see oli liiga püha säärase kokkupuute jaoks. Ja kui siis täditütar Mary tantsiskledes sisse tuli, täis ülekeevat rõõmu, et jälle kodu nägi pärast igipikka ühenädalast külaskäiku maal, tõusis Tom ja läks pilvises sünguses välja ühest uksest, kuna Mary tõi laulu ning päikesepaiste sisse teisest. Ta hulkus ringi, hoidudes eemale poiste tavalistest koosviibimiskohtadest, ja otsis üksildasi kohti, mis olid kooskõlas tema meeleoluga. Palkidest parv jões meelitas teda, ja ta istus selle kaugemale äärele ning silmitses sünget laia veepinda, soovides, et ta võiks uppuda korraga ja teadvuseta, ilma et tarvitseks läbi teha looduse poolt määratud ebamugavat rutiini. Siis meenus talle tema õis. Ta võttis selle välja, närtsinud ja muljutud õiekese, ja see suurendas võimsalt tema kurblikku õndsustunnet. Ta mõtles, kas tema tunneks talle kaasa, kui ta teaks. Kas ta nutaks ja
SISUKORD Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Nooorus ja kooliaeg 3 Misjonärina Aafrikasse 5 Kesk-Aafrika ekspeditsioonid 7 Tagasi Londonis 9 Uued retked 10 Viimane teekond 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 1 SISSEJUHATUS Ehkki maadeuurija David Livingstone (18131873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Livingstone'i rasked rännakud, mille katsumused näivad kohati ületavat inimvõimete piiri, kuid mida suurkujuks saanud rännumees ületas imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. Ent ajalool oli plaanis midag
Jutuke Vikerkaar peale vihmasadu T aaskord koitis hommik ja hallid pilvekamarad sõelusid taeva jahuseks. Mere kallasäärtel ringutav udu libises vaikselt üle suure kivi, mille peal kaks väikest olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid. Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka r
Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör, liigub aeglaselt lõmmu alla. Nüüd mõistlikult teotse, kalamees: väike nõksatus ridvaga üles -- ning tõmba siis! Juba on pinnavees ehmund elanik vetesülest. Suur kala on kaldal -- ilus noos! -- viskleb, rabeleb jõuetult luhal.
midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise. ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna. Üsna pea teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Nende huuled puutusid hetkeviivuks kokku ja rohu mõrudus pani meest ilmet kortsutama. Elisa naeris ja tõmbus eemale, asudes taas poolkuivade vingerdavate lehtede kallale. Ta surus nad haavale ja jälgis imestusega, kuidas nad suurema vere, mis õhu käes juba kallerduma hakanud oli, endasse imesid, niiviisi rebendi puhastades. Haav oli sügav, lõikas lihani, kuid Halltiib asetas käed selle peale ja sulges silmad, meenutades sõnajalaõite mahedat kuma metsa nõiutud öös. Soe tuuleiil haaras nad mõlemad endasse ja kuumalaine läbistas luudeni, enne kui taandus ja lõhkirebitud naha kokku tõmbuma surus. Roheline valgus õmbles lihaseid kokku ja sulatas armi olematuks haavast polnud jälgegi. Elisa vaarus väsinult põrandale ja sulges silmad ta oli hakkama saanud ja võis lõpuks puhata. Oli keskpäev ja platvormilt sisse paistev valgusvihk ujutas kambri oma soojusega. Kuid enne, kui ta oli jõudnud sukelduda unenägude
:,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös........................................................................................................................16 1 Marina.......................................................................................................................................17 Merepidu...........................................................................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maad suur järv, neljandast kül
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja enda
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
üles siis ja vastupidi siis saaks lennukit kontrollida. Nüüd kui nende tiivad andsid tõstejõudu ja tiiva koolutus süsteem andis neile mingit kontrolli, olid nad lahendanud kaks kolmest probleemist lennuki ehitamisel. Nüüd nad pidi leidma viisi kuidas hoida lennukit kauem õhus. Väike bensiini mootor oleks piisav jõu andmiseks, aga neil oli vaja propellerit, et tegelikult lennukit õhus edasi liigutada. Nad taipasid, et see propeller on nagu tiib aga edasi liigumise asemel see keerleb ja tekitab ka tõstejõudu. Nende disainitud propeller oli nii hea, et 90 poundi tõukejõu asemel tekitasid need 130. Oma 7 tegevust hoidsid nad kogu aeg väga salaja , kuna neil oli suur konkurents. 17. detsembril 1903. aastal panid Wrightid oma lennuk valmis ja Wilbur asus „rooli“. Esimene lend (lisa 1) kestis 12 sekundit ja ta lendas umbes 36 meetrit. Iga järgmine lend oli pikem kui
Maailm oli ta ees lahti, kuid ometi kannatas ta nälga ja janu. Ta oli rikas kui kuningas ja ja pisarad tulid ta silmi, jät-kuks musttuhandeile varem valatuile. magas siiski paljal maal. Päike kõrvetas teda, vihm kallas talle kaela ja jäised tuuled Siis sõudis Maret ühel päeval kõrbenud kätega soldati üle jõe. See needis ja manas panid ta vabisema. Siis oleks Maret tuhande versta tagant tulnud, läbi tule ja vee, et ning küsis lõpuks jõe ja parve ning Mareti nime. Kui ta seda kuulis, tõmbas ta oma kummuli ta üle heita ja teda oma vana kehaga var-jata kui lapsukest kätkis. neegrikäega põuest nahkkukru, ulatas Maretile ja lausus: Oli aga veel suuremaid muresid, mis Mareti südant valul täitsid. "Säh, su poeg saatis!" Ta nägi poega haavatuna, haigena ja suremas. Ta nägi teda võõraile väljadele Mareti põlved hakkasid värisema.
teist saab selgemaks üha peente kurbuste seos. Taamal tõrvikuid kõikus. Puhkes tiirane tants. Äkki temasse lõikus mingi õrn resonants. Nägin viibet Su randmes. Loore langes kui lund. Ja ma läksin Sind kandes ja me mõlema und. Teispool kivist terrasse keegi muigavat näis. Nagu hiilivaid kasse varje kannul meil käis. Nii me läksime. Kuhu, ei me teadnudki veel. Sõnad lämbusid suhu. Lõhnas vaik ja kaneel. Kuskil kilkasid pantrid. Kuskil lehvis üks tiib. Oli kutse tas kramplik. Järvel tiirles amfiib. Veel üks kiljatus kaikus. Veel üks löök lõikas vett. Siis see haihtus. Jäi vaikus. Jäi puude ballett. Kesk akaatsiasalu tuulde suudlesin Sind. Tõmbles vaiblevas valus Sinu siupäine rind. Viies tippu me pinge, iga sõõm oli lõõm. Nendest jäigi me hinge mingi rahutu rõõm. Jalavõrude vase tummaks aeg teha võis, kuid on ulmadest rase Sinu leek-ihu õis. Jälle kohtume, kohe siis ent hargneb me tee.
või isegi Uurali militaartööstuse keskust. (Antill 2009: 11,12) Samuti mängisid rolli ka Hitleri 7 sõjakäigud Põhja-Aafrikas. Kui need oleksid olnud edukad, siis Hitler oleks kokkuvõtteks saavutanud võimu terves Lähis-Idas (Black 2006: 255). Siiski oli lõunasektori ründamine palju riskantsem kui operatsioon Barbarossa, sest vabaks jäi enam kui 1500-kilomeetrine tiib, mida vastane võis kasutada ründamiseks (Antill 2009: 11,12). 3. Stalingradi lahing Blau- nii nimetati operatsiooni, mille peaeesmärk oli vallutada Moskva 1942. aastal sakslaste poolt. Seda operatsiooni juhtis armeegrupp Süd eesotsas Fedor von Bockiga. Süd jagati kaheks: A ja B armeerühmadeks. Armeesalk A kohustuseks oli pearünnaku läbiviimine, armeesalk B sai oma eesmärgiks jõuda Doni jõe joonele ja pöörduda sealt edasi kagusse
Jüri Gümnaasium Osaka maailmameistrivõistlused Dan Glosin 10R klass Juhendaja: Siim Palu Jüri 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (kombesatiir). Ladina keelest tõlkinu
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
1. Galileo panus teadusesse: * Katsed magnetismi, gravitatsiooni, liikumise jmt vallas. 1.1 Leiutised: * Kompass * Termomeeter * Täiustatud teleskoop 1.2 Teosed: ,,Tähtede sõnumitooja" ,,Päikese plekkidest" ,,Komeetide olemusest" ,,Liikumise seadused" ,,Dialoog uuest teadusest" ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (Raamat ,,21 maailmakuulsat teadlast") 2. BIOGRAAFIA - GALILEO GALILEI 1564-1642 Galileo sündis peres, kus isa oli muusik. Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt. Isegi lapsena keeldus ta arvestamast autoriteetidega. Ta lähtus kõiges oma meeltest ja mõistusest. Mängides ehitas ta mitmesuguseid kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid täheldanud. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all m�
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
liig, nad kuulsid Tambeti hundikarja neile lähenemas, Leemet sisistas jälle ussisõnu, kuid hundid ei uinunud, Ülgas röökis, et nad toppisid huntide kõrvad vaiku täis, nad olid väljapääsmatus olukorras - järsku ilmus ühe hundi seljas välja Hiie ema Mall, kes andis kiirelt Leemetile nõu põgeneda paadiga üle mere, nii poiss tegutseski, Mall oli siiski ema ja tütre ohverdamine oli ka tema jaoks liig, paat oligi olemas ja Leemetil õnnestus tüdrukuga põgenema pääseda 21. - Hiie ja Leemet triivisid mööda merd sihitult, ootasid päikesetõusu, et aru saada, kus nad on, varahommikul jutustas Leemet Hiiele juhtunust ja Hiele pakkus see nalja, sest kujutas ette, kui pettunud vanemad olla võivad, Leemet polnud Hiiet varem sellisena näinud ja neiu paistis talle väga ilusana ja armsana - nad läksid ujuma, Hiie hüppas esimesena alasti vette ja talle järgnes Leemet, võtsid plaaniks
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
kloksumine mudas, ise nii salapärane. Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale ligemale. Leidsime sooservades lompe, kus kloksuvad konnad andsid juba võimalusi helipildi kompositsioonile mõtelda: tuleb leida solist ning selle vahekorrad liigikaaslaste häälitsustega sealsamas, nii ka teiste kuuldeulatuses olevate konnadega öös. Nüüd sai selgeks, et vee all, põhjajamudas häälitsevate mudakonnade täpset asukohta on lausa võimatu kõrvaga kuulates kindlaks teha ka siis, kui nad lausa su harkis jalgade vahel kloksuvad. Sobiva solisti sobivas ümbruses leidsin pimeduses lõpuks stereomagnetofoni mõõteriista valgustatud numbrilaua kohal võbelevate osutite järgi suundmikrofonide paari abil. Konnad ise jäid nägemata, nemad olid mudas peidus nagu mudakonnale kohane
Sissejuhatus „Metamorfoos“ on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasja?" "Ära teeskle, et
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
