SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta:
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes
· 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 19331939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930) · Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (7. veebruar 1929) · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor JOHAN PITKA Johan Pitka sündis 19 veebruar 1972 Võhmuta vallas Jalgsema külas Ansomardi talu omaniku kuuelapselisesse perre. Õpinguid alustas 1881. aastal Seliküla vallakoolis. 1885 hakkas õppima Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Merest unistav Johan Pitka pääses laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka
Kristina Uibuknat 10.a klass Johan Pitka (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja oli ka selle juhatajaks
a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus nimetatakse kahe poja kask).Teavet nende kohta hankisin kirjandusest. IV osas annan ülevaate tänapäeva Jalgsema külast
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12
mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3 tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas: · Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale. · Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai
Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa
Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja nii saatis Briti valitsus Eestile appi oma laevastiku. Inglise eskaader saabus Tallinna 12. detsembril 1918 ja tõi kaasa ka relvi. Eestil oli nüüd merel täielik ülemvõim, kuna inglased vangistasid kaks Nõukogude Balti laevatiku hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, nende nimeks said "Lennuk" ja "Vambola. "Sakslastelt võtsid eestlased üle ühe suurtükipaadi, mis nimetati "Lembituks." Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat. Soomes koguti rahva algatusel annetusi ning moodustati vabatahtlikest üksusi. Soome vabatahtlikud hakkasid saabuma Eestisse 1918/19 aasta vahetusel. Üldse saabus Soomest 3500 meest. Rindele jõudsid nad aga siis, kui Punaarmee juba taandus.
Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega
millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Tsekaa Salapolitsei -> KGB Juulis 1918 kõrvaldati essurid ja vähemlased valitsusest Bresti rahu 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Kaitseliit Ül oli tagada tänavatel kord Liidu loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka Weimari vabariik (1918-1933) Püsis Hitleri võimule tulekuni Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. I maailmasõja olulisemad lahingud (aeg, osapooled, tähtsus sõjas): Tannenbergi 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida- Preisimaal. Marne'i 5.-6
Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02
murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele
Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse
vabastamisel. Nüüd, kus barjäär punarinnete kokkuvarisemise tõttu Eesti ja Landeswehri vahel oli kadunud, pidi paratamatult tekkima kontakt selle vägedega. Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana.
ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Kaitsejõudude organiseerimine Esimest relvastatud toetust Ajutise Valitsuse poolt määratud ülesannete täitmisel andis 11. novembril 1918.a moodustatud kaitseliit, mis moodustati vabatahtlikkuse alusel. Kaitseliidu juhatuse esimeheks oli Johan Pitka, tema ülemaks kindralmajor Ernst Põdder. Kuigi kaitseliit oli alles loomisjärgus, võtsid liitlased oma ülesandeid tõsiselt ja näitasid üles tahet ja algatusvõimet. Alalise sõjaväe asutamine otsustati 16.novembri nõupidamisel ning esialgu otsustati moodustada see vabatahtlikkuse alusel. Kuid vähese huvi tõttu kuulutas Viru maakonnavalitsus 24. novembril 1918. a. välja sundmobilisatsiooni, mis päev pärast Narva langemist, 29
Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest
tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast
Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919. a kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 3 40 suurtüki. Näiteks tungisid Eesti väed kiiresti edasi lõunarindel, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20
Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. eesmärk oli anda neile volitus kuulutada välja EV sakslaste tuleku ja enamlaste pagemise vahele jääval lühikesel ajal. peale volitatud isikute oli vabariigi välja kuulutamiseks vaja ka konkreetset teksti iseseisvusmanifesti, mille koostasid rahvusmeelsete haritlaste koosseis. tekkisid raskused: raskused tekkisid sellega, et trükikojad olid enamlaste valve all raske oli leida koht, kus iseseisvus välja kuulutada kõige soodsam olukord oli Pärnus "Endlas" 24. veebruar avalikustati manifest Tallinnas - Eesti Vabariigi sünnipäev ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas Keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon
Kogu liikmeks. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse · Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks.
Neist kõige kuulsamaks sai Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. Suurepärase võitlusvõimega paistsid silma ka Kalevlaste Malev, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7. jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetundiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, Takvere ja isegi Narva. Varustamine ja relvastus paranesid järjekindlalt. 14. jaanuaril vabastasid Kuperjanovi partisanidega ühinenud soomusrongid Tartu. Tartust tungisid väed edasi Valga poole. Lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel, Paju mõisa väljadel. Eestlased ja soomlased VS venelased ja lätlased. Langes leitnant Kuperjanov
Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ.Liiv Rakverre. *Parnass- Kesk-Kreeka mäestik, kus olevat elanud muusad. Parnaslased-kirjandusliku voolu esindajad Prantsusmaal 19.saj. II poolel; vastuvooluna romantilisele lürismile taotlesid luules objektiivsust. Johan Pitka (19. veebr. 1872 - arvatavasti sept. lõpp 1944) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, kontradmiral. Osales Eesti rahvusväeosade, Omakaitse ja Kaitseliidu asutamises, juhtis mereväe moodustamist. Vabadussõja algul organiseeris soomusronge, dets. 1918 määrati merejõudude juhatajaks. Lahkus tegevteenistusest nov. 1919. Elas Kanadas 1924-1930. Oli Eestis Tarbijate Ühistu Keskliidu direktor. 1937.a. ostis Ebavere mäe lähedale talu
Tekkis palju erakondi , kes tihti muutsid nime , ühinesid või ümber kujunesid. Suurema toetajaskonna sai endale aga enamlased, kuna nende eesmärgiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson)
2) Tallinnasse saabus esimene välisabi Põhjamaadest (vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid). 3) Et välislaenu saada, korraldati rahareform kasutusele võeti Eesti mark (esimene välislaen saadigi Soomelt). 4) Antanti riigid otsustasid toetada Balti rahvaid võitluses Vene bolsevikega, lootes taastada Venemaal kas monarhiat või 1917a väljakuulutatud vabariiki ning Tallinna lahte saabusid Briti kergristlejad admiral Sinclair'i juhtimisel, kes toetasid Eesti maavägede tegevust, sh soomusronge, Tallinna ja Narva vahel. Soomusrongide tegevust koordineeris Pitka. Jaanuaris suutsid Eesti rahvusväeosad vastu minna pealetungile. Soomlaste abiga võeti tagasi Narva, seejärel kandus sõjategevus üle Lõuna-Eestisse, kus samuti saavutati edu ning sõjategevus kandus edasi Läti ja pihkva kubermangu aladele.
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas
a. vaherahu · 3. jaanuar 1920. a. vaherahu jõustumine. · 2. veebruar 1920. a. Tartu rahu. · 26. jaanuar 1921. a. Entente`i nõukogu tunnustab Eesti iseseisvust. · 22. september 1921. a. Eesti võetakse vastu Rahvasteliitu. Võit Vabadussõjas PÕHJUSED: · Punaarmee üksused nõrgenesid; sattusid paanikasse ja alahinnati EV armee võitlusvõimet. · Eesti kiire mobilisatsioon. · Vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist. · J. Laidoneri ja J. Pitka tegevus. · Inglise laevastiku appitulek Võit Vabadussõjas · EV mobiliseeris 100 000 meest (10% elanikest) · 1919. a. 10. oktoobri maaseadus, mis pani kogu rahva toetama EVd. · Kõikide ressursside võidu tarbeks mobiliseerimine Vabadussõja võidu tulemus · Langes 3588 meest; 14 000 haavatut, 2600 invaliidi · 402 päeva · Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine ja identiteedi kinnistumine · Loodi Eesti sõjavägi
saksalsed jälgivad ja hoiavad eesti ohvitseridel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse rahvusliku ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. a. juuliks on Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes peavad otsekohe asuma võimu üle võtma. Kuperjanovi kaudu toimub ka sidepidamine Tallinnaga, kus illegaalse omakaitse loomisega tegutsevad admiral J. Pitka ning kindralid E. Põdder, A. Tõnisson ja A. Larka. Peale sakslaste täielikku lüüasaamist läänerindel hakkab okupatsiooni surve ka Eestis lõdvenema ja Kuperjanov asub elama Tartu, kus tema korterist kujuneb illegaalne kaitseliidu peastaap. 10 Saksa revolutsiooni järel tuleb Tallinnas kokku Eesti Ajutine Valitsus ning tegevust alustab Kaitseliit. Samal ajal püüab Tartus olev Saksa 60
Palju sõdureid deserteerus (=lahkus omavoliliselt) · vastase (=enamlaste, venelaste) arvuline ülekaal oli suur II Murrang Vabadussõja käigus Murrang Vabadussõja käigus (eestlaste kasuks) toimus jaanuaris 1919. Murrangu põhjused: 1) Eesti sõjavägi hakkas end tasapisi koguma. Saavutati väikest sõjalist edu, see andis kohe palju enesekindlust juurde. Kasvas sõdurite arv (30 000 veebruaris 1919). Sõjaliselt olid väga tähtsal kohal soomusrongid. Johan Pitka juhtimisel tehti julgeid meredessante. Kuulsad väeüksused olid veel Kalevlaste Malev, Julius Kuperjanovi partisanid, kooliõpilaste üksused jt. 2) Eesti sõjavägede juhtimine koondati sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte 3) paranes sõjaväe varustamine 4) olulisel kohal oli välisabi Eesti Vabariigile: · detsembris 1919 jäi Tallinna lähistel ankrusse Inglise eskaader (=laevastik). Ta otseselt ei sekkunud, kuid tema kohalolek hoidis punased Tallinnast eemal
*sakslased taganesid ja üritasid eestlaste pealetungi tugevatel positsioonidel Incukalnsi juures seisma panna, kuid asjata. * eesti väed lõid sakslased taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole. *juuni lõpus jõuti Riia-lähedaste järvedeni, maailmasõja-aegse kaitseliinini, kuhu saklastel õnnetust koondada märkimisväärsed jõud *29.juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitse järk-järgult murendama. *selle operatsiooniga sai hakama Johan Pitka juhitud Eesti merevägi *eesti sõdurid valmistusid ülimaks sisemarsiks baltisakslaste hälli. Paraku seda neile ei antud. *sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesri väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahulepingu ja Landeswehri sõda oligi läbi. * antandi kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. * 3
NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida- Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis
NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja- Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida-Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis
mingit edukust. Seda ei suutnud mõjutada ei Narva rinde ohtlik olukord, ega idast liikuv bolsevistliku vägivalla oht. Veel vähem aga surmanuhtlusega ähvardamine. 7. veebruaril 1944 pidas professor Jüri Uluots radiokõne, kus selgitas momendi tähtsust ja vajadust astuda välja ,,kui üks mees oma maa, rahva ja naist-laste kaitseks". Rahvusliku opositsiooni liidrid jõudsid lõpuks üksmeelele, et nüüd tuleb mobilisatsiooni toetada. Ka vabadussõja veteran, aseadmiral Johan Pitka kutsus oma üleskutses mehi üles kodumaa kaitsmisele. Nende kahe autotiteedi üleskutsetel hakkasid mehed kosjoni ette ilmuma. 21. veebruariks oli kokku tulnud üle 32 000 mehe. Selle suurre meeste hulka tõttu tekkisid probleemid relva ja varustusega, sest neid ei jätku kõigile. Mobiliseeriti ka reservohvitserid, korjati kokku teatud arv hobuseid ja vooriesemeid. Märtsialguseks oli kokku tulnud üle 45 000 mehe ja reservohvitseri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
