatamine, ent tema väljenduslaad on lopsakam. Tema õpetlikkusel on rohkem ilukirjanduslikku katet ning elavat
R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu. Tema luuletused muutusid kiiresti populaarseks, neid trükiti kalendrites, koolilugemikes, noodiraamatutes ja mujal. Koidula pani aluse rahvuslikule näitekirjandusele ja teatrile. 35.peatükk Eesti Vabariigi loomine 20.sajandi alguseks oli Eesti pikka aega kuulunud Vene tsaaririigi koosseisu.Riigikeeleks oli
sajandini ei ole räägitud Eesti puhul linnakultuurist. 19. sajandi keskelt hakkab eesti kirjandus tegelema esimese oma teemaga. Varasemalt on tegevus toimunud võõras keskkonnas. Küla kujutamise võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks. Jansen paenb aluse romantilisele külakujutamisele. Ta pilkab ebausku, meditsiini, usulist silmakirjalikkust, kõrtsi. Propageerib õpetlikkuse kaudu korraliku külaelu ideed. Ta rõhutab töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline
2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas. Nimelt köitsid teda keskkoolis virmalised nii palju, et tal vahepeal aastaid grafomaania ilmnes ning ta soovis võimalikult palju värvidega mängida, kujundada ja illustreerida. Vanaemalt saadud idee ajendas teda ,,välja andma" ligi 130 ,,Astronoomiat", mille ta kõik ise valmistas. Umbes samal ajal kirjutas ka seitse lõbusat raamatut pealkirjaga ,,Kummitused", milles jutukesed nagu ,,Valge mehike kummitab jubedalt lae peal", ,,Valge klaver", ,,Valged kardinad", ,,Punased, verised varbad on jubedad", ,,Punased käed", ,,Punase vere lugu", ,,Jõledad lõustad", ,,Jõledad kummitused" jne. ,,Kummitused" sai ta välja panna Viti suvekioski müügiletile, kus need ei olnud müügiks, vaid eksponeerimiseks. Inimestele lood meeldisid ning lõpuks läksid mõned raamatud kadumagi. Samuti
Joonistanud Asta Vender Vahvaid ja õpetlikke jutukesi lapse ja loomade silmade läbi. Sellest raamatust leidsin palju teemakohaseid jutukesi, mida kindlasti plaanin lastele ette lugeda. I osas“Mina tean“ on palju jutukesi ja seletusi ilmastikust ja sellega seonduvast. Näiteks lapse arvates teeb tuul küll häält, aga oma nägu ta ei näita, sest kindlasti on ta pahandust teinud ja kaardab oma nägu näidata. II osas“Kõik räägivad“ on jutukesed loomadest, lindudest ja köögiviljadest nende endi silmade läbi. Näiteks räägib rähn, et terve nende pere on trummarid. Veel sain teda, et kui mesi maha kukkus saiaga, siis ta solvus. III osas on luuletuses, millest enamusi oli üsna raske lugeda ja riimis püsida. Lisaks võis luuletustest leida lastele ja kohati ka mulle üsna tundmatuid väljendeid. IV osas“Paras talle“ on igapäevajutukesed lapse silmade läbi.Mulle meeldis
mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud mütoloogiaraamatust – sellega pannakse alus eesti pseudomütoloogia levikule ja kasutamisele. Peterson uskus, et nii eestlastel kui soomlastel oli polüteistlik jumalasüsteem (jumalikud olendid, erinevad jumalad) – seda arendab Faehlmann edasi. Faehlmann lisab Petersoni materjalile rahvasuust kuuldud katkendeid. 1866 avaldab Faehlmanni jutukesi Pärnu Postimees (läks 20a, kuni lõpuks jutukesed eesti lugejani jõuavad). 1867 ilmub Cr. R. Jakobsoni kooliõpik, mis on märgilise tähtsusega teos 19.saj eesti kirjanduskultuuris – seal Jakobson trükib osa Faehlmanni jutte ümber. Alates ärkamisajast on jutukesed kuulunud rahvuskirjanduse kaanonisse, neil on alati olnud pedagoogiline kaanon. Nendega taheti õpetada rahvuslikku eneseteadvust. Ka Jakobsoni õpikus esitleti Faehlmanni lugusid kui tõest rahvuslikku pärimust. Muistendite vastu tunti huvi ka väljaspool Eestit: 19
Millised on puu lehed? Mis värvi on puu lehed? Mis puu see on? VEEL KORD! Kui lapsele meeldib mingi salm, raamat või laul, soovib ta seda ikka ja jälle kuulda. · Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega. · Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas. · Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed. KASTIMEES · Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi, siis palu lapsel kaasa teha: "Olen väike Kastimees, (kükita põrandal ja hoia peast kinni) istun vaikselt kasti sees. (Ole hästi vaikselt.) Tõstan kaane pealt (siruta käed aeglaselt pea kohale) ja hüppan välja sealt. Krauhh!" (Hüppa väljasirutatud kätega püsti.) MUUSIKARIISTAD · Alusta kõristite, trummide, liivakotikeste, pulkade ja triangliga.
See on loov mäng, mida võib mängida näiteks jalutuskäigu või autosõidu ajal. VEEL KORD! Kui lapsele meeldib mingi salm, raamat või laul, soovib ta seda ikka ja jälle kuulda. · Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega. · Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas. · Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed. 59 UURINGUTE ANDMETEL omandab laps lugemisoskuse sama enesestmõistetavalt kui kõndimis- ja rääkimisoskuse, kui kõne rütm ja meloodia on saanud talle omaseks. Ettelugemine aitab suurendada lapse tähelepanuvõimet. KASTIMEES · Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi, siis palu lapsel kaasa teha: "Olen väike Kastimees, (kükita põrandal ja hoia peast kinni) istun vaikselt kasti sees.
33 22. oktoober 2009 ,,Anna Karenina" Tolstoid hakkab vaevama küsimus lugejaskonnast. Tema tekste loeb väga väike osa lugejaskonnast. 70ndatel kirjutab ta ,,Aabitsa" lühijuttude kogumik lihtrahvale lugemiseks. ,,Kaukaasia vang" kordab Puskini poeemi pealkirja. Pikast süntaksist hakkab Tolstoi vabanema. ,,Aabitsas" kirjutab ta väga lühikeste lausetega. Tekstid on muinasjutulaadsed, lihtsad jutukesed. Stiil on tugevasti mõjutatud rahvaluule tekstidest. Stiil meenutab ka lihtrahva kõnekeelt. Kui Tolstoi kirjutab oma lihtsaid tekste, siis on tema eeskujuks ka Puskini proosa. Uuesti loeb ta Belkini jutustusi. 50ndatel andis Tolstoi Puskini stiilile hoopis teise hinnangu, Puskini jutustused on kuidagi paljad väga lakooniline stiil, lihtsad laused. Tolstoi tegeles oma tekstides psühholoogilise analüüsiga. Hiljem hakkab Tolstoi aga lühikest väljendusviisi hindama
poeg, vanaisa oli olnud pärisori. Tsehhov heitis isale ette tema liigset karmust, aga tänu isa karmusele sai ta hea hariduse. Juba lapsest saati oli tal suur huvi teatri vastu. Perekonda tabasid rasked ajad ja Tsehhov hakkas peret üleval pidama vaatamata sellele et ta ise ei elanud eriti hästi. Pidi varakult täiskasvanuks hakkama. Kuna pere kolis ära hakkas ta kirjutama ja sai perekonda toetada. 1879 läks ta Moskva Ülikoolis arstiteaduskonda. Vaeseid ravis tasuta. Esimesed jutukesed ilmusid 80-ndate alguses huumori ajakirjades. Teda tabas tuberkuloos, millest enam lahti ei saanud. Külastas Sahhalini saart millest kirjutas ka jutustuse (vangla ei tee inimest paremaks). Ta oli selle kirjutise suhtes väga kriitiline. ,,Väike inimene-tühine. 90- ndate algul ostis mõisa Melihhovas ja ehitas sinna koolimaja. Viljakatel aastatel uuendas draamat. Käis mitmeid kordi tervist parandamas. Looming: ,,Palat nr. 6" vene kirjanduse kohutavaim teos
JAH. Ülesande lahendamise seisukohalt on see oluline. Esmalt peab olema küsimus teksti lõpus ja lõpeb küsimärgiga. Kui need oskused on lapsele selgeks õpetatud, siis küsimused, mis on antud korraldusena või on küsimus teksti keskel. Kõiki tekstiülesannete etappe tuleb õpetada eraldi. Andmete väljatoomine õpetatakse selgeks II klassis. Läbimängimist tuleb palju teha. Andmete märkimine peab toimuma lühidalt. EELKURSUS tekstülesande lahendamiseks: o Matemaatilised jutukesed nende koostamine nõuab praktilist tegevust, sageli kasutatakse pilte. Mis vahe on matemaatilisel jutukesel ja tekstülesandel? Matemaatilist jutukest ei pea lahendama, seal ei ole esitatud küsimusi. Sest küsimus hakkab piirama lapse fantaasiat. Pildile õpetaja räägib loo koos lastega juurde. Piltide juures on oluline, et oleks võimalik välja lugeda tehe. Piltide pealt minnakse üle tekstülesannete juurde. LOE! Endel Noore raamatust selle kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
