1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks
«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu;
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks. 4. Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse.
sõnavabadus jne) Kui Napoleon III sai troonile, läks ta Hugo'ga tülli ja ta saadeti riigist välja (riigireetur) Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel Kirjutas võõrsil pamflette (,,Napoleon väike", ,,Kuriteo ajalugu"), need keelustati Pr-maal ära. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne Looming: Luulekogud: ,,Oodid ja ballaadid" ,,Sügislehed" ,,Kunst vanaisa olla" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821
sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli
mõistma, et oma lapselikku fantaasiat ei tohiks kunagi „ Ainult südamega näed unustada. hästi.Kõige tähtsam on südamele nähtamatu.“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata. an Pariisis Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Armastus muudab inimesi. `` Phoebust.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis.
Victor Hugo 1802-1885 Suutis end kirjandusega edukalt elatada. Sündis kindrali pojana, ema kasvatas monarhistlikus ja katoliiklikus vaimus. 13. a hakkas luuletama, 17. a vendadega ajalehte välja andma. Alguses oli konservatiisete vaadetega. 20ndate teisel poolel muutus ühiskondlikult aktiivseks, hakkas võitlema ülekohtu vastu. Alustas lüürikaga. Mõjutatud inglise romantikutest (Byron). Luulelooming oli Pr väga populaarne. 1831 ilmus tuntud teos "Jumalaema kirik Pariisis" romantiline romaan. Romantiline hoiak jäi elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Reeglid pidurdavad. Reegliks olgu loomulikkus ja tõde (loomulik) Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Tema külaluuletused said algul suure kriitika osaks, eriti tema luuletust mis külahullust rääkis. Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu
püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes pôrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi pôrgu 9. ring, s. t. kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad pôrgu pôhi reeturid:Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus Taevas siia pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud-uskunud;
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt.
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega s�
kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis
Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park, mis läheb sujuvalt üle metsaks, kujundatakse mitte häirides looduslikku. Sõna "maailine" tuleb mängu, ei hakka tähendama ainult heledat, ilusat, selgepiirilist geomeetria joont - trend, mis jätkub romantilises kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses. Nt Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" - Esmeralda, kes on "mustalne" ja kes tõmmu, mis oli iluideaali vastand, Quosimodo ja Notre Dame - võitles selle ehitise eest. Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid.
Goldmundi kägistada, Goldmundile tuli meelde taskus olev nuga, võttis selle välja ja tappis Viktori. Ta lahkus nende peatumispaigast, eksles külmas ja lumes ning poolsurnuna jõudis samasse külla, kus oli kohanud Viktorit. Seal võttis ta enda hoole alla naine, kes oli üks tema vallutustest ning peatselt ta lahkus sealt. Ta jõudis kloostrisse peavarjule, käis pihil ja pattude eest andestust palumas ning nägi kabelis puust jumalaema kuju, mille välimus ja haaravus teda lummas. Saades teada meistri nime ja elukoha, kes selle oli valmistanud, asus ta teele. Jõudes meister Niklausi ukse taha, palus ta end õpipoisiks võtta. Selleks ta siiski ei saanud aga meister soovitas tal jääda ja kunstnikuks sirguda, nähes Goldmundi joonistatud pilti Narzissist. Olles olnud meistri juures aasta, oli tema kunstiline pool arenenud, tal lubati puust ja savist valmistada kujusid. Kuid meistrile polnud meeltmööda Goldmundi laiskus,
Sileeni tagasi saanud Bakcos oli nõus täitma soovi kõik, mida Midas kuulutas, muutus kullaks. Kuid kullaks muutus ka toit ja jook. Ta palus Bakchoselt abi. Sellest võimust vabastas ta end Paktolose jões supeldes. Paani flöödipuhumise ja Apollo lüüramänguvahelises võistluses kuulutas ta võitjaks Paani. Karistuseks rumaluse eest kasvatas Apollon talle eeslikõrvad, mida Midas varjas früügia mütsiga.Tema juuksur ei suutnud saladust hoida ja sosistas selle maa sees olevasse auku, kust kasvanud pilliroog sosistas selle tuulele ning nii said salduse teada ka inimesed. Tessaalias elas kaunis neiu Koronis, kellesse Apollon oli armunud. Varsti hakkas neiu aga eelistama üht surelikku, arvestamata, et tõejumalat ei saa petta. Apollon sai kohe petmisest teada ja karistas sõnumitoojat, ronka, musta sulestikuga. Ta tappis või laskis tappa Koronise, kuid matusel, tuleriidal hakkas tal kahju ja päästis sündimata lapse
ongi „René“. Teda loetakse prantsuse romantismi rajajaks. Germaine de Staël oli aadlisoost naiskirjanik. Ehk rohkemgi kirjandusteadlane. Uuris Rousseau’d. Oluline teos „Saksamaast“ – see oli üks prantsuse romantismi esimesi teoseid. Ilmunud 1810ndal aastal Inglismaal, kuna Prantsusmaal oli keelatud. Victor Hugo oli põhihoiakutelt ka romantiline. Tema ümber koondusid noored tulihingelised romantikud. Kirjutanud palju luulet. Meile tuntud „Jumalaema kirik Pariisis“. Varases romantilises romaanis on tüüpiline vastandus – blond ja brünett neiu. Blond on siinjuures hea ja õilis ning brünett on pigem halb kuju. Hugol on need aga ümberpööratud. Ka hingeväärtused on tähtsad – Quasimodo, kes on välimuselt eemaletõukav, on hingelt õilis ja ilus. Siin põimub ka teatav hulk realismi jooni, aga eelkõige on see ikkagi romantiline teos. Notre-Dame on tähtsalt kohal, sest Hugo oli suur restaureerimise pooldaja. 12. loeng 28.11
Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2. Suuremaks muutub sümfoonia orkestri kooseis (pillide uuem kooseis) (vaskpillide tõttu) 3
huvitasid inimahvide kasvatatavad täid, kellele nad olid õpetanud ussisõnad selgeks, Leemet tahtis ka inimahvide viisil ussisõnu sisistada ja täidega rääkida, kuid see osutus võimatuks - inimahvid aretasid uusi täisid, kasvatasid ühe kitsesuuruse täi, kelle üle väga uhked olid, Leemetile oli see elukas õõvastav, kuid Pirre ja Räägi rõõmuks viis ta täi rihmaga jalutama, võttis oma sõbrad ka kaasa, täi oli rumal ja püüdis igasse pisikesse auku ronida, kuhu kinni jäi, mindi järve äärde, täi tormas vette, oskas ujuda, kuid triivis kaldast aina kaugemale ja Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Jeruusalemma. Järgmistel päevadel ei suuda Joann nähtut enda teada hoida. Öösel kuuleb ta jälle naiste hääli, ta sängitatakse kivist kirstu ning munk sõidab seejärel mööda jõge põrgu. 39. Rüütlikirjandus ja trubaduurid, tuntumad luuletajad, jutusta mõne loo sisu, Adam de la Halle ja Bernard de Ventadorn. 12. sajandi rüütlikirjanduse keskuseks oli Provincé. Kogu rüütlikirjanduse õitsenguaeg oli 12.-13. sajand. Kahjuks hävitab katoliku kirik selle kultuuri. Trubaduur rüütlisoost kirjanik, pidi olema innovaatiline laulik. Kõige võimsam trubaduur oli Inglismaa kuningas, kes nimetas ennast truvääriks. Rüütlikirjandus e. kurtuaasne kirjandus sai alguse XII sajandi keskpaigas Lääne- Euroopast. See kirjandus seostub Prantusmaaga, kuigi ka Saksamaal oli samalaadne kirjandus.Mõjukaks sai juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Provinces tekib trubaduuride lüürika
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
otsustaks, kumb mängib paremini, kas muusade juht Apollon või Paan. Tmolos valis Apolloni. Midas kui "kõiketeadja" oli selles valikus pettunud ning andis oma arvamusest ka Apollonile teada. Apollon astus Midase juurde ja võttis ta kõrvad pihku ning muutis need eeslikõrvadeks. Kodus sidus ta pähe omale turbani. Juuksed ei mahtunud ära, kutsus teenri ja avaldas saladuse. Teener ei tohtinud saladust avaldada. Te ei suutnud, läks linna taha jõe äärde, kaevas augu ja sosistas sinna auku "Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Ajas augu mulda täis. Aasta pärast kasvasid sinna kõrkjad, mis sosistasid seda saladust edasi. Tantalos: Lüüdia kuningas. Temast rikkamat polnud. Tal lubati jumalatega lauda istuda. Ta arvas, et ta ei erine jumalatest millegi poolest. Ta arvas, et on kõiketeadja. Üks poiss varastas Zeusi templist kuldkoera, Tantalos peitis selle oma lossi. Preester läks sinna ning ütles, et valitsejatel pole kombeks mesti lüüa varastajatega, andku kuju tagasi
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
