Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab
Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds
Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas ka haavata saanud leitnant Julius Kuperjanov) ning Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.
Julius Kuperjanov Eestis on selliseid inimesi, kellele peame oma vabaduse eest tänu avaldama, nii mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks".
a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a. - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a. - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a. - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a. - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a. - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.
......................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel suudeti Eesti sõjaväge aastavahetuseks 1918/19 suurendada 13 000 meheni, neist 600 olid ohvitserid. Kõrvu mobiliseeritud väeosadega moodustati vabatahtlikest territoriaalsed kaitsepataljonid ning erialustel löögiüksused: Julius Kuperjanovi pataljon ja Sakala partisanide pataljonid, spordiseltsi Kalev liikmeist Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. • 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). • 18. jaan. vabastati Narva • 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
· Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alustasid rünnakut vene väed Narva all mille tulemusena vallutati Narva, Jaanilinn. Johan Laidoner 1919 määrati sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra, edutas juhtivatele kohtadele noori andekaid mehi, moodustas vabatahtlikest (koolipoisid ) eriväeosad nt: Kuperjanovi partisanipataljoni, Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille tulemusena olid nad vallutanud suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h Narva, Rakvere, Tartu, Võru ja Valga, siis 1919 aastal, mil Punased olid jõudnud Tallinna alla muutusid asjaolud eestlaste kasuks. Eestlased alustasid Laidoneri juhtimisel hoogsalt vastupealetungi, millest võtsid ka osa siinsed venelased, baltisakslased, soomlased, kui ka
Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919
,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Inglaste abiga oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest kaitstud ja julgustatud. Ka USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 1918. aasta 23. detsembril nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi ka mobilisatsioon mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 14000 meest. Mobilisatsiooni kava oli välja töötatud Julius Kuperjanovi poolt. J. Kuperjanov oli Tuntud Eesti väejuht ja Eesti Vabadussõja kangelane. Enamuse Eesti kaitsejõududesse tulnud meestest moodustasid Esimeses Maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja vabatahtlikud. Edasises sõja käigus mängisid tähtsat rolli 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon
Viljandit ja Pärnut 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma, toimunud pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon, kuid suurepärase võitlusvõimuga paistis silma ka Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid.
aasta 28. novembrit, kui mitusada koolipoissi said Narva all tuleristsed · Järgmise päeva hommikuks oli Narva punaste käes ning raekoja trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun · Eestis algas punane terror- üle viiesaja inimese tapeti, tuhandeid küüditati · 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti väed punaseid tagasi suruma. Saabusid mitmed abiväed (Soome, Rootsi, Taani) · Moodustati vabatahtlikke väeosi (tuntuim Julius Kuperjanovi partisanide pataljon) · Vägesid asus juhtima Johan Laidoner ning tema staabiülem oli Jaan Soots · Neljas tegur, mis eestlastele edu tõi oli soomusrongid ning ka mereväe julged dessandid · 7. jaanuaril hakati tagasi võtma maid. 19. jaanuaril võeti ootamatu löögiga tagasi Narva · 14. jaanuaril vabastati Tartu (Kuperjanov soomusrongidega) · Paju mõia väljadel toimunud lahingus suri leitnant Kuperjanov ning ühtlasi oli see lahing ka otsustavaim
olukorra veelgi keerulisemaks. 20. November 1918 jõuab Konstantin Päts vangilaagrist tagasi Tallinna ning võtab vastu otsuse minna punaste vastu Vabadussõtta. Toimuvad ägedad tulevahetused, kuid lõpuks vaenlase väed taganevad, kuid enne lahkumist õhivad Narva viivad sillad. 29. novembril vallutasid punased Narva ning seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille juhatajaks sai Jaan Anvelt. Eesti üks edukamaid ja osavamaid mehi, Julius Kuperjanov moodustab enda partisaniüksuse, mille keskuseks saab Puurmanni mõis. Mehi liitub siit ja sealt ning moodustub mitu üksust, mis üheskoos tegutsedes jätavad suurearvulise üksuse mulje. Nüüd hakkas Vabadussõjaga liituma suur hulk õpetajaid, haritlasi ja koolipoisse, kes said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök, elamisvagun ja kaitse. 12
sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine
täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga. VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need
Kui põhja Eesti oli vabastatud pöörati peamine tähelepanu lõuna Eesti taas vallutamisele.14.jaanuariks taheti vabastada Tartu seda taheti vabastada sellepärast et taheti teha eestlastele uusaasta kingitust kuna oli lükkatud kaks nädalat edasi ja vana kalendri järgi oli see esimene jaanuar ning see ka õnnestus. Üks vabadus sõja tuntumaid lahinguid oli Paju lahing mis toimus Valga lähistel 30.jaanuaril seelahig peeti valga vabastamiseks ning selles lahingus sai pihta leitnant Julius Kuperjanov kes oli üks nendest kes moodustas Tartumaal partisanide rühmitus 1918. Aasta novembris. 2.veebruaril ta suri ja sellepärast hakkati kutsuma tema salka kuperjanovi partisanideks .Edasi liikusid eesti väed läti territooriumile. Aga sealt tuli peale Koiva jõe juurde jõudmist taganeda sest vaenlane hakkas kiirelt tugevnema ja nende jõud kasvas. 22. Veebruaril 1919 alustas vaenlane kallaletungi Narvale .Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta
Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4. Eesti polk 600 sõdurit 23.dets.-5.jaan. J.Laidoneri mobilisatsioon-14 000 meest Vabatahtlikud löögiüksused: • Kuperjanovi partisanid, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus Vene valged Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi • Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud
vastavalt neil paiknevate relvadega. Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast kasutati soomusronge. Nende valmiduse, kiiruse ja liikuvuse tõttu oli neid võimalik koondada sinna, kus väejuht neid vajas. Kuna soomusrongid olid varustatud suurtükkidega ja suures koguses kuulipildujatega, siis oli nende löögid vaenlase vastu tõhusad. Rongidele olid abiks selleks eraldi moodustatud jalaväepataljonid nagu Scoutspataljon, Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste Maleva Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Esimene Soomusrong sõitis 30. Novembril 1918 Rakveresse, kus sõideti Viru rinde juhataja kindralmajori jutule. Esimeseks ülesndeks andis kindral Tõnisson lüüa punased välja 15 Auvere jaamast, mis asub 15 km kaugusel Tallinast Narva poole. Auvere vabastamist alustati 2. detsembri öösel. Järgnenud päevad toimusid lahingud vaenlastega, mille tulemusel
Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner. Ettevalmistusi uute rahvusväeosade loomiseks alustati kohe peale sakslaste lahkumist. Esimene mobilisatsioon. Laidoneri juhtimisel loodi sellised löögijõulised väeüksused nagu Kalevi malev, sakala malev, Kuperjanovi pataljon jt. Alanud sõjas abistas Eestit inglismaa, kes saatis Soome lahte oma laevastiku ning varustas eestlasi ka relvadega. Tänu inglise laevastikule ei saanud vene laevastik merel operatsioone ette võtta. Soomest ja ka teistest põhjamaadest tuli Eestile appi vabatahtlike. Eesti rahvusvägede peale tung algas 2. jaanuaril 1919. Tungiti kahes suunas Narva ja Tartu. Juba 14. jaanuaril vabastati Narva ja mõne aja pärast ka Tartu. seejärel jätkusid juba Lõuna - Eestis
aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. 7.jaanuaril läks Rahvavägi üle vastupealetungile, edu saavutati Põhja Eestis kuni Jõhvini. 14.jaanuaril said Julius Kuperjanovi juhtimisel Eestlased taas Tartu oma kätte. 18.jaanuaril tulid Rahvaväele appi ka soomlased ning koos suudeti Punaarmee tõrjuda Narva jõe idapoolsele kaldale. 1.veebruaril oli Eestimaa alad vaenlastest täiesti puhastatud.Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada. Säästmaks maad uutest kahjustustest, otsustati sõjategevus viia Eestist välja
2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide Kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
Euroopa, et ellu viia utoopiline unistus üleeuroopalisest revolutsioonist. Punavägi ähvardas seega ka Eestit. 1918.a.sügiseks oli Eesti loonud sõbralikud suhted maailmasõja võitnud liitlasriikide ja Skandinaaviamaadega. 19.novembril sõlmiti Riias leping Eesti ja Saksamaa vahel, mille tulemusena tunnustas Saksamaa Eesti Vabariiki de facto. NÕUKOGUDE VENEMAA PLAANID EESTI TAASVALLUTAMISEKS. 1918.a.sügisel asus Venemaa tegema ettevalmistusi Eesti taasvallutamiseks. Vaenlane koondas oma vägesid Eesti piiride lähedusse. ``Maailma vabastajate`` plaanid olid üpriski lihtsad: pealöök taheti anda Narva-Rakvere-Tapa suunal ning abilöök üle Valga ja Tartu lõunast, eesmärgiga vallutada Tallinn. Merelt pidi maismaavägesid toetama Balti Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22. novembril 1918.a.alustas Punaarmee pealetungi Narvale, kuid nad löödi sakslaste poolt tagasi
Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks. Kestis alla 2 kuu. Eestlaste ebaedu põhjused sõja algul punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid varustusega, mobilisatsiooni läbikukkumine) Paju lahing *31. jaan 1919 *Vabadussõja veriseim lahing *Seal hukkus Julius Kuperjanov *Võideldi paju mõisa üle *Pärast rasket lahingut suudeti vaenlased välja lüüa ja järgneval päeval ilma vastupanuta Valga tagasi võtta Eestlaste edu põhjused 1919. aasta algul- vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik; vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist; vajaliku varustuse saamine), rahvaväe ümberorganiseerimine (sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner; staabiülemaks Jaan
Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
Maatamees). Juhan Kukk- oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 - 2. augustini 1923 Hugo Kuusner- advokaat, kes luges 23.02.1918 Endla teatris manifesti ette Konstantin Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918. Jaan Soots- oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Korp! Sakala vilistlane. Julius Kuperjanov- oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Formeeris Tartu kaitsepataljoni, mis hiljem nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Rüdiger von der Goltz-. oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht Ernst Põdder- kindralmajor, 17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks. Johan Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. 24
10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa.
ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110–120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus
29. nov. oli Narva venelaste käes, kuulutati välja Eesti töörahva kommuun (juhiks Jaan Anvelt), mis oli vastukaaluks EV-le (Lenini plaan näidata kodusõda) venelased hakkasid peale tungima, algas punane terror Pööre sõja käigus dets. tungiti peale, oldi Tlnast 35km kaugusel, enamlased valmistusid mässuks eestlastele tõi jõudu juurde Inglise laevastiku saabumine 1919 alustati vastupanutungi, abi tuli rootsist, soomest, taanist, tekkis vabatahtlikke üksusi nt. Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner, soomusrongid, pitka laevastik tagasilöök: 7.01 Tapa, Rakvere, 19.01 Narva, relvastus paranes sõjasaagi näol 14.01 Kuperjanov+soomusrongid vabastasid Tartu, edasi tungiti Valga poole (koos Tartu koolipoistega - Nimed Marmortahvlil) Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu.
· Anti petlikke lootusi tulevasteks soodsateks majanduslepinguteks. Mõneks ajaks jäi Eesti enamlastele ainsaks aknaks läände. · Tartu rahu oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus · 1939-1940 tühistas NSV Liit täielikult Tartu rahulepingu ja ka praegu ei loe Venemaa Tartu rahulepingut endale siduvaks. K. Vabadussõja tulemused · Kaotati 3600 sõdurit, haavata sai 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks · Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10 000 vangilangenud punaväelase vastu. -----------------------------------------------------------------------------------lisa, v-b isegi parem kui eelmine: Eesti Vabadussõda 1918-1920
sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
