,,Jumalaema kirik Pariisis" Jumalaema kirik mängis raamatus väga olulist rolli. Kirikut ning temas toimunud muutusi oli tihti kirjeldatud lehtede ning isegi peatükkide viisi. Jumalaema kirikus ning selle ümber toimusid suur osa kõige tähtsamatest sündmustest. Raamatu alguses oli kirjeldatud Jumalaema kirikus aset leidnud müsteeriumi, millest sai alguse Pierre Gringoire allakäik, samuti narride paavsti valimist. Samuti toimus Jumalaema kirikus üks raamatu tähtsamaid sündmusi, kus Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjel...
ESMERALDA 1. Esmeralda on väidetavalt mustlane, kuid tegelikult on ta ema Paquette, kes on prantslane. Esmeralda isa oli tõmmu nahaga. 2. Esmeralda ei sobitu oma aega ja miljöösse. Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid...
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Por...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
Ettekanne Victor Hugost Victor Hugo sündis 26. veebruar 1802 Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. ja suri 22. mai 1885 Pariisis Noorukina oli tai isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Oli Prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis k...
"Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda...
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jook...
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem...
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sa...
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinariba...
Victor Hugo Jumalaema kirik Pariisis Referaat Koostaja:Katy-Carmen Kesksalu 1 0C kl. Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajas...
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline sk...
GOOTI STIIL 1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil? Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal. 2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus? Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaun...
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo,...
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Ne...
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur Elerin Luuk 10.klass Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste · Kultuuriväärtuste kaitse · hävitamine KUNST · ·Kohalike võimude eestvõttel ·Loodi komisjonid ajalooliste hävitati feodaale kujutavaid kultuuriväärtuste kaitseks. kunstiteoseid ja ·Asutati Louvre'i kirikukaunistusi. kunstimuuseum (1793), kuhu ·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "v...
Küsimused romaani " Jumalaema kirik Pariisis" kohta. 1. Nimeta Pariisi kolm linnaosa. Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 2. Millises Pariisi linnaosas asus Jumalaema kirik? Vanalinnas 3. Mis ametit pidas Claude Frollo? Ta oli ülemdiakond ning ta oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastan...
«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vast...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
1. Millal hakkas kujunema Kiievi -Vene riik? Miks? ... 2. Nim vanimaid Vana-Vene vürstiriike. Esimene oli Kiievi vürstiriik, teine oli Novgorodi vürstiriik, kolmas oli Vladimir-Suzdalimaa. 3. Milline linn sai 14. Saj Venemaa keskuseks. Kirjelda kindlusehitist. Vt vih. (Kreml). 4. Kirjelda Punasel väljakul asuvat kirikut ( Vasili Blazennõi ). 1555. Aastal algas ehitus. Kirikul on 9 kuplit, tornid/kuplid grupeeruvad keskel seisva Maarja kaitsepühaku kuppelkiriku ümber. Ehitati Ivan Julma ajal. Ivan oli purustanud sõjaliselt tatarlased. Tatarlaste kindluse viimasel päeval (9.päeval) vallutas ta kogu tatarlaste kindluse ja sellele viimasele päevale pühendab ta selle kiriku. Ehitusmaterjalisk on tellis, tampuuridel erinev kõrgus. 5. Kes olid kuulsamad ikoonimaalijad Venemaal? Theophanes Kreeklasne ( Blagovestsenski ikonostaas ja seinad ), targad, sügavamõttelised. Kuulsaim töö Pantokrator. Andrei Rubljov (,,Kolmai...
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutust...
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb ...
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva heitis ta va...
Aleksius II Päritolu Aleksei Ridiger sündis Tallinnas tulevase vaimuliku Mihhail Ridigeri (19021962) ja tema abikaasa Jelena Pissareva (19021959) perekonnas. Nime sai ta 417. aastal surnud vaga Aleksius Jumalamehe järgi, kelle mälestuspäeva tähistatakse õigeusu kirikus 17. märtsil.Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Rüdingeri aadlisuguvõsa harust, kes olid 18. sajandil ümber asunud Venemaale ja võtnud vastu õigeusu. Aleksei vanaisa, Peterburi jurist Aleksandr Ridiger (18701929) kolis koos abikaasa Aglaida (sündinud von Baltz; 18701956) ja oma nelja lapsega Eestisse sugulaste juurde pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal.Tema ema põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolsevike poolt Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aas...
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve t...
Eksamiks õppimiseks kasuta oma konspekti, 10. ja 11. klassi õpikuid ja internetti. Romaani stiil 10-12 sajand. STIILITUNNUSED: On esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil. Jõudis Saaremaale. Ehitised on väga paksude müüridega ja suhteliselt madalad, ning osati ehitada ainult silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoo...
Keskaja Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid ...
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism-ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki 2) Valgustusperiood-valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja 3) Sentimentalism-Nikolai Karamzin- ,,Vaene Liisa" 2)Vene romantism Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järe...
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel....
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest ...
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. ...
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon av...
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud ...
Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasi...
04.04 Minu reis Pariisi Aleksander Rebane Ma käisin Pariisis 2 aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Me käisime mitmes kuulsas kohas. Meiega oli kaasas ka ema sõber Kaire ja ta poeg Illimar. Me lendasime Tallinnast Pariisi umbes 2 tundi. Lennujaamast pidime me minema bussi peale, mis meid otse hotelli viiks, kuid sattusime 1-2 tunnisele linnatutvustus bussile. Buss sõitis kesklinnas ringi ja giid rääkis Pariisi peamistest vaatamisväärsustest. Kui me hotelli jõudsime, siis me puhkasime ja läksime Eiffeli torni. Esimene päev Pariisis Eiffeli torn (La tour Eiffel) on Pariisi kuulsaim ja tuntuim turismiatraktsioon. Eiffeli torni hakati ehitama aastal 1887 ja lõpetati 1889. Eiffeli torni autor on Gustave Eiffel. Torn ehitati algselt Pariisi maailmanäituseks, kuid I Maailmasõja ajal kasutati seda luureraadio mastina. Aastatel 18...
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu ...
annaabi.ee 
