jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti kett andis vabadustahtele kõvasti hoogu juurde" Tollase Rakvere rajooni täitevkomitee esimehena juhtis Lembit Kaljuvee Balti keti korralduskomitee tööd. Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad On Balti keti jaoks loodud laul Rõhutati iseseisvuspüüdlust ning rahulolematust
Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle looming keerleb looduse müütilise jõu ja elu mitmekesisuse kauniduse ümber. Tindipliiatsi ja vesivärvidega joonistatud ja tihti ka siidikangale trükitud illustratsioonid on inspireeritud Eesti kummituslikest metsadest ja ürgsest loodusest ning kannavad endas vaba ja hingestatud vaimu, tuues kaasa sõõmu värsket õnnepuhangut. Tema klientuuri hulka kuuluvad näiteks Givenchy, Rotring ja Samsung.
Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud minimalistlikult, domineerib ka ovaalsus (põsed , pea, silmad)
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse a...
Sugukromosoomide arvude muutus Annika Teder, Mihail Lustin, Carolin Kaljuvee Mis on kromosoom ? *Kromosoon on rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. (X ja Y-kromosoomide arvu muutus ei põhjusta suuri kõrvalekaldeid vaimses ja füüsilises arengus. Peamiseks probleemiks nende puhul on lastetus) “supernaise” sündroom - XXX * Üks liigne X-kromosoom * Enamik normaalsed, vähestel viljakuse häired * Intelligentsi langus * Hästi arenenud lihastik “supermehe” sündroom - XYY * Kaks Y-kromosoomi
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Eesti maavarad Koostaja:Liis Kaljuvee Paikuse Põhikool 9a Põlevkivi on kollakas kuni must peenekihiline settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljan...
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991
Hispaania Pille Kaljuvee Merilyn Anton Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas...
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hi...
suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina
2011) 2. Filippov, Madis. 2010. Teadlased püüavad Nabala karstiala kopa eest kaitsta. Kättesaadav: http://www.postimees.ee/221485/teadlased-puuavad-nabala-karstiala- kopa-eest-kaitsta/ (Viimati külastatud 25.09.2011) 3. Filippov, Madis. 2011. Pentus: Nabala kaevandamisloa menetlemist ei saanud jätkata. Kättesaadav: http://www.postimees.ee/555630/pentus-nabala-kaevandamisloa- menetlemist-ei-saanud-jatkata (Viimati külastatud 25.09.2011) 4. Kaljuvee, Ardo. 2011. Maavarade kasutamise arengukava kiideti heaks. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/majandus/maavarade-kasutamise-arengukava-kiideti-heaks.d? id=51293339. (Viimati külastatud 24.09.2011) 5. Kink, Hella. 2009. Ürglooduse objekt: Nabala karstiala. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? option=loadarticle&task=view&contid=1479945809&obj=yrg (Viimati külastatud 25.09.2011) 6. Käärt, Ulvar. 2008
The county of Saaremaa Siiri Tabri Kaia Vask Saaremaa - an exciting island Saaremaa - the biggest island of Estonia is known as a good recreation place with unique nature and a lot of sights. Saaremaa has retained its uniqueness due to its location and insulation. Junipers, dolomite, windmills and the famous local home- brewed beer are considered the symbols of Saaremaa. Rich nature. Because of its mild maritime climate and soil rich in lime, Saaremaa has very rich flora and fauna. In Saaremaa a great number of Roman snails, rare butterflies and beautiful orchids can be found. Each year hundreds of thousands of migratory birds visit Saaremaa and a great number of them are under protection, e.g. barnacle goose and mute swan. Besides Viidumae and Vilsandi Nature Reserves, there are over two hundred single nature objects under protection - parks,...
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi kaubapurjekas-moodustasid ühtekokku väheldase flortilli.Need olid relvastatud bombaride ja falkonettidega ,sest ikka leidus kusagil mõni vägev valitsej...
Koostas:Liis Kaljuvee Paikuse põhikool 8 klass 1 Sissejuhatus optikasse......................................................................................2 Valgusallikad............................................................................................. 3 Valguse levimine ........................................................................................ 3 Valguse peegeldumine .........................................................................................4 Valguse murdumine.................................................................................................4 .............................................................................................................................................6 Sissejuhatus opt...
vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik. Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor teadmata. Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal...............................................................................................
rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu liikmed 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Peep Aru 4. Hannes Astok 5. Ivi Eenmaa 6. Enn Eesmaa 7. Eldar Efendijev 8. Ene Ergma 9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36
õiguslikku seisundit, Euroopa Liidu kodaniku õiguslikku seisundit, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ning rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp Komisjoni liikmed: Igor Gräzin Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup Janek Laidvee Karin Tuulik 8 - Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon moodustati 1992. Aastal (kuni 1994. Aastani kandis nime eelarve- ja maksukomisjon)
fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48
Tema lood on lisaks ka südamlikud, naljakad, aga sellegi poolet õpetlikud. Kristiina Kass on juba praegu väga hinnatud lastekirjanik. Ja ma arvan, et kui Kass jätkab lastelugude kirjutamist samas vaimus, siis on ta ka paarikümne aasta pärast kindlasti oluline tegelane Eesti lastekirjandusmaastikul. 9 Kasutatud kirjandus 1. Kaljuvee, A. (2007, 17.veeb). Kristiina Kass!!!Kristiina Kass!!! Eesti Päevaleht Kättesaadav internetist: http://www.epl.ee/news/kultuur/kristiina-kass-kristiina-kass- kristiina-kass.d?id=51076079 22.05.2012 2. Kass, K. (2008) ,,Petra lood" Tallinn, Kirjastus Tänapäev 3. Kass, K. (2010) ,,Nõianeiu Nöbinina" Kirjastus Tänapäev 4. Kerge, R. (2012, 28. jaan) Kristiina Kass: "Igal kirjanikul on kõrvatropid!" Õhtuleht Kättesaadav internetist: http://www.ohtuleht.ee/462094 23.05.2012 5
mis tal oli, ning pidi kodumaale tagasi pöördudes alustama elu otsast peale uuesti. "Olen selle töö kirjutanud rohkem idee pärast" – on helilooja ise öelnud. Samas on oluline rõhutada, et sügavalt uskliku inimesena oli Artur Kapi jaoks Hiiobi teema hingeliselt väga lähedane, milles ta nägi head võimalust väljendada oma usulisi tõekspidamisi. (Vardo Rumessen) • Oratoorium on kahes osas. • Julius Kaljuvee koostas oratooriumi libreto. • Kuigi "Hiiob" on eelkõige koorioratoorium, milles keskset tähelepanu pälvivad meisterliku käsitlusega koorid, on siin oluline tähtsus iseseisva arendusega orkestripartiil, mis kerkib kohati esile suure massiivsuse ja kõlajõuga, aidates kaasa kujundlike efektide loomisel. • Oratooriumi esiettekanne toimus "Estonia" kontserdisaalis 1. märtsil 1931 ja kujunes tolle aja muusikaliseks suursündmuseks, mille esitajate üldarv ulatus 200-
Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks.
ANNA-LIISA MEE 2 ja 0 MARIA PETERSON 2 ja 9 MERJE PUUSEP 3 ja 0 LEANA RANNULA 3 ja 6 LILJA SAMSONOVA 3 ja 7 KEDY SÜNTER 3 ja 9 SVEN TAMMOJA 4 ja 0 HANNA VAHTRAMÄE 4 ja 6 SIRLY VÄRAV 4 ja 7 SANDER BORK 5 ja 7 LAUR HEINLA 5 ja 8 HEINO KALJUVEE 5 ja 9 KRISTIAN KALVET 1 ja 3 ANDREAS KUUSIK 1 ja 5 RAIDO MANDEL 2 ja 4 URMAS NIKLUS 3 ja 5 KARIN PEKS 7 ja 0 MARTIN REMMEL 6 ja 9 JUULI RÄHHESO 6 ja 8 KERLI UIB 4 ja 8 MARTIN VINNI 7 ja 9
võitis Helmi Kaarik ja meestest Feliks Grünreich. Samal aastal loobusid A. Reedre ja tema partner S. Frey uiustamisest. 1929. aastal võitis kaheksa korda järjest Tallinna arst Alfred Hirv. Kõige üllatavam on see, et samal aastal toimunud võistluses jäi teisele kohale 65- aastane tallinnlane H. Hahl. See on hea, et isegi nii vanas eas selline sport populaarne oli. Mitu aastat järjest olid domineerivateks tegelasteks A. Hirv ja V. Kaljuvee. Nii kirjutatakse 1934. aasta meistrivõistluste kohta: ,,...Tänavused meistrivõistlused näitasid, et võrreldes eelmiste aastatega on meie iluuisutajate tase teinud suure sammu paremusele. Seda võib märkida vähem koolisõidu kui nimelt vabasõidu suhtes. Eriti suuri edusamme on teinud naiste klass, kus edu on otse rekordiline..." (,,Uisutamine" lk 269 lõik 4). 1950. aastal sai tuntuks Küllike Vee, kes meeldis kõige rohkem publikule.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: ,,Anname au!" Praktiline suhtekorraldus (SOZU.03.171) AÜ Koostajad: Grete Aare Kelly Härmson Kristel Kaljuvee Katariina Vaabel Tartu 2014 Sissejuhatus Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania ,,Anname Au!", mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot, mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade.
iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. Kontratseptsioon on meetod raseduse vätimiseks. Rasestumine leiab aset, kui mehe
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
alustest" ja Ülemnõukogu otsus samast kuupäevast ,,Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast". Need olid programmilised dokumendid üleminekuperioodi seadusandluses ja riiklikus tegevuses, sh uue põhiseaduse väljatöötamisel. Olgu märgitud, et 1989. a avaldas I. Gräzin Eesti Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi põhiseaduse eelnõu ning 1990. aastal avaldasid E. Talvik ja J. Kaljuvee Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu. 3. märtsil 1991 toimunud referendumil, millest võttis osa 82,86% hääleõiguslikest isikutest, andis jaatava vastuse küsimusele ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 77,83% hääletanutest. Riigipöördekatse Moskvas 19. augustil 1991 lõi soodsa pinnase Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 20. augustil 1991. Ka seda otsust
64 P. Cramer (viide 53), lk 66. 65 Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04 (viide 8). 66 Õiguskantsleri ettekanne järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle, õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena ning seadusega pandud muude ülesannete täitmisest. Riigikogu 01.10.2009 (vastus Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee küsimusele). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=125438 0700&pkpkaupa=1&paevakord=4902#pk4902. 334 JURIDICA V/2010
ja Ilmar Rebase (RT 1940, 86, 825). 31 Eesti pagulasvalitsuse juures oli aastatel 19491981 õiguskantsleriks Artur Mägi (vt http://www.oiguskantsler.ee/ajalugu/ajalugu.php). Selle perioodi kohta puuduvad siinkirjutajal kahjuks lähemad andmed. 32 Kolmes eelnõus oli õiguskantsler presidendi juures: Igor Gräzini põhiseaduse töömaketi eelnõus, Edgar Talviku ja Jüri Kaljuvee põhiseaduse eelnõus ning Ando Lepsi põhiseaduse eelnõus (vt Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 1121 jj, 1138 ja 1163). Kaks viimast andsid õiguskantslerile 1938. aasta põhiseaduse §-ga 47 võrreldava pädevuse, lisades sellele ülesande teostada järelevalvet ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse üle. Ando Lepsi eelnõu pani õiguskantslerile ühtlasi kõrgeima järelevalvefunktsiooni inim- ja kodanikuõiguste järgimise üle
Taavi Raadik VB 221 Tagli Pitsi IV 306A 620 2953 Tatjana Dedova IVB 119 620 3369 Tea-Mall Krumme IV 213 620 2906 Teolan Tomson IVB 108 620 3372 Tiia Plamus Männiliiva tee 1 620 2904 Tiia-Maaja Süld IV 222 620 2902 Tiina Lõugas IV 314 620 2956 Tiina Veskus IV 314 620 2956 Tiit Kaljuvee IVB 209 620 2812 Tiit Kaps Teaduspargi 5 620 2910 Tiit Nirk IV 309 620 2824 Tiit Varema VB 223 620 3360 Toomas Kaevand IVB 013 Toomas Paalme IV 312 620 2954 Triin Märtson IV 232 620 2906 Triinu Poltimäe IV 213 620 2906 Triinu Rüütli VB 401 620 3367 Üllar Luga Teaduspargi 5 620 2910
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
396 797 Kadajane Kaupo Tallinn 03:23:59 M21 884 528 Kadarik Janek Rapla 03:50:39 M21 266 414 Kadastu Janar Võru 03:16:10 M21 1781 2702 Kahro Rein Tallinn 04:35:58 M21 2341 1924 Kaik Kaido Harju 05:39:31 M21 2292 1941 Kalda Meelis Tallinn 05:28:41 M21 1221 1296 Kaljumäe Anti Harju 04:06:29 M21 1940 1778 Kaljuvee Lauri-AndresTallinn 04:48:39 M21 2381 2903 Kall Andres Tallinn 05:58:58 M21 619 1326 Kallasmaa Sander Tallinn 03:36:54 M21 2126 2187 Kalle Rein Põlva 05:03:48 M21 2143 1624 Kallikorm Janno Tallinn 05:05:46 M21 1017 2921 Kallio Janne Soome 03:56:32 M21 2125 2054 Kalm Aigar Harju 05:03:24 M21 1052 1076 Kalmus Rando Harju 03:58:42 M21
Sven Kamenev IV 121 620 2853 Taavi Raadik VB 221 Tagli Pitsi IV 306A 620 2953 Tatjana Dedova IVB 119 620 3369 Tea-Mall Krumme IV 213 620 2906 Teolan Tomson IVB 108 620 3372 Tiia Plamus Männiliiva tee 1 620 2904 Tiia-Maaja Süld IV 222 620 2902 Tiina Lõugas IV 314 620 2956 Tiina Veskus IV 314 620 2956 Tiit Kaljuvee IVB 209 620 2812 Tiit Kaps Teaduspargi 5 620 2910 Tiit Nirk IV 309 620 2824 Tiit Varema VB 223 620 3360 Toomas Kaevand IVB 013 Toomas Paalme IV 312 620 2954 Triin Märtson IV 232 620 2906 Triinu Poltimäe IV 213 620 2906 Triinu Rüütli VB 401 620 3367 Üllar Luga Teaduspargi 5 620 2910 Ülo Lille Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
