1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim Keelustatakse kõik partied peale fašistliku Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel 1926 aastal asus teisitimõtlejate üle kohut mõistma riigikaitse eritribunal, 1927 loodi inimeste meelsuse jälgimiseks OVRA (salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia)
· Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil · Partei kontrollib kogu elu riigis · Tohutu võim julgeolekuorganitel(terror,hirm) · Majandus riigistatud, käsu- ja plaanimajandus · Suur sõjavägi, mille kulud on hiiglaslikud
o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased) · Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. o Saksamaal Gestapo o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga. · Majanduslikud raskused I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus.
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all.
1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas Seim), osades riikides säilis eraomandit (Poolas 75% maad), oli riike, kus maksti omandi natsionaliseerimise eest kompensatsiooni
Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism
Anti luba USA sõjaväeüksusi rakendada Indohiinas. Tulemus: Sõda lõppes USA kaotusega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. 3. Võrdle I ja II maailma USA ja NSV Liidu näitel: kuidas oli korraldatud valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
(alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku
Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis. 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi
Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada. Stalini surm,võimuvõitlus 5
reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10
Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Jugoslaavia erines teistest idabloki riikidest, sest ei allunud Moskva diktaadile ning võttis vastu abi Marshalli plaani kaudu. Idabloki riikidele iseloomulikud tunnused: Tegelik võim kuulus ühele kommunistlikule parteile. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle. Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse
Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed
Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada.
Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV,
õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10
Diktatuuride tüübid autoritaarne totalitaarne fasistlik kommunistlik natsionaalsotsialistlik Diktatuuri tunnused: 1.Autoritaarne riik Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte Muudavad seadusi Rahvas ei saa valitsemisel osaleda 2.Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: Itaalias fasistlik partei Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei NSVL kommunistlik partei 6 Diktatuuride tekkimise põhjused: Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929- 1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia)
Nikolai Karotamm igasse maakonda KK poolt määratud volinikud, kellele teatati, et nad on määratud EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikeks kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel. Arnold Meri ütluste järgi toimus instrueerimine suulises vormis. Volinike ülesandeks oli Meri ütluste järgi kontrollida, et küüditamine toimuks vastavalt ÜK(b)P KK ja NSVL MN ühismäärusele 1949. aasta 29. jaanuarist. Volinikud pidi aitama julgeolekuorganitel maakondades küüditamist läbi viia, kontrollima koos maakondade parteikomiteede esimeste sekretäridega küüditatavate dokumente ja veenduma, et väljasaatmisse vajadus oleks tõendatud, et nimekirjades ei oleks lohakusest, valedest arusaamadest või pahatahtlikkusest perekondi, kes tegelikult väljasaatmisele ei kuulu. Mingeid dokumente volinike määramise või instrueerimise kohta pole leitud, kuid Karotamme märkmetes leiduvad 1949. aasta 9. märtsi lehel märkused ,,KK
"idablokk". Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit (Nõukogude Venemaa tekkis 1917). Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Sotsialistlike maid iseloomustas kommunistliku partei võim, mis kontrollis kogu riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone ühesõnaga kogu ühiskonda. Eriline roll oli julgeolekuorganitel, valimised olid lavastus, majandus oli riigistatud (plaanimajandus), põllumajandus oli enamasti kollektiviseeritud, kultuur oli ideoloogilise kontrolli all ja sõjaväel ning sõjandusel oli keskmisest suurem roll. Kõige arenenumad sotsialistlikud riigid olid (Euroopas) Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia, Poola, kes kuulusid ka sotsialistliku sõprusühendusse. Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-
Väga suur oli kommunistliku Partei pooldajaskond. 1950. aastate keskpaigast hakkasid valitsusse pääsema sotsialistid. NSVL Pidev hirmuvalitsus, repressioonid, massilised arreteerimised, defitsiit, võitlus läänestamise vastu, võitlus läänestamise vastu jne. Idablokk · Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte. · Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Komm. Parteile oli allutatud kogu elu riigis. · Tohutu võim julgeolekuorganitel. · Majandus valdavalt riigistatud. · Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Kesk- ja Ida-Euroopa Punaarmee poolt okupeeritud, NSVL-i mõjusfääris. Kommunistlik diktatuur kehtestati ühesuguse skeemi põhjal. Kommunistlik võim oli ebakindel, rahvas olid rahulolematud. Hiina 1946-1949 Hiina kodusõda, mille lõpus kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera
Okupatsioonivõimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik- demokraatlik valitsus radikaalset majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. 13.Too välja 3 peamist joont iseloomustamaks Idabloki riike: a. Võim riigis oli koondunud ühe kommunistliku partei kätte b. Tohutu võim oli julgeolekuorganitel c. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud d. Suured olid kulutused riigikaitsele, seega oli elatustase madal. Samas sõjaväestatus oli kõrgem kui mujal maailmas. 14.Iseloomusta Stalinistlikku NSVL-i: a. Peale II MS lõppu jätkuvad repressioonid (küüditamine) b. Vangilaagrite võrk GULAG c. Enamik ressurssidest läheb sõjatööstusesse (võidurelvastumine) d
ning nõukogude võim püsis vaid sõjaväeüksuste toel. Võitluseks metsavendade vastu kasutati nii miilitsapataljone, julgeolekuüksusi kui ka sõjaväge. Ebavõrdses võitluses kandsid metsavennad raskeid kaotusi ning 1948. aastaks hakkas nende jõud nõrgenema. 1949. aasta küüditamine esialgu küll aktiviseeris metsavendlust, pikemas perspektiivis aga murdis selle selgroo. 1950- 1951 õnnestus Nõukogude julgeolekuorganitel suuremad metsavendade rühmad hävitada. Aktiivne vastupanu lõppes 1955.-1956. aastal, kuigi üksikud metsavennad jätkasid enda varjamist 1970. aastate lõpuni. Sundkollektiviseerimine ja üliindustrialiseerimine Sõjapurustustele vaatamata säilisid Eestis ja Lätis tingimused tööstuse arendamiseks, nõukogude võim kasutas neid üliindustrialiseerimiseks ehk tööstuse ekstensiivarendamiseks. Eesmärgiks oli kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides ja ühtlasi
Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule parteile (partei kontrollis riigis kõike); tohutu võim julgeolekuorganitel (terror ja hirmu tekitamine, NKVD KGB); majandus oli valdavalt riigistatud (tööstus, kaubandus, piiratud kujul ka eraettevõtlus, tsentraliseeritus, käsumajandus); keskmiselt suurem sõjaväestatus (suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal). 4. külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, põhjused: kahe vastandliku leeri kujunemine Lääne demokraatia ja
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed
Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.
aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga. 1954. aastal moodustati Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB), mis andis märku mõjuvõimu vähenemisest. KGB oli just kui ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, et
Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu ühiskonda hõlmav propaganda. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale
alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid
novembril. Eestlaste jaoks polnud sõda veel läbi, sest neid võitles nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu poolel kuni Teise maailmasõja lõpuni Euroopas. Edasi tegutses ka Vabariigi Valitsus eksiilis, mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn.juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega
kaudu sai ta kõige paremat informatsiooni ja teisest küljest olid nad olulised oma poliitika elluviimisel, repressioonide teostamisel. 1953. aastal, kuid Stalini surma ajal siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati ja moodustati ülivõimas superministeerium, mille etteotsa sai Beria. Sellise suure ministeeriumi eksisteerimine oli Hrustsovi jaoks selgelt ohumärgiks ning tema sihiks sai see, et mingil moel senist mõjukust julgeolekuorganitel ühiskonnas vähendada ja kehtestada julgeoleku tegevuse üle parteiline kontroll. Milline oli lahendus? Lahendus oli see, et 1954. aastal eraldati siseministeeriumist need struktuuri üksused, mis tegelesid riikliku julgeolekuga ja loodi nendest üksustest eraldi riikliku julgeoleku komitee (KGB, tuleb kasutusele 1954. aastal). Riikliku julgeoleku komitee ei olnud ministeeriumistaatuses, oli ainult komitee ning allus otse ministrite nõukogule. Sellega oli
võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile, värvati koosseisu ka ühiskonnakihtide esindajad, vabatahtlikud, või mitte. vi. Võõrsõjaväe kohalolek Nõukogude võimu põlistamisele aitas kaasa Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitel ja olla Moskvale informatsiooni allikaks. Samuti hoida sisemist korda ja reziimi. Sõjaväeliste ja tsiviilide läbisaamine ei olnud kuigi hea. Tsiviilid sunniti välja sõjaväe aladelt. Suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Toimusid ka sagedasid konfliktid elanike ning sõjaväelaste vahel. Eesti NSV-s eksisteeris aastatel 1944-1950 ka oma kaitseministreerium. ,,Sõjavägi" moodustati Punaarmee Eesti 8. laskurkorpuse baasil, mille ohvitserid olid peamiselt eestlased
1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajaloolsiseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli ENSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati
elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajaloolsiseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. · Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441991) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli ENSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati
ÕDE Ta on haige, isa, ära karju ta peale. NIKOLAI Nüüd on nii, et pole ei isa ega õde ega ema. ISA Mine magama NIKOLAI Vastupidi. Vastupidi. Ma ei maga kunagi. Teie magate. Ja magage edasi. Kommunist on surnust üles tõusnud ja tema paradiisis on kõik võrdsed. Eesriie, eesriide ees Homme on valimised. Ja siis saadame välja. Mul on muide täpne plaan. Boriss Kummilt. 7500 perekonda, üldse 22 326 inimest, sh 7582 meest, 9935 naist ja 4809 last. Juhul, kui julgeolekuorganitel ei õnnestu kõiki tabada, on meil koostatud 1906 perekonnast varunimekiri. Kõik. 20 5. stseen Valimiskoosolek ja pidu Õhtune kogunemine rahvamajas. On plaan näidata rahvale trofeefilme. Rahvas koguneb LUMI harjutades Alustame tänase valimiskoosolekuga. Ülesse Kardinad üles. Kähku, kähku, poisid. Koordineerib õhtut Tuleb Nikolai, viskab portupee NIKOLAI Pikali! LUMI
olemas, Moskvas kõikide liiduvabariikide kartoteegid. See ei tähendanud inimese puhul alati seda, et kohe oleks järgnenud repressioon või karistamine. See karistamine võis tulla päevakorrale alles mitmeid aastaid hiljem. Kui ka konkreetne inimene juba riigiametis oli, tema kohta oli teada, et ta oli mõne kodanliku partei liige, kui olud muutusid, siis võidi süüdistusena see esile tuua. Tegemist väga mastaapse andme kogumisega - põhiraskusi lasus mitte julgeolekuorganitel endil, vaid selle andmebaasi algandmed otsisid välja arhiivid. See tähendas seda, et arhiivi ülesandeks oli vastavalt nendele eeskirjadele nendest lähtuvalt arhiivimaterjal läbi töötada - otsida välja, kes olid potentsiaalsed vaenlased. Siin on just selle nõukogude arhiivinduse üks äärmiselt oluline eripära. Võrreldes teiste riikide arhiividega, kus me siiamaani võime leida 20. sajandi
annaabi.ee 
