Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi...
Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv Ajateeni...
NATO Eesti sõjalise julgeoleku tagaja? Riik peab garanteerima oma elanikele julgeoleku. Kuidas väike riik saab garanteerida elanikele julgeoleku näiteks sõjalise ohu eest? Arvan, et ainuke viis selleks ongi liitumine mingi suure organisatsiooniga, mis aitab tagada julgeolekut ka väikeses riigis. Mis on üldse riigi julgeolek? Julgeoleku all peaks mõistma seda, et riigile on tagatud heaolu, ühiskond on stabiilne, majandus areneb, ökoloogiline keskkond on kaitstud ning tagatud on kaitse ka võimalike sõjalise rünnaku vastu. Eesti liitus NATO-ga 2. aprillil 2004. aastal. NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse kõigile riikidele, kes on NATO-ga liitunud. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga kindlustas minu meelest oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti riigile annabki NATO põhilise välise julgeoleku
Organization for Security and Co- operation in Europe Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Milla ja kelle poolt loodi? NATO ja VLO(Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1975. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Alla kirjutas 32 riiki 57 liikmesriiki Euroopast, Kesk Aasiast ja PõhjaAmeerikast "Kolm korvi" 1. Majandus,teadus, tehnika ja keskkond 2. Julgeolek 3. Inimõigused Struktuur Ministrite Nõukogu ja Alaline Nõukogu
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Gerli Lass EV111 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise Organization for Security and Co- operation in Europe) on organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja
säilitada Eesti iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus; kaitsta Eesti riigi püsimist ja arengu jätkumist demokraatliku riigina; edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada globaliseeruvas maailmas rahvusvahelist koostööd arendades eesti rahva, eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi säilimine läbi aegade. Eesti riik kasutab riigikaits esüsteemi välja töötlemisel relvastuskontrolli ja julgeoleku- ja usaldusmeetmete (CSBM) vastavaid sätteid. Selle organisatsioon eesmärgiks on riikidevahelise sõjalise julgeoleku, usalduse ja koostöö süvendamine Minu arvates on ka riigikaitse suur osa Eesti julgeoleku tagamisel. Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks Eesti julgeolekuriskide vältimiseks tuleks kindlasti tugevndada sisejulgeolekut
Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas. Majandussuhted arenesid, kaubavahetus kasvas. (1955 Hallsteini doktriin- Saksa LV katkestab suhted riikidega kes tunnustavad SAKSADV-d . see tühistati) NSVL-Prantsusmaa 1966 külastas Moskvat PR president Charles de Gaulle. Moskva lootis Prantsusmaa abil lääneriikide ühisrinnet peatada. PR astus välja NATOst. PR ja NSVL vahel majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil. Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1973-75 Helsingi protsess. Soome president Urho Kaleva Kekkonen- Moskva ja lääne riikide vahendaja, ajasid laveerimispoliitikat. Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada. Allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,, Rahu julgeoleku ja koostöö nimel" 3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 2 Eesti vabariigi välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja paljuski suurvõimude poolt dikteeritud mängureeglid. Et välissuhtluse põhiülesandeks oli riigi julgeoleku tagamine, oli Eesti eluliselt huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi riikidega. Vabadussõja- aegse koostöö pinnalt orienteerus Eesti tihedale koostööle ja integratsioonile lääneriikidega, milles nähti peamist garanti noore riigi suveräänsusele. Peale Tartu rahulepinguga saadud tunnustust Nõukogude Venemaalt, tunnustasid 1920. aastal iseseisvat Eestit Soome ja Poola. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil peamiselt Prantsusmaa eestvõttel (Pariis soovis näha tsentralistliku Venemaa
Jevgenia Kruglova 11.b ÜRO MAAILMAPANK ÜRO on praeguseks 194 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon,
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. * Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina
ÜRO KOOSTAS: VALERIA SEMENKOVA JA KEVIN LUŠKIN Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 23. juuni 1945 San Franciscos Peakorter New Yorgis Põhikiri jõustus 24. juuni 1945 Liikmeid 194 riiki Keeled: araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse, vene EESMÄRK!?! Eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ja ÜRO Ühines 17.september 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon = United Nations Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu Sekretariaat
“Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias) kiire majanduskasv, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning ülesse ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna. Sellises ühiskonnas on kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadused ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale
JULGEOLEKUSÜSTEEMIS Referaat Juhendaja: pv- mjr Heiki Suomalainen Muraste 2012 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on juba pikkaaega loonud vabadust ja turvalisust. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning eurooplastena on meil õigus elada, õppida või töötada kõikjal Euroopa riikides. Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek väga oluline teema, võiks öelda, et isegi prioriteet number üks. Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeoleku süsteemis omab väga suurt tähtsust ja vajab olulist tähelepanu. (Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia 2010:7-9) Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel määral suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus. Kuritegevust jätkub igale poole, põhilisemad kuritegevus valdkonnad hetkel on näiteks terrorism, küberkuritegevus, korruptsioon, uimastikaubandus ja alaealiste seksuaalne ärakasutamine
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1.Rahu ja julgeoleku Organisatsioon Oma tegevuses kaitsmine maailmas. põhineb paneb OSCE OECD tegeleb 2
Ühiskond Iseseisev töö " Eesti ja NATO " Keit Kaal MO10 Tartu 2013 1)Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid:
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ,,ÜRO" Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14
· Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu, majandusnõukogu, sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus, hooldusnõukogu, sekretariaat).
teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut. 5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast
sekretariaadi tööd Peasekretär on ka: ·Kaitseplaneerimise komitee ·Tuumaplaneerimise komitee ·Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) ·Vahemere Koostöögrupi esimees ·NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu ·NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid MIKS EESTI KUULUB NATO-SSE? · Eestile on NATO peamine välise julgeoleku Võimaldab tulemuslikult tagatis osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt · Säilitada Eesti tagada Eesti riigi kaitse iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning Aktiivne liikmelisus NATO-s rahva turvalisus jääb alatiseks Eesti
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt
kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi
1949. aasta Märtsiküüditamine 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni viidi Eestis läbi massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus Eesti NSV Ministrite Nõukogu kolme täiesti salajase määrusega määrati Eesti ,,kulakute"
1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek NATO- austati: 4 aprill 1949 Washington (USA) loodi Kanada peaministri Lester Pearsoi idee alusel. Eesmärgid ,ajendid: 1) mure saksamaa ja NSVL pärast 2)NSVL sõjalise võimsuse kasv 3)poliitiline- ja ideoloogiline ekspansioon Ida- ja Kesk-Euroopas. 4) omavaheliste tülide lahendamine rahumeelselt 5) Iseseisvuse ja julgeoleku ohustumise korral konsulteeritakse üksteisega 6)liikmesriikide territoriaalne terviklikkus NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded :
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat
-1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat -olulisemaid väliseid atribuute valimised -Eesti NSV Ülemnõukogu: poolthääletanute arv ei langenud alla 99,5% / iga valimisega suurenes koosseis 2/3 võrra Partei kilp ja mõõk -NKVD siseasjade rahvakomissariaat: ühiskondliku korra tagamine -NKGB julgeoleku rahvakomissariaat: riiklik julgeolek, luure ja vastuluure -1954 KGB Riikliku Julgeoleku Komitee: ühiskonna jälgimine / kontrollimine / nõukogudevastaste kavatsuste mahasurumine / välis- ja vastuluure korraldamine / kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine / eriside kindlustamine / välisraadiojaamade segamine / välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse
• Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast. • Kokku on erinevates sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud ligi 2000 Eesti sõjaväelast Miks Eesti kuulub NATO-sse? • Eestile on NATO peamine välise Võimaldab tulemuslikult julgeoleku tagatis. osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning • Säilitada Eesti kõige otstarbekamalt iseseisvus ja tagada Eesti riigi kaitse. sõltumatus, territoriaalne Aktiivne liikmelisus NATO-s terviklikkus, jääb alatiseks Eesti põhiseaduslik kord ning peamiseks julgeoleku- ja rahva turvalisus. kaitsepoliitika prioriteediks.
hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusidiikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre.
NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950.aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent alla 99,5. NSV valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Saadikute roll oli tähtsusetu, sest nad pidid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1954.aastal loodi Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele
1975. aasta juulis põkkusid orbiidil USA kosmoselaev Apollo ja NSV Liidu kosmoselaev Sojuz · USA ja Hiina suhete paranemine. Hiina suhted Nõukogude Liiduga olid 1960. aastatel kiiresti halvenenud. 1969. a. toimus Hiina ja NSVL vahel verine piirikonflikt. 1972 külastas Nixon Pekingit. USA Hiina-poliitika osutus edukaks. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas aga tihenes, sest nüüd sekkus sellesse ka Hiina. 3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess pingelõdvenduse sümbol · 1966. aastal esitas VLO ettepaneku korraldada Euroopa julgeoleku probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi. · Lääneriikide ja NSVL vahendajana läbirääkimiste ettevalmistamisel etendas Soome president Urho Kaleva Kekkonen · 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi:
välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. STRUKTUUR Välisministri alluvuses on ministri kantselei ja siseauditi osakond. kantsleri alluvuses: poliitika planeerimise osakond, protokolli osakond, diplomaatilise julgeoleku osakond, asekantsler poliitikaküsimustes (poliitikadirektori osakond, poliitikaosakonnad, pressi- ja infoosakond), asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes(välismajanduse ja arengukoostöö osakond), asekantsler Euroopa Liidu küsimustes (Euroopa Liidu osakond), asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes (juriidiline osakond, konsulaarosakond), asekantsler haldusküsimustes (rahandusosakond, haldusosakond, infotehnoloogia osakond, personaliosakond, sekretariaat). 4
ritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Pärast Eesti ametlikku liitmist NSVLiga arreteeriti inimesi 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941. aasta veebruaris ja märtsis eraldati senine Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (GUGB) koos mõnede allüksustega Nõukogude Lii- du NKVDst ning moodustati nende baasil Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (edaspidi NKGB). Ümberkorraldus viidi Eestis läbi 1941. aasta märtsis ja aprillis. 8 Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvako- missar Boris Kumm, kes määrati 1941
Ühinenud rahvaste organisatsioon ÜRO Eesmärk rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine inimõiguste ja rahvusahelise koostöö tagamine lahendab rahvusvahelisi probleeme sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga. Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome Euroopa Liit EL Põhiülesanne kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamine EL piires. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon OSCE OSCE Püüab konflikte ennetada kriise ohjata aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (maailmaorganisatsioon) Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast).
teine kokkulepe käsitles strateegilise relvastuse piiramist (mõlemad riigid jätavad oma tuumarelvade kandurid praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid
ÜRO Koostaja: Karmel Piirimaa Sissejuhatus ÜRO on 2012. aasta detsembri seisuga 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO peakorter asub New Yorgis ning peasekretär on korealane Ban KiMoon. Eesti ÜROs Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadik ÜRO juures New Yorgis on hetkel Margus Kolga ja Genfis Jüri Seilenthal.
Järgnev referaat teeb selgeks, mis on ÜRO üldises mõistes ja millega tegeleb. Saab lühida ülevaate ÜRO ajaloost ja peakorterist. Saab teada täpsemalt ÜRO organisatsioonidest ja millega tegelevad ning Eesti osast ÜROs. 3 2. Ajalugu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime.
berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid Soome välis - ja julgeolekupoliitika kujundamine seisneb peamiselt järjekindlal ja tõhusal vä-
ÜRO LI MERILA, KARL TETSMANN, KRISTO REGELIN, ALAN-MARCUS ARON ÜHINEMINE · ÜRO asutati asendamaks varasemat Rahvasteliitu. · 14.8.1941 avaldasid F.D. Roosevelt ja W. Churchill Atlandi harta. · Harta sisaldab nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevatest põhimõtetest. · 1.1.1942 liitus hartaga 20 riiki, allkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon. · 10.1943 allkirjastati Üldise Julgeoleku Deklaratsioon. ÜHINEMINE · Aprillis 1945 allkirjastati ÜRO põhikiri ning see jõustus 24.10.1945 · Peakorteri asupaigaks sai New York. · Üro ametlikud keeled: inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania · Eesti ühines 17.09.1991 EESMÄRGID · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine. · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste ja majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Organisatsioonist Loodi 26. juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO peakorter New Yorgis NATO Loodud 1949 28 liikmesriiki Eesti liitus 2004 ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks Ühe liikmesriigi vastane rünnak = kallaletung kogu ühenduse vastu NATO tegevus: Kriisiohjamine; Rahuvalve ja rahutagamisoperatsioonid; Fundamentaalsete kaitsekohustuste täitmine. Eesmärk: säilitada Euroopas rahu ja stabiilsus EL Eesti ühines 2004
11b klass Viljandi 2003 Sisukord Sissejuhatus............................................................ 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab
NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateegiline juhis,millega on tagatud 10-15 aastat Allinssi prioriteedid. Eesti maavägede kasutavuse initsiatiivi seisukohalt,et kõik maaväeüksused oleksid jätkusuutlikumad ja ka ümberpaigutavamad on vägagi kasulik ja lisaks kõigele toetab see initsiatiiv sõjaliste võimate loomist.Ja see juba annab võimaluse ka Eestil panustada NATO julgeoleku süsteemi.See tähendaks meile osalemist nii rahutagamisoeratsioonidel (nt.Kosovos),kui ka kaugemal(Iraak,Afganistaan).See oleks meile lausa rahvuslik huvi,sest ebastabiilsus Allianssi võib põhjutsada salakaubandust ja põgenikelaineid,mis ühtlasi mõjutaks ka meie enda majandust ja ühiskonda. 2002. aasta novembris loodi Prahas NATo tippkohtumisel sõjalise transformatsiooni ühe tähtsaima eesmärgina NRF( NATO Response Force) mis tähendab maa-,mere-ja õhuväge
Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 1991. Aastal 2004 võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Kui suur roll on Eestil maailmapoliitika kujundamisel? Eesti on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tagab Eestile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. ÜRO eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus,- sotsiaal,- kultuuriliste- ja huminitaarprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. Tänu sellele sai Eesti sõbralikud suhted teisete riikidega. Eesti on osalenud ka rahu ja julgeoleku tagamisel. Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige alates 29. märtsist 2004. Eesti
............................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine............................................................................... 3 Miks algasid vabadusliikumised Saksamaal ja Kreekasolulisemad sündmused ja tulemused.............................................................................................
annaabi.ee 
