Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisarvestuse eksami kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötasu, otsekulud, elekter, kommunaalkulud, üldkulud, müügijuht, raamatupidaja, kontoriruum, kaubamärk, püsikulud, otsesed, omahind, kohver, tegevusmaht, müügihind, muutuvkulud, kaudsed, täisomahind, müügitulu, tootmiskulud1. aasta 2.aasta 3.aasta Turustuse ja üldjuhtimisega seotud kulud: 2,014 2,015 2,016 Turustuskulud Reklaamikulud Turustamisega seotud transp.teenused 1,500 1,500 1,500 Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400 Valveteenused Hoonete/ruumide korrashoiukulud 120 120 120 Hoonete/ruumide remondikulud 580 2,000 Hoonete kindlustus 660 670 670 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 400 400 400
C Majandusraskuste korral võib valuuta fikseeritud (püsi-)kursi hoidmine olla riigi keskpangale kulukas D Arbitraaži mõjul ühtlustuvad valuutakursid eri riikide rahanduskeskustes E mul on erinev arvamus (milline?) 4. Kavatsete avada uue tooteliini. Soovite saavutada tegevuse tasuvust (marginaali) 30%. Brutomarginaal peaks olema 45% käibest. Keskmine müügitulu peaks prognoosi kohaselt olema 5 000 000 kr. Kui suured võivad olla püsikulud, et planeeritud tasuvus (rentaablus) oleks saavutatav? A 750,000 kr. 5,000,000 B 3,500,000 kr. 2,250,000 45% C 2,250,000 kr. 750,000 püsikulud D 500,000 kr. 1,500,000 30% E mul on erinev arvamus (milline?) 5. Milliseid aspekte tuleb arvesse võtta investeeringute hindamismeetodi valikul?
d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500
tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus:
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2
määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid
muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu 38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad
pikkus, vahetuskoefitsient) Esialgu planeeritakse avada lastehoid esmaspäevast-reedeni kell 07.30-18.00; kolmandal aastal peaks pakutav hoiuaeg laienema ka õhtutundidele ja nädalavahetustele. 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus (kindlustusettevõte, maksumus) 100 aastas varadekindlustus 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Kristiina Aun juht, osanik raamatupidamine, 800 üldjuhtimine, reklaam 9 Kadri Arm juht, osanik personal ja 800 tegevküsimused 4.5.2
vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) Antud äriplaanis kirjeldatakse OÜ Klaasimaailm missiooni, visiooni, ettevõtluskeskkonda, turustamist ning samuti esitatakse finantsplaneerimise aruanded ja arvutused. Äriideeks on PVC akende müük. OÜ Klaasimaailm on ettevõte, mille osanike hulka kuulub 4 inimest: üks on tegevjuht, üks on raamatupidaja ja ülejäänud kaks on müügijuhid. Ettevõte vajab äriplaani käivitamiseks laenu. Pangalaen võetakse kuuekuulise maksepuhkusega (esimesed 6 kuud). Annuiteetlaen võetakse 100 000 EEK-i, kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast. Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2
kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata
Elekter kWh 0,1 1000 100 4.4.6. Tootmisvõimsus Esialgu plaanime hoida ettevõte avatuna esmaspäevast reedeni kell 8:00-20:00, edaspidi laiendada lahtioleku aegu ka nädalavahetusse. 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 100 aastas varade kindlustus. 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Tanel Õunas juht, osanik tööruumid, ~ 460 üldjuhtimine Gregor Johannson juht, osanik Töö korraldamine, ~ 460 raamatupidamine, veeb 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 4.6. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
2016 2017 2018 KOKKU 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus Kulu liik Toote/teenuse nimetus 1.toode: NFC 2.toode: 3.toode: kaart TOOTMISKULUD 0,7 eur/tk Tootmise otsekulud 1. Tooraine maksumus 2. Tootmistöötajate töötasu - 3. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 11 4.Töötuskindlustusmaks - jne Tootmise üldkulud 1. Tootmisjuhtide töötasu 2. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 3. Töötuskindlustusmaks - 4. Ruumide rent tasuta (MEKTORY) 5
· Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu.
kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu koos maksudega jms. Näide 2-3 Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust
Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused Ettevõtjaks saamisel on valida kolme erineva võimaluse vahel: · tegutseda frantsiislepingu alusel · osta tegutsev ettevõte · rajada põhimõtteliselt uus ettevõte (asutamine) 3.1. Frantsiis Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Omakapitali sissemaksed Laenud Muud allikad RAHALISED ALLIKAD KOKKU Materjalid, kaubad Tootmisega seotud tööjõu kulu Kommunaalkulud Juhtkonna palgakulud Transport Ja muud kulud Laenuintressid Laenude tagasimaksmine
sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode)
Majutus + toiduvalmistamine - Jahi- ja kalastusturistidele (250 500 krooni) Suitsusaun - suitsusauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted (400 kr tund + õlu ja suupisted) Saaresaun - sauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted (150 kr tund + õlu ja suupisted) Telkimine - telkimiskoht, soovi korral telk, vesi, elekter jm lisateenused (50 kr öö + lisateenused) 32 Äriplaan Jalgrattarent - talul on 10 jalgratast (100 kr tund, 300 kr päev) Ringreis Saaremaal - 3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi
c) Q, AP ja MP kõveraid; d) Q, MP ja AP kõveraid. 19. Joonise 1 kohaselt: a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis;
Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)
Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)
Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM)
annaabi.ee 
