Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Johann Sebastian Bach". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bachuusika, sebastian, helilooja, passioon, fourth, bachi, 1685, barokiajastu, kokkuvõttena, onuduusikud, harimise, sündisid, oreliteosed, kirikukantaadid, barbara, bachil, pimedaks, keerukad, publiku, prelüüdid, johanneseagdalena, noodivihik, fuugakunstissaoll, brandenburgi, suurmeister, lutheri, koraalid, cello, suite, string, toccataJohann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu
Rakvere Reaalgümnaasium REFERAAT Johann Sebastian Bach 10.T Koostajad: Maarja-Liis Puhilas, Kai Tiilen, Mari Liis Ojala Rakvere 2012 Elulugu
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)
Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach
Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik:
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus
Johann Sebastian Bach Sisukord · Sissejuhatus lk 3 · Johann Sebastian Bachi elulugu lk 4-5 · Looming lk 5 · Kokkuvõte lk 6 · Lisa lk 7 1 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas.Tema esimeseks muusika õpetajaks oli tema isa. 8-aastaselt hakkas Johann Sebastian Bach õppima Eisenachi ladinakoolis ja 10-aastaselt jäi ta orvuks.Teda kasvatas edasi tema vanem vend, kes õpetas talle ka muusikat. 15 aastaselt asus J.S.Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli kus ta laulis kooris ja mängis viiulit. Pärast kooli lõpetamist pidi Johann Sebastian Bach asuma tööle.Bach töötas mitmetes saksa eri linnades õukonnamuusikuna, kapellmeistrina või organistina. Loomulikult tegeles Johann Sebastian Bach kõigis oma töökohtades ka heliloominguga
6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks. Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele. Elu ja töö lühikokkuvõte
J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695)
Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Ta sündis 31. märtsil 1685 ja suri 28. juulil 1750. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Pärast ema surma kolis ta Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach, kes oli sündinud 31. märtsil 1685. a. oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Elulugu: Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Bachi loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel . Andra Udeküll 9B klass . Tapa Gümnaasium . Bachi elukohad ning ametid ja nende seotus muusikaga, mida ta sel eluhetkel tegi . Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Ohrdruf (alates 1695/1696)
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni.
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima
Johann Sebastian Bach Referaat Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa
J.S. BACH & G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 11B Johann Sebastian Bach Lapsepõlve ja õpingu aastad Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Sündis 21.märts, Eisenachis. Bachi isa ja kõik onud olid proffesionaalsed muusikud. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Ohrdrufi. Lapsepõlv Ohrdruf (16951700) Johann Christoph võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli
Johann Sebastian Bach sündis 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ta oli saksa helilooja ja organist, klavessinist ja viiuldaja ,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723.
Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja (21. märts 1685 Eisenach 28. (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust ning onu Johann Christoph õppima. Hertsog soovitas
· Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu · Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse
Johann Sebastian Bach; Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach (16851750) J.S.Bach ja tema perekond Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis, organisti Johann Ambrosius Bach'i ja Maria Elisabetha Bach'i noorima pojana. J.S.Bach oli Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. J.S.Bach'i isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. Lapsepõlv Eisenachis (16851695)
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685 Saksamaal Eisenach ja suri 28. Juulil 1750 Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Kogu oma elu ei käinud ta oma sünnilinnast väga kaugele. Kümneselt kaotas ta orelimängijast isa Johan Ambrosiuse ning vaid aasta hiljem ka ema. Seejärel hoolitses Johann Sebastiani eest ta vanim vend Johann Christoph, kes oli samuti orelimängija. Viieteistkümneaastasena saadeti Bach Lüneburgi
Tabasalu Ühisgümnaasium JOHANN SEBASTIAN BACH Uurimistöö Koostaja: Avelin Altosaar 8.D Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2014 Sisukord Sissejuhatus Minu töö räägib suurest muusikfilosoofist J. S. Bachist. Ta sündis, elas, töötas ja ka suri Saksamaal. Tema kaasaegsed ei mõistnud ,ega hinnanud tema loomingut. Isegi sada aastat
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18
Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Muusika oli rohkem tekstiga seotud
stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist. Ta arendas neis edasi tundelist väljendus- ja esituslaadi, nii nagu Monteverdi tegi seda vokaalmuusikas. Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Olles suurepärane organist, ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale tähelepanu. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin)
pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim.
kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal
annaabi.ee 
