Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Julius Kuperjanov". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuperjanov, leitnant, pataljon, pataljoni, julius, kuperjanovi, rood, ?leitnant, esta, seminar, soomus, seminari, roodu, pealuu, revolutsioon, ohvitserid, soomusrong, rongid, siss, vaenlane, soomusrongid, armee, ?pealuu, ajaga, saata, kolonel, häda, kari, koguni, meelsus, seminaris, retke, partisane, maantee, kalm, õle, kaitseliidu, kindralEluloo referaat
Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. ........................................
referaat julius kuperjaanovist 9 klass
uurimustöö üks osa
Referaat Kuperjanovi jalaväepataljoni kohta, ajalugu Julius Kuperjanovist ja tema tegemistest, Kuperjanovi pataljoni ülesanded rahuajal ja palju muud.
Lühireferaadi vormis biograafia Julius Kuperjanovi elust ja kordasaatmistest.
Põhjalikult kuperjanovi pataljonist
Kokkuvõte Kuperjanovi sõjamehekarjäärist.
Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest
Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule
Põhjalik konspekt 2 lk Vabadussõjast, asutavast kogust,
Kirjutatud peamiselt Laiarööpmeliste soomusrongide tegevusest Vabadussõja esimesel poolel. Lisaks on ka natuke Soomusrongide ehitusest ja loomisest.
Lühikokkuvõte Hillar Palametsa raamatust "Eesti Vabadussõja lugu"
Referaat
Eesti vabadussõda 1918-1920a.
11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust.
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL.RIIGIPÖÖRE VENEMAALASUTAVA KOGU LOOMINE.ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE.NÕUKOGUDE VENEMAA PLAANID EESTI TAASVALLUTAMISEKSVABADUSSÕDA.TAANDUMISE PERIOODMURRANG SÕJATEGEVUSES.PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUDNARVA KAITSMINE.VÕRU JA PETSERI KAITSELAHINGUD.SÕJATEGEVUSE EESTIST VÄLJAKANDUMINE.PIHKVA SÕJAKÄIKLANDESWEHRI SÕDA.LAHINGUD PÕHJA-LÄTIS.SUVISED KAITSELAHINGUD VIRU RINDEL JA PIHKVA ALL.UUS SÕJAKÄIK PETROGRADI ALLA.BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE.NARVA KAITSELAHINGUD 1919. a.SÜGISEL.TARTU RAHU.KOKKUVÕTE.
kirjeldus
Eestis toimunud vabadussõda kajastav töö.
9.klass kokkuvõtlik konspekt, õppematerjal
natuke filmist on ka
Nimed marmortahvlil, arutlus.
lühikokkuvõte, mitte täielik aga siiski sisukas, tehtud osadest teemadest leheküljelt http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm
Millal hakkas vabadussõda ja miks? Eestlaste vastupealetung. Landeswehri sõda. Tartu vallutamine. Tartu rahuleping. Kuidas sõda lõppes, mis olid tagajärjed?
Põhjalik powerpoint esitlus vabadussõja ja sõjaaegsete sündmuste kohta.
I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 %u2013 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 %u2013 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 %u2013 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 %u2013 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 %u2013 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 %u2013 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 %u2013 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 %u2013 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 %u2013 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 %u2013 Compiegne%u2019i vaherahu (I MS lõpp pmst %u2013 relvad vaikivad) 28.06.1919 %u2013 Versailles%u2019 rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS: Franz Ferdinand %u2013 Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks) Gavrilo Princip %u2013 Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.} Philippe Petain %u2013 Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased) Nikolai II %u2013 Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski %u2013 Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin %u2013 Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp %u2013 Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Ferdinand Foch %u2013 Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu David Lloyd George %u2013 Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles%u2019 rahulepingul George Clemenceau %u2013 Prantsusmaa riigimees, osales Versailles%u2019 rahulepingul Woodrow Wilson %u2013 USA president, osales Versailles%u2019 rahulepingul
Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus. Päästekomiteesse kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Iseseisvusmanifesti koostas Juhan Kukk. Ette luges Hugo Kuusner. Esimest korda loeti manifest . Vabadussõda- 28. nov. 1918 tungisid Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega Eestisse VIIMASED HEITLUSED- 1919.a. detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160 000 mehelise armee, suurema osa Narva alla. Suurtükitules hävis suur osa Narva linnast, samuti ümberkaudsed Tartu rahu 2.veebruar 1920- Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus. “igavesest ajast kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 „Veresaun” Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus PILDID.
Vabadussõda 1918-1920 ja sellele järgnenud Tartu rahuleping. Skeem. kaart
Uurimistöö põhjal koostatud esitlus, millel on käsitletud teemat süvitsi. Kasutatud on viitamist, andmed on tõesed ja esitluse on heaks kiitnud 3 ajaloolasest koosnenud komisjon. Kokku 20 slaidi materjali ( kirjandusmaterjal, kus on ka raamatuid). Räägitud on eelsündmustest, sõjast etappide kaupa, eesti vägedest, abijõududest, mõnest lahingust täpsemalt, Landeswehrist, läbirääkimistest ja tuntumatest eesti väejuhtidest. Võtab sõja loogiliselt kokku. Esitlus loodud õppematerjaliks. Sobib esitamiseks nii põhikooli lõpul kui gümnaasiumitasemel.
annaabi.ee 
