Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jüriöö ülestõusu kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jüriöö, vaenlast, rünnati, ootamatult, lühikese, ajaga, harjumaa, puhastatud, lööki, mindi, lepiti, rootsiga, tapetiküladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised
Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel.
Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood.
Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik. *Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust
Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pärit sõjavangid . Orjad ei tohtinud lahkuda kodumaalt ja pidid peremeest heaks rasket tööd tegema
Vasallid kartsid võimaliku uue maahärra võimu alla kaotada oma vabadusi. Ost-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ära otsustatud. Aega, mil maa oli vahetamas peremeest ja võõrvõimud omavahel kauplesid, otsustasid ära kasutada harjulased. .Kavandati ulatuslikku katset viie inimpõlve eest kaotatud vabaduse taastamiseks. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja sedasuudeti sakslaste eest hoida salajas, nii et loöök tabas vaenlasi ootamatult. Algusaeg ja selle põhjus. 23. aprill 1343. Jüripäev 23. aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla tõhusa psühholoogilise mõjuga. Jüriüpäev tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist ning uude põllumajandusaastasse taheti asuda vabana. Jüriööl oli kombeks teha tuld, puhuda pasunat ja tekitada kõikvõimalikul viisil kära, et kaitsta karja kiskjate ning muude õnnetuste eest
· Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida. Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Ülestõusu algus: · Jüripäev, 23. aprill oli talupoegadele tähtsam kui aasta algus, sest see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla
Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja Tartu piiskopp ja ordu väed tõrjuvad vaenlase tagasi juunis, Vastseliina linnuse lähedal Sakslaste probleemid sellega ei lõppenud Venelased tungisid 26. mail Tartu piiskopkonda See oli röövretk, kestis 5 päeva Otepää all Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased Eesmärk Harjumaa ja Saaremaa liit Preisimaalt sai ordu abivägesid ning alustasid 1343. a. novembris vastulööki Harjumaal 1344. rünnak mööda jääteed Saarlastele Vastuhakk suruti maha Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest Jüriöö ülestõusu kolmas (?) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange
· Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida. Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Ülestõusu algus: · Jüripäev, 23. aprill oli talupoegadele tähtsam kui aasta algus, sest see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest.,
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine.....
kiviheitemasinaid ja kasutama ambe Sakslaste edukuse põhjused tugev organisatsioon, katoliku kirik, mõõgavendade ordu, tagala oli suur, alati oli võimalus väge suurendada, professionaalsed ratsaväelased, ristitud rahvaid alistati ühekaupa Võnnu piiramine 1210. a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest kuulsid, et võnnulastele tuleb Riiast suur vägi appi ja eestlasi hakati jälitama Ümera lahing Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati inimesi. Esimeses kokkupõrkes said sakslased saagiks vastaste sõjavarustust.
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23
Jüriöö ülestõus 23.apr.1343-1345 Koostas: Kätlin Karpovski Eesti enne Jüriöö ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema
Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. See oli eestlaste ülestõus. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. See oli talvel. Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks. Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, PõhjaEestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas
Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung
EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga
keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2
Ordulased olid tulnud hobuste ja raske raudrüüga ning suur osa neist kukkus läbi jää ja uppus. Tänu sellele venelased võitsid. J üriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. aastal. Eesti rahvas tahtis astuda uude põllumajandusaastasse vabana. Sel, 1343. aasta 23. aprilli ööl süüdati mitmes kohas märgutuli, mida võis tõlgendada ka kui signaalina ülestõusu alguseks. Sakslased sellest kohe aru ei saanud. Ülestõus algas ootamatult ja tekitas sakslastes hirmu, mida veel aastakümneid õudusega meenutati. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid. Ülestõus hõlmas peamiselt Saare-, Lääne- ja Harjumaad. Tähelepanuväärne sündmus oli Padise kloostri vallutamine. Seal tapeti 28 munka. Selle ajaga oli kogu Taani valduste piirkond (va. Tallinn) võõrvõimust puhas. Pärast lööki valisid ülestõusnud endi seast 4 kuningat. Järgmiseks otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli meelsasti valmis neid aitama
...................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19 Saarlaste võitlused ja Jüriöö tagajärjed.........................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul . Tartu linnast arheoloogilistel kaevamisel leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel
kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir
sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. .
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim,
rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni
Langes eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. 1219-Ristisõtte sekkus Taani kuningas Valdemar II, kes maabus laevastikuga Rävalas, kelle eesmärk oli Eesti endale allutada ja rahvas ristiusku pöörata. See sõjaretk oli varasematest suurejoonelisem, sest plaan oli jääda Eestisse kauemaks. Eestlastel oli nüüd veel raskem, kuna tal oli vaja sõdida mitme vaenlasega korraga. 1220-*Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.*Rootsi kuningas üritas haarata omale osa Eestist. Ta rajas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. 1222-Taani vägi maabus Saaremaal, kuid eestlased ehitasid kiviheitemasinad ning sundisid taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine
•rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse •Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed. •10
Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata. • Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge kutsuma, kus Rootsi asevalitseja lubaski paari nädalapärast Tallinna all olla. Ka Läänemaal tapeti kõik sakslased ja piirati sisse Haapsalu. Ordumeister lõpetas seda
Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara
annaabi.ee 
