Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna
POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal
Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND
Anubis Anubis on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar. Bastet emalõvina Seth Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise tapja. Teda kujutati eesli peaga. Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. Horos Horos ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias Isise ja Osirise poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Kõige iidsem taeva ja päikese jumal, valguse- ja maailmajumal, kurjuse vastu võitleja, laste kaitsja , toidu ja viljakuse andja Isis Isis oli jumala ema. Osirise naine ja õde Maat Maat oli Vana-
Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9. saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism. Oluline joon India uskumuste juures on soov kaosest ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendeid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja
ISLAMI VIIS TUGISAMMAST Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks. Nendeks on usutunnistus, palve, zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele), ramadaanikuul paastumine ja kord elus palverännak Mekasse neile, kes on selleks füüsiliselt ja materiaalselt võimelised. · Islami usutunnistuseks on, ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah." See ütlus tähendab: ,,Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allahi) , ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)." · Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja hilisõhtul.
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed hõimud islami omaks, teised aga allutati sõjaga Islami 5 sammast Kõik usklikud on jumala ees võrdsed ja peavad jumala ees täitma viite kohust ehk viite sammast: 1)Tunnistama, vaid üht jumalat
mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Zeusil on palju järglasi. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark.Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.
Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus? c) Millist jumalust võib pidada hiduistlikus mütoloogia keskeimaks? 1. a) Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda nii maa peal, õhus kui taevas. Selles tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks tuli neile ohvreid tuua. Samas usuti, et rituaalid aitavad inimestel oma eesmärke saavutada
Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark, millega ta sai panna mere tormama , aga ta valitses ka tuulte ja maavärinate üle. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest.
Kõikidel kastidel on omad 100 alakastid. Moksa hinduistide soov uuesti sündida, toimub kui atman ühineb brahmaniga. Moksa saavutamise teed ,millest iga inimene peab endale valima ühe, paljud vajavad oma tee läbimisel vaimse õpetaja ehk guru abi. Saavutamise teed: 1) Pühendumise tee - valitakse välja 1 konkreetne jumalus, keda ta pühendunult austab ja teenib, eesmärgiga suruda alla oma tahe ja usaldada kogu oma eluga välja valitud jumalust 2) Tegude tee - tehakse häid tegusid et kaotada halbu karma vilju, mis hoiavad inimest uesti sünni ahelas. 3) Teadmise tee - uurida pühakirju ja üritab elada nende järgi. 4) Jooga erinevate füüsiliste ja vaimsete harjutuste regulaarne sooritamine, eesmärgiga saavutada vaimne ühtsus, et saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal. Jooga juurde kuulub mediteerimine suunatud mõtlemine (palvetamine).
Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks, kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud
sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma
silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega. Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide
Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku. See fraas on ,,Ei ole jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja", mis on araabia keeles ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah". Sahaada eeldab järgmiste tõdede omaksvõtmist ja nende tunnistamist: Taweed Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus. Risallah moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane oli Muhamed. Mala'ikah usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõneles.
Hestia-(Rooma mütoloogias on tema vasteks Vesta) Oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon-(Vaste Rooma mütoloogias on Neptunus)oli Kreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega, teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Tema naine oli merenümf Amphitrite
Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra Heraklesega. Hermaphroditos oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli Aphrodite. Jumalad muutsid ta hermafrodiidiks, tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud Salmakise palvetele. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid.
ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel- Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi (kasutati ka orjatööd). Asteegid uskusid, et kui nad ei too päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Asteekide müütidest on teada vähemalt 1600 eri jumalust, kes võisid ilmutada ennast mitmesugusel kujul. Huitzilopochtli oli üks tähtsamaid jumalaid Tema nimi tuleneb asteekide koolibrit tähendanud sõnast ning nõnda peegeldas see asteekide uskumust, et sõdalased taassünnivad koolibritena. Asteegid valmistasid kauneid ehteid jm. Esemeid, kasutades kulda, pärleid, teokarpe ja sulgi ning vääriskive, nagu näiteks türkiisi, obsidiaani ja nefriiti.
TÖÖLEHT VANA-KREEKA KULTUURIST 1. Selgitage 3 olulisemat mõistet, mis iseloomustasid religiooni! 1) Vana-Kreeka religioonis puudus tsentraliseeritud kultus. Jumalust ei kogetud kauge ja kättesaamatuna, vaid iga isikliku ja avaliku elu tähtsat silmapilku iseloomustas kontakt jumalatega. 2) Kreeka religioon oli dogmadeta ja kirikuta. Polnud ühtset kirikut, sealne religioon oli seotud mütoloogiliste pärimustega. Jumalad ja inimesed olid samal tähtsusel. 3) Kreekakeelne sõna hieros – püha – seondub ilmselt indoeuroopa tüvega, mis märgib tugevust. Tajuti üleloomulikke jõude. Ehitati templeid, kujunesid pühapaigad,
Kahe käe käelabad on punaseks värvitud, seelik on valmistatud maharaiutud kätest. Kõrgema teadvuse sümbolina on ka temal kolmas silm. Durgat kujutatakse maailma emana, demonstratiivsete rindade ja paljastatud kõhuga. Atribuutidest tema neljast käest ühes on mõõk, millega ta tapab deemon Mahisa, teises käes on maharaiutud pea, kolmandas kilp ja neljandas kolmhark. Ta ratsutab lõvil. 22. Kuidas nimetatakse hinduistlikku jumaluste kolmikut? Kolm jumalust Brahma, Visnu ja Siva moodustavad jumaluste kolmiku trimurti. 23. Kes oli antropozoomorfne Ganesa? 24. Teda kujutatakse tüseda inimese keha ja elevandi peaga olevusena, kellel üks võha on murdunud. Ganesa on äritegevuse patroon, teda kutsutakse appi uute ettevõtmiste alustamisel. Mütoloogiline elevantjumalus. 25. Kuidas kutsuti mütoloogilist ahvjumalust? Hanuman 26. Iseloomustage nooremat hinduismi:
SUFISM SISSEJUHATUS Sufism on kõige täpsemas mõttes ühtsuse, kõikjaloleva jumaluse filosoofia. Jumala armastuse religioon kõige rangemas tähenduses. Räägitakse, et isegi kõige ortodokssemad vedantistid ei suuda kujutleda absoluutsemat jumalust, kui sufid. Üldisemalt öeldes on sufism armastus jumala vastu selle kõige otsesemas mõttes. Nad väljendavad seda enda poeemides, hümnides, lauludes ja tantsudes. Sufide Jumal on Allah ja nende pühakiri on koraan. TEKKEAEG Sufid ise arvavad, et nende kultus on eksisteerinud juba mitutuhat aastat. Suured autoriteedid väidavad, et sufism tekkis kristluse esimestel sajanditel. Sõna sufism meenutatakse esimest korda seoses kellegi Abu Hasimiga, kes elas ja õpetas 750. Aastatel m.a.j
saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Hera (Juno) oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja.
Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel
jaanituli. Et tuld kõrgemale tõsta, tehti see mõnikord kõrge varda otsa tõrvatünni. Levinud kombe kohaselt võttis igaüks jaanitulele midagi kaasa, mille ta jaanitulle viskas. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja peale seda sai midagi soovida. Jaanilauludes mainitav "jaanikahi" tähendabki ohvrisööki või -jooki. Vanarooma mütoloogia rituaalides näiteks kündmise või külvamise juures sisaldasid seda, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, iga jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Need jumalused olid abijumalused, kelle poole pöörduti, kui oli abi vaja. Samuti pöörduti ka tähtsamate jumaluste poole. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi nagu täiskasvanuks tunnistamist, abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes kultuurides siirderiitused. Inimese elu koosneb paljudest erinevatest üleminekutest, kus tema sotsiaalne seisund muutub, näiteks leeriõnnistamisel
toitu ning juua. See oli mõeldud selleks, et ka- spirituaalne teisik, saaks hauakambris edasi elada. Aga et inimene saaks ka hauataguses elus süüa ning juua, mumifitseeriti talle kaasa loomi. 3.3.Religioossed eesmärgid Egiptuse jumalad on tuntud selle poolest, et neid on enamasti kujutatud inimese keha ning mõne looma peaga. Näiteks Anubis, kes oli Surnute Maja valdaja, ning kes oli koera- või šaakalipeaga. Kui loom, kes esindas mõnda jumalust, suri, siis ta mumifitseeriti, lootes sellega pälvida jumalate heakskiitu. 7 3.4.Ohverdusena Enamus loommuumiaid olid siiski ohverdus jumalatele. Nad asetati erinevatesse templitesse. Enne mumifitseerimistava tehti pronks-kujusid, mis imiteerisid loome, kuid kui avastati odavam alternatiiv, muutusid loommuumiad kõige populaarsemateks ohverdusteks.
Ikaros unustas isa hoiatuse ja lendas liiga kõrgele, päikese kuumus sulatas vaha üles ja tiivad lagunesid. Ikaros kukkus merre ja uppus. Ikaría meri on tema järgi oma nime saanud. Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks oli tormine meri. Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg
Tiibeti budismi traditsioonis kujutatakse mandalal põhjakaart rohelisena, idakaart valgena, lõunakaart kollasena ja läänekaart punasena. Ruudu keskmele vastab sinine värv, ehkki enamasti paikneb seal mingi sümboolne objekt, mis vastavalt määrab ära ka värvi. Ruudu iga külje keskel on T-kujulised väravad, mis jätkuvad ruudust väljaspool ristisarnaste kujutistena, mida sageli piiravad väikesed poolringid (3.). Sisemise ringi keskel kujutatakse kultuse objekti jumalust, või sümbolit, mida rituaalis ülekantud tähenduses kasutatakse. Mandala kirjeldatud põhivariandil on hulk modifikatsioone, mille iseärasused määrab kas keskel asuv sümbol või kohaliku sümboolika muud eripärad (3.). Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina, ilmaruumi kujutatakse nii, nagu see on iseloomulik universumi modelleerimisele ringi ja ruudu abil (3.). Eriti selgelt väljendub see budismis. Konkreetsema semantikaga antropomorfsed
India, äärmiselt mitmekesine ja etteennustamatu maa, on ka sünnitanud rikka mütoloogia, mille paljud jumalused on levinud mujalegi, näiteks Tiibetisse ja Sri Lankale. Oluline joon india uskumuste ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. 2. aastatuhandel eKr varises Induse oru tähelepanuväärne tsivilisatsioon kokku aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse. Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel.
isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli
Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? 6 Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine. Jumal oli kohal ta kujuna. 9. Milline oli Babüloonias ja Assüürias suurim püha ja kuidas seda kutsuti? Suurim püha oli Babüloonias ja Assüürias uusaastapüha - akitu püha 10. Kuidas nimetati Babüloonia poliitilist jumalust? Kaks jumalat on nn poliitilised jumalad: Marduk Babüloonias. 11. Kuidas nimetati Assüüria poliitilist jumalust? Assur (Assur) 12. Millise nimetuse all tunti Babülonis Marduki templit? MARDUK näib tähendavat päikesepoega või päikesesõnni. Tema templi nimetuseks Babülonis oli Esagila 13. Milline oli jumalanna Istari poolt armastatud jumaluse nimi? Tammuz (Sumeri Dumuzi) 14. Kuidas kutsuti Istarit Hammurapi seadustes?
Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik (palju jumalaid) - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli olid olemas ka piirkondlikud jumalad, mille tõttu on Egiptusest teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas (Ank’ - silmusrist - näitab jumalust : 1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg.
8 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine. Jumal oli kohal ta kujuna. 9. Milline oli Babüloonias ja Assüürias suurim püha ja kuidas seda kutsuti? Suurim püha oli Babüloonias ja Assüürias uusaastapüha - akitu püha 10. Kuidas nimetati Babüloonia poliitilist jumalust? Kaks jumalat on nn poliitilised jumalad: Marduk Babüloonias. 11. Kuidas nimetati Assüüria poliitilist jumalust? Assur (Assur) 12. Millise nimetuse all tunti Babülonis Marduki templit? MARDUK näib tähendavat päikesepoega või päikesesõnni. Tema templi nimetuseks Babülonis oli Esagila 13. Milline oli jumalanna Istari poolt armastatud jumaluse nimi? Tammuz (Sumeri Dumuzi) 14. Kuidas kutsuti Istarit Hammurapi seadustes?
valitses koos vendade Zeusi ja Hadesega maailma ning pärast Kronose surma jagasid nad maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Teda peeti ühtlasi ka maapõue isandaks, kuna ta oma kolmhargiga võis väristada, raputada või tekitada torme, mida iganes soovis. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kuldses vankris üle vetesügavuste, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil ja abikaasa Amphitritel oli palju lapsi. Piltidel on teda kujutatud enamasti alasti ning käes kolmhark. Hades Hades (Pluto) ehk surnute kuningriigi valitseja ning maapõue peidetud väärismetallide isand. Maailma
Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid
milline on erinevate rahvaste mütoloogiates kurat, kuidas ta sündis ning missugused on ta võimu piirid suhetes inimestega. 4. Ta nendib, et Vanas Testamendis kasutatakse sõna ,,saatan" üldnimetusena ja sellel on mitmeid tähendusi: opponent, vastane tülis, kohtus või sõjas; süüdistaja, ässitaja, keelepeksja. 5. Jahve loomingus kuradit ei mainita, sest judaismi järgi on maailm loodud täiuslikuna, kus polnud kurjust. 6. ,,Deemon" tähendas algselt jumalust ning üleloomulikku vahendajat inimese ja jumala vahel, hiljem inimese kaitsehaldjat, tema saatust suunavat vaimu. 7. Ristiusk samastas deemoneid langenud inglitega, käsitades neid kui kurje olendeid. 8. Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu mässama ning heideti taevast välja 9. Algul oli langenud ingli nimeks Satanael st ,,jumala ingel" pärast nimetati ta Saatanaks see tähendab ,,põrguingel". 10
on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhamedile. ( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas. 3 Islami viis tugisammast Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks . 1) Usutunnistus: Usutunnustus tähendab "Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah), ja Muhamed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet). " Seda usutunnistust nimetatakse sahaada- lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda. Usutunnistus on islasmi tugisammastest kõige olulisem. ( Ibrahim 2002: 63 ) 2) Palve: Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutit. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid
Pühitsuse skaalal eksisteerisid eri astmed, mida mööda oli võimalik edasi liikuda. Salastatud teadmine ja krüptilised kirjad olid ,,tavaliikme" jaoks veel kättesaamatud ja nii loodetigi müsteeriumi olemusest järjest enam aimu saada. Isis naiste lemmikjumalus See, kes sünnitab taeva ja maa, tunneb kaasa orbudele, aitab leske, otsib õiglust vaesetele ning peavarju nõrkadele, on Surnute Raamatus read. Egiptusest alguse leidnud Isise jumalust on läbi aegade kummardatud kui arhetüüpilist ema ning abikaasat. Trooni- kuninganna, naissugupoole lihalik kehastus, kõikide kuningannade algus Isis oli jumalanna, kelle nimi avaldus kirjas juba Egitptuse viienda dünastia (u 2500-2300 aastat eKr) ajal ning levis sealt sajandite jooksul üle maailma Väike-Aasiast praeguse Inglismaa pinnani, viimased riismed Isise kultusest leiame 6. saj pKr kristlikus Euroopas. Esimesed Isise templid tekkisid alles 30
Eestmärgiks on nirvaana. Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades. Peasuunad Hinajaana algne Buddha õpetus. Valgustus kättesaadav vaid munkadele. Tähtsal kohal mediteerimine ja Buddha säilmete kummardamine. Mahajaana Samsaarast saavad kõik inimesed väljuda ja Nirvaanasse minna. See on võimalik tänu bodishattvale annab tõotuse teisi inimesi aidata läbi ümbersündide, neist saavad Buddhad. Buddhat armastatakse kui jumalust ja teda kummardatakse. Vadzrajaana nirvaana on võimalik saavutada guru ehk õpetaja juhendamisel juba elu jooksul. Pühakiri Tripitaka. Kolm osa:1. ja 2. osa on filosoofilised targutused. Rajaja - Siddharta Gautama (temast sai Buddha - valgustatu) Pühad paigad stuupa. Iseloomulikud riitused mungaks olemine(peab pea ära raseerima, kandma kollast rüüd e. toogat) Sümbolid dharmaratas(8 kodaraline sümboliseerib 8 õilsat tõde) Taoism
Jumal, kes inimese lõi, on see, kes otsustab inimese igavese elu üle. Kuigi oleks vale väita, et Vana Testamendi judaismis surmajärgset elu üldse ei tuntud, oli rõhk oli ikkagi pigem käesolevas ajas ja praeguses elus toimuval. Inimese hing ja selle saatus peale surma Hinduismi õpetuse kohaselt on oma jumalik alge ehk ,,mina" olemas igas elusolendis. Kõik maailmakõiksuse elusolendid on ühe suurema Mina peegeldus. Seega saab jumalat tunda ainult iseennast tundes. Seda jumalust saab tunda ainult siis, kui keegi on oma mõtetes vaba, seega on vaba mõtlemise keelamine siin ilmas kõige suurem kuritegu. Budistlik õpetus põhineb doktriinil, et inimesel puudub hing (anatta). Buddha kirjeldas uude ellu siirdumist vanadest hindu õpetustest erinevalt. Tema võrdles seda järjestikku küünalde süütamisega, milles iga uus küünal süttib eelmise leegist. Kuigi need leegid on omavahel seotud, ei ole siiski tegemist sellesama leegiga. Nirvaana on vabanemine surmaahelast
Juhan Liiv on väga palju kasutanud oma luuletustes algriimi ehk rütmilist kõne: 1. ,,...Põhjas peeglikarsked ...su südamekald ...toredam tema ...ununeb umbne..." Björnsonile. 2. ,,...paastun ja pahandan ...kuid kui ta koguni kustub ...rahva rinnast ...Tiituse tööd ei teha..." Kas näitad? Kuid tema teosetes leidub ka lõppriime: 1. ,,...jutt nutt ...nõrgemaks kõrgemaks ...kahvatas jahvatas ...tõi lõi ...jumalust rumalust..." Krokodillid.. 2. ,,...Võid tõid ...lumelillekene tähekene ...maalt ra'alt ...võid jõid..." Lumelillekene. Ja muidugi ei puudu tema luuletustest irdriime: 1. ,,...eest südamest ...kahvatab saab ...vahele alale." Nii kevade põgeneb. 2. ,,...kodumaa kõnelda ...tumm kuum ...eest käest..." Vangis. Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt. 10
mehed püüavad teda jäljendada, samuti nagu naised vaatavad imetlevalt tema naise Sita poole. Hinduism on sünkretistlik, polüteistlik ja killustunud religioon, mis tuleneb põliste kultuste integreerimisest aarialaste toodud vedaismiga. Hinduismis ei ole kõikide poolt kummardavat Jumalat, ühiseid kombetalitlusi ega hierarhilist organisatsiooni. On sadu erikujulisi ja eri nimedega jumalusi. Seda panteoni korraldavad kaks peamist jumalust, Siva ja Visnu. Erinevalt braahmani hinduismist, mida tunnistavad õpetatud inimesed, austatakse rahvalikus hinduismis külajumalusi, kes on ühtaegu eestkostvad ja hirmuäratavad, igal kogukonnal on oma lemmikjumalused. 4 1.4. Kommentaarid ja tõlgendamine Upanisadid ja eeposed tegelevad mõningate eriti keeruliste mõistetega, nagu reaalsuse tähendus, ning jutustavad pikki ja keerulisi lugusid, milles esineb tohutu hulk tegelasi. Hulk aega hiljem
armsama tagasi saamiseks, Bellerophon pidas end teistes paremaks... 8 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Üks ühele on võetud Kreeka jumalatest ka ülejäänud olümplased kelle nimi on erinev. 9
1.1 Moslem ja Koraan Moslem on islamiusku inimene, kes usub Allahi ainsusesse, kõikidesse tema prohvetitesse ning prohvetitele antud pühakirjadesse. Samuti usuvad muslimid inglitesse, Viimsesse Kohtupäeva, teispoolsusesse ja saatusesse. Nad on kindlad, et kõik Allahi prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Allahi tahtele. Sõna "muslim" on tegijanimi ja see tähendab "Jumala tahtele allujat". Kõikidel moslemiks pürgijatel tuleb öelda usutunnistus- Ei ole jumalust peale Allahi ja Muhammed on tema sõnumitooja. Islamis on kaks põhilist moslemite rühmitust. Nendeks ususektideks on sunniidid ehk sunnamoslemid ja siiidid ehk siiad. Enamik moslemeid kuulub sunni sekti, see on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid on ülekaalus Iraanis ning ka Aserbaidzaani usklikud on siiidid. Need moodustavad 10-15% moslemistest. Enamus inimesi on arvamusel, et kõik araablased on moslemid. See on müüt. Kõikidest
Jumal ei laseks iial oma prohveti ning sõnumitoojaga midagi nii kohutavat juhtuda, liiati siis veel pojaga, nagu väidavad seda kristlased. Jeesuse asemel nägid kättemaksuhimulised juudid kedagi teist risti löödamas. Inimene võib pääseda vaid läbi isikliku patukahetsuse ning usu Jumalasse. Verevalamine ei ole Jumala andestuse saavutamiseks vajalik. Koraani peamine sõnum inimkonnale on see, et ei ole jumalust peale Jumala ning me peame kummardama vaid Teda, omistamata talle kaaslasi ja partnereid. On vaid Üks Jumal. Ei ole kolmainsust ega mingit muud keerulist müsteeriumi, mis inimese arusaama Issandast segaks. Koraan ütleb, et Jumal on Üks ja Ainus, ta ei ole iial eostatud ega ole ka tema eostanud, ta on Kaastundlik, Halastav, Kõikvõimas ning Õiglane. Me ei tohi iial lasta kedagi, isegi mitte oma enda egot, meie ja Issanda vahele
inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult aset ja sellest tekkinud süütunde vaigistamiseks hakati austama isa kuju kui jumalust (nii tekkis religioon). Ratsionaalse valiku teooria Gary Becker. Majandusteaduslikku lähenemise rakendamine teistele sotsiaalse elu valdkondadele peale majanduse (pereelu, abiellumine, kuritegevus jne). Eeldab et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad, kes püüavad igas olukorras saada maksimaalset kasumit. See lähenemine kogub sotsioloogias aina rohkem poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson. Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt
Maailmakultuurid India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha.
ehitanud, hakkasid rannikul kokku varisema. Chavin'i kultuur suutis ühendada ranniku, mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning
Osiris tõusis üles ja oli sama tugev ning sama julge nagu ennegi. 6 Ra Ra on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. 7 Atum Atum on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum ühendati Raga päikesejumaluseks ja temast sai ,,loojuv õhtupäike". Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. 8 Su Su on Egiptuse mütoloogias õhu- ja tuulejumal. 9 Tefnut Tefnut on Vana-Egiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna.
isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. (Spence 2000) Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust (Kangilaski 2003). Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised 2 pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask (Spence 2000). Muumiaga koos astati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks
annaabi.ee 
