docstxt/129690821280201.txt
docstxt/13170579554545.txt
Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil ...
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis ...
X0 Xn n Neg_kesk 0 10 10 F1 -0.5415568 F2 -3.1408347 X F1 F2 Funkts 12 10 8 6 4 2 0 0 2 4 Max_paaritu Number 0.7062061828 5 2.5760694459 5 Funktsioonide uurimine F1 F2 2 4 6 8 10 12 F1 F2 12
Esmastele vajadustele järgnevaid vajadusi nimetas ta kultuurivajadusteks, millele sissetulekute kasvades hakatakse kulutama rohkem. Ta väidab, et kui reaalne sissetulek inimese kohta kasvab, kulutavad nad rahvuslikust produktist rohkem valitsussektori kaudu, makstes ühtlasi ka rohkem makse. Empiirika ei ole seda väidet tõestanud. Valitsuskulud on küll kasvanud, kuid on riigiti väga erinevad. 3. Mida väidab esimene heaoluteoreem e heaolu põhiteoreem? Selgita joonise abil selle sisu. Heaolu põhiteoreem väidab, et täiusliku konkurentsi tingimustes korraldab turg ressursside efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks. Ressursside niisugust jaotust, kus kellegi olukorda pole võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto-optimaalseks (või Pareto-efektiivseks) jaotuseks. Esimese isiku kasud
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19
.................. joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise formaat A-3 Vundamnedi plaan M 1 : 100 Vundamendi fragment teljel ,,A" Joonise formaat A-3 Vahelae paneelide paiknemise plaan M 1:100 Joonise formaat A-3 Hoone põhiplaan M 1:100 Joonise formaat A-3 Hoone lõige 1 1 M 1:50 (100) Joonise formaat A-3
valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk asub joonise alumises parem-poolses nurgas toetudes kahe küljega vastu raamjoont (joonis 4)
korral muuta. NB! Valikurida lõpeb alati kaksik-punktiga (koolon). – – kooloni järgi on näidetes alati kujutatud kasutaja poolt tehtud valik, näites on valikuks "Items" (objektid), mis on tehtud "I" sisestamisega; – – kolmnurk Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida arvutil eelnenult tehtut. Kui kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab:
Eseme joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Räägitakse, et joonis on tehnika keel. Ka kõige detailsem sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Joonised sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiis ehk vabakäe joonis, mis on valmistatud vabakäel silmamõõdu järgi. Sisult on eskiis samaväärne mistahes joonisega. Eskiis tehakse põhiliselt uute toodete ja nende kavandamisel. Nad on aluseks joonise valmistamisel. Eskiisi valmistamiseks läheb vaja paberit, pehmemat pliiatsit ja kustukummi. Õpilastel on eskiisimiseks soovitatav kasutada ruudulist paberit, millel on horisontaalseid ja vertikaalseid jooni lihtsam tõmmata. Proportsioonide osas lubatakse eskiisidel mõningaid kõrvalekaldumisi, sest vabakäel silmamõõdu järgi joonestamisel on eksimised proportsioonides paratamatud. Muus osas peab aga eskiis olema korrektne ja
alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel (WTP/WTA). 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge - turu suutmatus tagada täiuslikku, so igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalu. Ressursid pole effektiivselt jaotatud. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. konkurentsiga, konkurentsitu. Selgitada joonise abil Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist vähendaks · Paljud keskkonnaressursid on avalikud kaubad Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Riided Ookeani kalavarud Suurlinna tänavad Konkurentsitu Kaabeltelevisioon Õhu kvaliteet Looduspark Looduse
16 Kinnitas 7 Leht: Tähis: Formaat: TTK (+grupi tähis) IG01.00...... 70 20 Joonis 4. Kirjanurk joonise esimesel lehel. Kirjanurga näidis joonise järjelehtedel ja tükitabelil õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- ja transporditeaduskonnas Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
• Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp • Description - saab lisada kihile selgitava kirjelduse, kommentaari. • Korralduse käivitamine: Nuppmenüü: Text -> Single Line Text Rippmenüü: Draw -> Text -> Single Line Text Käsurida: text Käsu TEXT korral tuuakse käsureale viip Specify start point of text or [Justify/Style]: MÕÕTMESTAMINE
Esimesest antakse lühi- ülevaade juhendi teises osas, teist me aga ei käsitle (märgime vaid, et interneti vahendusel saab jooniseid ja nende koostisosi kogu maailma ulatuses kiiresti vahetada). Üleminekul versioonile 15.0 on tarkvarafirma Autodesk teinud joonestuspaketis AutoCAD küllalt palju täiustusi, mis peaksid muutma joonestusprotsessi mugavamaks ja tõstma töö produktiivsust. Siia valdkonda kuulub muu hulgas ka mitme joonise üheaegse avamise võimalus, mille abil saab jooniste fragmente ühelt jooniselt teisele kiiresti kopeerida. Lisaks nimetatule pakub viimane versioon suure hulga uusi võimalusi jooniste modifitseerimiseks ja vaatlemiseks. Neid võimalusi suudame meie kaheosalises lühijuhendis käsitleda paraku vaid möödaminnes. Joonestuspakett AutoCAD on ühilduv paljude teiste tarkvarapakettidega. Ühilduvuse all peetakse siin silmas mitmeid informatsiooni vahetamise võimalusi erinevate pakettide vahel
Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Referaadi vormistamine 4 · Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Alatskivi loss 2.6 Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud kasutatud kirjanduse hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab.
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4
täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale.
GeoGebra kasutusjuhend www.geogebra.org 1. Menüüd ja nupurida 1. Nupud ja nende tähendused: a) - osutamine, lohistamine b) - punktide fikseerimine c) - sirge ja selle osad, vektor d) - elementaarsed konstruktsioonid e) - hulknurgad f) - ringjoon ja selle osad g) - mõõtmine h) - geomeetrilised teisendused i) - joonisele lisamine j) - joonise toimetamine Iga nupu alt avaneb menüü, kui klikkida hiirega nupu all paremas nurgas olevale kolmnurgale. 2. Kolmnurga joonestamine 1) Vali menüüribalt uue punkti joonestamise vajutades nupule . Nüüd kanna need punktid GeoGebra ekraanile, vajutade kolm korda ekraani erinevatesse kohtadesse. Ekraanile peavad ilmuma kolm punkti: A, B ja C. Nüüd selleks, et saada kolmnurga ABC peame ühendama need punktid lõikudega. Selleks valime menüüribalt vajutame selle
tan x tan x Lihtsustage funktsiooni avaldist. 2) Lahendage võrrand sin x cos2 x 1 vahemikus x 2 ;2 . 16. (20.05.2002, I, 15 punkti). Vaatleme funktsioone f x cos 2 x ja g x cos x . 1) Avaldage cos 2 x suuruse cos x kaudu. 2) Lõigul 0;2 a) lahendage võrrand f x g x ; b) joonestage ühes ja samas teljestikus funktsioonide f x ja g x graafikud; c) leidke joonise abil x väärtused, mille korral f x g x . 17. (20.05.2002, II, 15 punkti). Vaatleme funktsioone f x cos 2 x ja g x sin x . 1) Avaldage cos 2 x suuruse sin x kaudu. 2) Lõigul 0;2 a) lahendage võrrand f x g x ; b) joonestage ühes ja samas teljestikus funktsioonide f x ja g x graafikud; c) leidke joonise abil x väärtused, mille korral f x g x . 18. (30.05.2002, T, 15 punkti)
Terviku leidmine Leiame terviku 1% kaudu. Näide 1. Laural on loetud raamatust 40 lehekülge. See on 20% raamatu lehekülgede arvust. Mitu lehekülge on selles raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%. Leiame arvu, millest 1% on 2. 100 · 2 = 200 Vastus. Selles raamatus on 200 lehekülge. Näide 2. Osa arvust on 12, osamäär on 0,5. Leiame selle arvu ehk terviku. 12 : 0,5 = 24 Vastus. Arv on 24. Näide 3. Liha kaotab keetmisel 35% oma kaalust. Kui palju peab olema toorest liha, et saada 2,6 kg keedetud liha?
= () x on sõltumatu muutuja ehk funktsiooni argument, y on sõltuv muutuja ehk funktsiooni väärtus, f on funktsioon ehk arvutusreegel, kuidas muutujast x saab arvutada muutuja y väärtust. Näide: Olgu funktsiooniks () = 5 - 4 . Leiame funktsiooni väärtuse y sellel kohal, kus = 3. (3) = 5 3 - 4 = 11 MÄÄRAMISPIIRKOND on selliste x-de hulk, mille puhul saab funktsiooni väärtused y välja arvutada. Määramispiirkonda vaadatakse joonise x-teljelt. Tähis: X Näide: Funktsiooni y x 1 määramispiirkond on X 1; MUUTUMISPIIRKOND on funktsiooni kõikvõimalike y-i väärtuste hulk. Muutumispiirkonda vaadatakse joonise y-teljelt. Tähis: Y Näide: Funktsiooni y x 1 muutumispiirkond on Y 0 ; Näide: Funktsiooni y 2 x x 2 muutumispiirkond on Y ; 1 NÄIDE: Olgu antud neli funktsiooni: a) Leida funktsioonide väärtused, kui = -2 .
4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi
vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. 7. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 8. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel. 9. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud objekti tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita. 10
Biomeetria eksamiks ·Konstrueerige sagedustabel tunnusele"hommik" ---- insert PivotTable, joonise tegemisel copy andmed kõrvale (ilma grand total lahtrita) ·Diagrammi kujundamine - kustutada legend ja joonise pealkiri; y-telje põhikoordinaatjooned helehallid katkendlikud; y-teljele nimetus 'Tudengite arv'; x- teljele nimetus 'Mida te tavaliselt hommikul sööte?' ja tõstke see joonise sisse; telgede ühikute kirjasuurus 10 ja nimetustel 12 punkti; y-telje maksimum 29 ja miinimum 0 ühikut ning ühikute vahe (major unit) 5; tulpade vahe 120%; jooniseala (Chart Area) ümbert hall kastijoon kustutada; hall kastijoon teha ümber jooniseala (Plot Area) ·Suhteline sagedus grupi vaatluste arv/kõigi vaatluste arv. Home sakil saab teha protsendiks ·Pidevate arvtunnuste jaoks on vaja klasse. Klasside arvu leiab võttes vaatluste
................................................................................................. 3. DIAGRAMMIDEL ON KUJUTATUD MULLAPROTSESSE KUJUNDAVAID TEGUREID. NIMETA NEED: 1P - ................................................... _ _ _ _ - ........................................................... KIRJUTA MULLAPROTSESSIDE NIMED VASTAVA JOONISE ALLA. LISA TÄHT KAARDILT, KUS SEE PROTSESS ESINEB. 6P B A D
Selleks on vaja: kriitpaberit (kõlbab isegi reklaamtrükise värvidega katmata pool), tahma printer või paljundusmasin, sile puitpind, triikraud ja käärid. Trükkplaadi joonis tuleb joonistada või ümber kopeerida peegelpildis tavalisele paberile või arvutisse, sõltuvalt sellest, kas teil on printer või paljundusmasin. Ühesõnaga joonis tuleb paljundada kriitpaberile. Trükiste arv võib olla sõltuvalt vajadusele. Nüüd võetakse trükkplaadi toorik, mis eelnevalt on lõigatud joonise mõõtu ja vase pind puhastatud atsetoni või nitrolahustiga. Kääridega lõigatakse kriitpaberile kantud joonis välja selliselt, et kahelt poolt üle joonise jääksid paberi 2-3 sm. ,,kõrvad". Seejärel asetatakse joonis näoga trükkplaadi tooriku vasega kaetud pinnale ja keeratakse ,,kõrvad" teisele poole trükkplaati. See on vajalik, et paber triikimisel ära ei nihkuks.Triikida tuleb siledal puidust alusel ühtlaslt, ringidena ja mitte tugevalt. Kuumus ei tohi olla liiga suur
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse
Skeemid Diagrammid Graafikud Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi. Kõige kaalukama osa erialajoonistest moodustavad masinaehituses ja ehituses kasutatavad joonised. Neid nimetatakse vastavalt masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks Joonestustehnikad Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka kasutates arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklid, lekaalid. PLIIATS · Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. · Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B. JOONESTUSPABER Joonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A1-594x841; A0-841x1189.
kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Võru Vene Gümnaasium Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud töö lõpus kasutatud kirjanduse nimekirja hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab.
2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18
sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass,
Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili varianti numbriga 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on tempermalm. Detaili joonis on toodud all. Stantsimisviis Sellise kujuga detaili saab valmistada nii stantsimisvasaral kui ka väntpressil, ning kasutades nii kinnist kui ka avatud stantsimist. Reaalselt, otsuse langetamiseks oleks vaja teha majanduslikke arvutusi. Vaatleme detaili avatud stantsiga tehnoloogiat väntpressil1. 1 Ma ei too siia väntpressi joonise ja töö põhimõtteid, kuna nad on juba olemas metoodilises juhendis, ning ma ei näe põhjust nende kopeerimisest siia. See ei kontrolliks nagunii minu teadmisi. Stantsise joonis Selleks, et saada stantsise joonist, esiteks teeme detaili joonise. Paneme tähele, et joonisel puuduvad 6 ava diameetriga 10 ning detaili sümmeetriateljega risti olev ava. See on nii sellepärast, et neid avasid ei tehta kuumpressimise teel, vaid puuritakse hiljem.
Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule
Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht? Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme
Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5. Kuidas on omavahel seotud töörahulolu ja motivatsioon? mida rahulolevamad ja motiveeritumad on ettevõtte töötajad, seda enam panustavad nad oma tegevusega ettevõtte arengusse ja ühtse eesmärgi saavutamisse. Rahulolevad töötajad on
-r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5); b) kalle l:2. Joonise nd6t'kava Ml;100, 16. o l .tc 0 I 2 3 4 5n + Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/.
-r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5); b) kalle l:2. Joonise nd6t'kava Ml;100, 16. o l .tc 0 I 2 3 4 5n + Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/.
Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised andmed on veebiallika kirjes (andmestik veebiallika kohta) viimasel kohal? Vali üks: veebiaadress ilmumiskuupäev veebiajakirja nimetus
Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige
Seetõttu tuleb graafikuid, tabeleid ja statistikat koostada kriitilise pilguga. Sagedasemad graafikute tüübid · sektordiagramm näitab terviku osi · tulpdiagramm näitab eri kategooriate hulki · joondiagramm näitab loendatud andmete jaotust ajas, hea kasutada trendide visualiseerimiseks Graafikute koostamine 1. Mõtle hoolikalt, milliseid andmeid soovid joonisel kujutada ja mis on joonise eesmärk. Sellest lähtuvalt vali sobiv graafik. 2. Mõtle telje ulatuse ja ühikute peale. Mis on sinu andmete väikseim ja suurim väärtus? Kas teljed on lineaarsed? Kas peaksid telge alustama nullist või kui ei, siis kas muust punktist alustamine moonutab joonisel kujutatut? 3. Vali esitluselemendid. Näiteks kui kasutad sektordiagrammi, vali sektorite värvid ja varjustus. Otsusta, mis sümboleid andmekogumite tähistamiseks kasutada. Jooniste koostamine
alläärel 2. Varruka 3 4 45 3 4 4 5 - - - - alläärel Allikas: Kivilo Õmblemine, 1984, lk 174 Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Igal joonisel peab olema joonise sisu avav allkiri (kaldkirjas). Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale. Joonisel kasutatud tähised tuleb lahti seletada kas joonise väljal või tekstis. Kõikidele töös kasutatavatele joonistele tuleb eelnevas
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt
10 Tabel 1. Infoühiskonna põhiideed ja nende rakendamine. (Praust,V. 2001:34). Infoühiskonna põhiideed Veebiaadress Inimene saab teada, milliseid andmeid riik tema kohta kogub. http:--x-tee.riik.ee- Lihtne ja tasuta luua meiliaadresse http:--www.hot.ee; http:--www.mail.ee- Internetipanga teenused kättesaadavad http:--www.neti.ee-cgibin-teema-ARI-Rahandus- ON-LINE- 5 Joonised 26. Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. ,,Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, joonised, skeemid ja fotod. Joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Joonis 1., Joonis 2. jne). Jooniste loendid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega lisatakse sisukorra juurde. (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption ja jooniste loendid menüüst Insert-Index/Lisa and Table/tabel- vaheleht Tables of Figures). 27
Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks siis kui tema üks haar asub ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti ekraaniga. 15. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema lihtsad, mõõdetavad ja piltlikud. 16. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge´i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristisomeetria meetod. 17. Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all. Objekti kuju, suuruse ja tema osade vastastikuse asendi kindlaks tegemist joonise järgi nim joonise lugemiseks. 18. Mis on punkti koordinaatid? Arvud, mis saadaksepunkti kordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga. 19. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot z koordinaatlõik Esikvoot y koordinaatlõik Külgkvoot x koordinaatlõik 20
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist.
Kõigepealt paneme tähele, et tekstis pole midagi öeldud selle kohta, millisel tasapinnal toimub liikumine. Seetõttu eeldame, et liikumine toimub maapinna tasapinnal (või maapinnaga paralleelsel tasapinnal). Seega raskusjõudu arvestada siin ei tule, kuna jõud m g on risti liikumise tasapinnaga, ainukeseks arvestatavaks jõuks ongi tekstis nimetatud tõmbejõud F . Teeme joonise, suunates x-telje mööda nimetatud sirgjoont. Seejuures on alati lihtsam, kui asetada masspunkt M x-telje positiivsele poolele. 0 F M x Joonis 4.1 Põhivõrrand omab siin kuju m x = Fx (4.21) kus Fx on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele. Siin
Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes punktist A(235,185). Valmis jooniselt leida punktide L ja F koordinaadid. 1) Alustame mõõtühikute seadistamisega (käsk UNITS). 2) Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 3) Loome kihid (käsk LAYER). Arvuti pakub välja välja vaid ühe kihi kasutamist, mille nimeks on "0". Senise õppetöö alusel võib väita, et kui kasutatakse kogu joonise valmistamiseks vaid kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni (telgjooned, pidevjooned ja siis veel: sirglõike, ringjooni ja ringi kaari) oleks ilmselt otstarbekas need joonise osad paigutada igaüks oma iseloomu järgi omaette „sahtlitesse” põhimõttel „iga rodu oma kodu”. AutoCAD teeb seda nii,
annaabi.ee 
