Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jane Eyre iseloomustus ja välimus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jane, eyre, intelligentsus, koorest, närvirakud, kurba, parimat, küsis, talt, arvas, vastuseks, väärtuslik, tundis, iseennast, tervikuna, maailmaga, minevikuga, neiu, peituseest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta ei ole ilus laps, vastupidi. Ta ei vasta ühelegi tolle aja iluideaalidest. Tal on ilmetud näojooned, sirged hallikad juuksed, tema silmad ei sära, pole tal punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda.
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1
Raamatu tegelaskujude analüüs Valisin Jane Austeni raamatu „Uhkus ja eelarvamus“, kuna see teos räägib just nimelt sellest, kui erinevad on inimesed, nende mõtted ja käitumine ning see on ühtlasi ka mu lemmikraamat. Suhted üldiselt Mr. Benneti ja tema tütarde vaheline läbisaamine oli superhea. See mees oli väga mõistev, rahulik ja tasakaalukas. Ta hoolis väga oma viiest tütrest. Oma naist ta aksepteeris ja armastas, hoolimata sellest, et tema naine oli küllatki rumal ja uhke inimene. Mrs
maja nii ilusasti, et kellelgi ei tulnud meeldegi, et maja vajab uut värvikuube ja uusi tapeete. Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. „ Vaata, Jane, vaata!“ hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. „kompass?“ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. „ Ta andis selle mulle,“ nuuksus ta. „ Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud.“ „Võib-olla
maja nii ilusasti, et kellelgi ei tulnud meeldegi, et maja vajab uut värvikuube ja uusi tapeete. Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. ,, Vaata, Jane, vaata!" hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. ,,kompass?"ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. ,, Ta andis selle mulle," nuuksus ta. ,, Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud." ,,Võib-olla
* ei olnud temast vaimustuses * Jättis alati mulje ,et ei ole tahtlikult tema tuppa läinud vaid sattus sinna kogemata - Minategelane käis New Yorgis tüdrukuga nimega Sally Hayes - R. Ackley´st - ,, Hambad olid tal alati saastased ja kõverad mustad mis kole, aga küünealuseid puhastas ilmast ilma " - Toakaaslaseks oli minategelasel Stradlater komme talle alati kummalegi põsele kerge kaks anda- rumal komme. - Stradlater kõndis alati ringi poolpaljalt- hea kehaehitus- ise arvas nii 4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist - * ,, Ajas habet ja vilistas " India laulu " . Ta vilistas hirmus läbilõikavalt ja peaaegu alati viisist mööda ning valis alati mõne laulu, mis isegi heale vilistajale raskusi valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK
õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mis maailmas toimusid. Nooruk tahtis maailma rikutuse ära pühkida ja kaitsta kõiki lapsi, ka oma väikest õde Phoebet, et neist ei saaks selliseid valetajaid, keda ta vihkas. Pärast ärkamist oma endise õpetaja Mr. Antolini juures, kui mees oli ta pead silitanud, uskus Holden, et täiskasvanud inimesed kasutavad teda ära. Veel arvas ta, et lapsed on täiskasvanute orjad. III Aeg, ruum, miljöö Tegevus algab Pencey erakoolis, kust Holden oli just välja visatud. Edasi läks ta oma kodulinna New Yorki, kus plaanis paar päeva hotellis elada, vähemalt seni kuni vanemad saavad kirja, kus neile teatatakse, et nende poeg on koolist välja visatud. New Yorkis veetis ta enamuse oma ajast erinevates baarides, erinevate inimestega kokku saades. Ta käis ka kodus, et oma õde Phoebe´t näha, kuid sinna ta ei jäänud
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.....................................................................................
viletsate hammaste ja jubedate vistrikega noormees, kes näppis alatasa teiste isiklikke asju, puhastas alati küünealuseid, kuid ei pesnud kunagi hambaid. Iseloomu poolest vastik ja pahatahtlik, ei sallinud sugugi Holdeni toanaabrit Ward Stradlaterit, almanahhiiludust. Too pidevalt ennast mukkiv poiss nägi tipp-topp välja, aga ta pardel oli jubedas seisus, roostes ja räpane. Stradlateri viimane kohtinguvallutus oli Jane Callagher, kellega Holden ülemineval suvel tuttavaks sai, kes talle meeldis ja kellega ta arvas end sobinud olevat. Holden teadis Jane´ist üsna palju, ja tundis ennast ja teda kuidagi solvatuna, justkui oleks Stradlater rüvetanud seda mälestust, puhtust ja süütust. Ta ei tahtnud, et see mälestus muutuks. Ja ta oli armukade. Aga nagu Holden ütleb, ei ole ta kunagi julgenud tüdrukutega lõpuni minna, seetõttu sai Stradlateri
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Ta läks Antolinile külla ja Antolini lubas tal sinna jääda. Kui Holden öösel ärkas siis tundis et Antolini silitas ta pead. Holden jooksis sealt minema, kuna arvas et see on vale. Siis sai ta pargis oma õega kokku. Ta õde oli nõus temaga koos ära minema . Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 3. Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Jane Gallagheri ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale soditud roppusi. Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni enne, kui nad langevad suureks saamise kuristikku. Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed,
ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast
Silmi mitte. Ta teadis, et targem oli mulle ka mitte näkku vaadata. Tõlkidel on silmad ja sundiv pilk. Nad teadsid, et samal hetkel, kui nad vaatavad mu sinistesse silmadesse, kaob suurimgi põhjus, miks mitte kaamerasse vaadata. … Ma pöördusin grupi juurde tagasi ja lobisesin jaapanlastega kiirel ja hüpleval häälel. Naine teadis, mida ma tol hetkel ütlesin, see kõik oli läbinisti tuttav. Ma tean, mis see väike ja õrn neiu minust arvas, et ma olen üks neist, kes tunneb ennast kõrgemal seisvat, kui kõik need naised. Tuleb tunnistada, et tal on õigus. Ma ütlesin turistidele, et naistel olid seal teised kombed: neid läbi fotosilma vaadata tähendas vägivalla tarvitamist, kuid see polnud tõsi. Ma ei tahtnud, et need turistid Jaapanist jäädvustaksid minu riigi murekohti. Me ei peaks üldse siin rajoonis olema! Me peaksime olema tänaval, kus ühelpool on suured
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eksimusi
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõ
noorem kuid 5 korda intelligentsem Tal olid tulipunased juuksed Kuues peatükk Stadlater tuli kohtingult tagasi ning luges esimese asjana Holdeni kirjutatud kirjandit Ta vihastas, sest kirjand ei vasanud teemale Holden tõmbas selle peale kirjandi puru ja viskas ära Ta uuris toakaaslaselt kohtingu kohta Paraku lõppes see kaklusega Seitsmes peatükk Holden läks Ackley tuppa ja vestles temaga Ta küsis lubatema toakaaslase voodis magamiseks, kuid Ackley keeldus Holden lesis sellest hoolimata tükk aega voodis Toast lahkunud, otsustas ta juba samal õhtul koolist lahkuda ja hotellis ööbida Ta pakkis oma asjad, müüs oma trükimasina maha ja lahkus Kaheksas peatükk Holden sõitis rongiga Tema kõrvale tuli istuma üks naine Tuli välja, et see oli tema koolivenna Ernest Morrow ema Holden valetas talle, et ta on Rudolf Scmidt ning daami poeg
tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda - algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule,
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
inimese. Võitlejaid halli massi leviku vastu on veel. Michel Jordanile öeldi omal ajal, et temast ei saa korvpallurit ning visati kooli korvpalli meeskonnast välja. Sellest hoolimata otsustas Jordan jääda oma hobile truuks ning on nüüdseks üks rikkamaid sportlasi. Ta teadis sisimas, et kui ta on see inimene edasi, kelleks ta end peab, siis ei saa midagi valesti minna. Ta ei loobunud olemast see, kes ta arvas end olevat ja õigesti arvas. Ta ei valinud spordi asemel muusikat, kunsti, poliitikat ja nii edasi. Jordani saavutuste tõttu võime tõdeda, et mitte keegi ei saa meile öelda kes me oleme või peaksime olema. Meie endi kätes on oma saatus ning keegi ei saa meile vastupidist väita. Luuletaja Juhan Viidingu luule näitab eestlastele, et igasugusel loomingul puuduvad piirid ning iga luuletaja ise otsustab, kes ta on ja millisena ta tahab, et lugejad teda näeksid. Viidingu
Prantsusmaal ja tähtsaks saanud: Boleynid, Wyattid, Blountid, Suffolkid, kui mõningaid nimetada. See kildkond ei ole liitu keisriga kunagi heaks kiitnud ja on suhtunud lõpuks ka vastumeelselt sõjasse Prantsusmaaga nii suurte finantskoormuste kui ka selle pärast, et keiser Inglismaa lõpuks oma toetusest ilma jättis. Anne üritab saada teateid Henry de Percy'lt... Anne viibib täielikus teadmatuses. Kas noormees järgib kardinali korraldust ja kavatsev abielluda väikese Jane Shewsburyga? Või on ta seda juba teinud ? Anne' il ei õnnestu midagi teada saada. Kõik sidemed nende vahel on läbi lõigatud. Ta saadab noormehele mitmeid kirju, kuid Anne ei saa teada, et Wolsey püüab kirjad kinni ja paneb need enda arhiivi tallele. Percy ei saagi teada, et Anne armastab teda endiselt. Anne saadab Alnwicki lossi Percy juurde oma amme poja, keda ta usaldab. Kui mees teda veel armastama pekas, siis tahab ta temaga koos põgeneda Sotimaalevõi
aastal oli Anne Boleny. Selleks pidi ta lahutama end Katherine`st, mis tõi kaasa Inglise kiriku lahkulöömise Roomast. Anne oli kapriisne ja keeruline naine. Tema suhted olid kõik avalikkuse ees. Henry aga saatis Anne 1536.aastal tapalavale, süüdistades teda mitmekordses abielurikkumises ja verepilastuses. Anne'i saatusest hirmunud Mary loobus Walesi printsessi tiitlist ning seega ka oma õigustest troonile, seda oli viimasele soovitanud ka keiser Karl V. Henry kolmas naine oli Jane Seymour. Nad abiellusid 1536.aastal kuid Jane suri kuninga kurvastuseks pärast poja sündi. Cleve Anna oli Henry neljas naine. Nad abiellusid 1540. aastal, kuid samal aastal abielu juba lahutati. Henry viies naine oli Carherine Howard. Henry abiellus temaga samal aastal, mil lahutas end Cleve Annast, kuid järgmise aasta lõpus anti Catherine abielurikkujana ja reeturina kohtu alla ja tal raiuti pea maha. Catherine Parr oli Henry kuues ja seega viimane naine
mis aga peamine: Juulius hindas tütart väga ja pidas temast lugu. Õpetajaametit oli Juulius selleks ajaks pidanud juba kuusteist aastat, kuigi mitte alati kõrgemas koolis. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juuliusel oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. Ta arvas, et kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega
sõnakuulelik, mis aga peamine: Juulius hindas tütart väga ja pidas temast lugu. Õpetajaametit oli Juulius selleks ajaks pidanud juba kuusteist aastat, kuigi mitte alati kõrgemas koolis. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juuliusel oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. Ta arvas, et kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius.
,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu mitte keegi. ,,Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu." Holden tihti kujutas ette, kuidas ta kellegi tapab, vahel vägagi detailselt. See konkreetne lause on sellest, kuidas ta kujutas, et tapab liftipoisi Maurice. ,,On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." Tõestus sellest, et isegi Holden kahetses mõnikord, et valetas. Muidu ta pidevalt valetas niisama kõigile, ilma vajaduseta. ,,Jumala eest, ma olen põrunud
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.
Kõige alguses on Voltaire kelle arvates oli ajalugu inimeste tegude lugu ja osutas võimalusele ajalugu kujutama hakata. Ka Shakespeare'il olid ajaloolised draamad, nt Richard III ja Henry V. ,,Gõtz von Berlinhingen" oli esimene teos millega Scott kirjandusse tuli. Tõlge oli siin kirjandusliku taganttõukaja rollis. Siit sündis loominguline impulss. ,,Child Haroldiga" purustas Byron Scotti kuulsuse, ja Scott otsustas proovida hoopis proosat. Enne oli ta väga soosivalt Jane Austeni loomingusse suhtunud kes siis romaane kirjutada üritas. Mõned irvitasid väga populaarse gootika üle. Tuli kaks ja kolm aastakümmet luule populaarne. Scott on see kes proosa turule toob. Algul kirjutab ta romaane pseudonüümi all. Scott pigem tahtis kontrollida kas romaanid saavad populaarseks ja kui nad said, kirjutas ta neid üle kolmekümne. Sel perioodil oli ka kiirkiri väga arenenud. Kui Scott populaarseks sai, kirjutas ta ajaloolisi romaane
enam kuigi uudne lahendus, mõjudes pigem leierdatuna. 2. UURIMUS 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama suhted lähedastega ning rahaprobleemid. Noormees valis oma elus hakkama saamiseks kuritegeliku tee, kus ta on sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu
pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu väga hästi, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga. Peagi kutsus Carmen ta ka enda poole
reisi, isa loeb paadis raamatut. Samal ajal vaatab kaugelt Lily paadikest ja mõtleb ,et oleks pidanud jagama mr. Ramsay'ile kaastunnet, mida ta tahtis. Lily meenutas mrs. Ramsay'it ning mälestusi ,mis temast on jäänud ja maalis pilti, mida oli kaua lõpetada tahnud, mis mõlkus tal õhtusöögi ajast peas. Paat jõudis lõpuks tuletorni juurde ja James sai isalt kiita tubli tüürimise eest, ta arvas et isa ei kiida teda kunagi. 2.1. Teoses esilekerkinud probleemid Isa mr. Ramsay ostsuste ja mõtete jõud lastele ,eriti Jamesile(tuletorni juurde mineku mahalükkamine, türannia sinna minekul) ja abikaasale, kellelt ta ootas tihti kaastunnet. Ebakindlus endas Lily Briscoe maalimine, läbi teose meenutab ta maalimisel, kuidas Charles
Kui Fausti tunded oleksid jäänud sellisteks, nagu nad olid alguses, siis oleks ehk Faust leidnud selle rahulduse ja väljapääsu oma muredele, mida ta otsis ning sel juhul oleks kurat võitnud. 4.1. Mefistoteles on kaval, leidlik ja lõbus. Ta võis vabalt teisi ohvriks tuua selle nimel, et ise nalja saada, näiteks Auerbachi keldris üliõpilastega juues ja neid ninapidi vedades. See pakkus talle lõbu ja ta pidas joojaidki lõbusaks, ehkki arvas, et neil vähe vaimu. Ta pilkas tihti kõiki ja naeris inimeste üle. Näiteks naeris ta Margareta üle ja pilkas teda, kui too patust taevariiki hakkas ajama. Mefistoteles: ,,Kõik põhjalikult kuulsin nurga taga, kui patust taeva teele juhiti. Noh, härra doktor! Õnn kaasa aga! Ei tüdrukud ses asjas nalja tee. On keegi vana viisi truu ja vaga, ka naise pilli järgi tantsib see." (Osast ,,Marta aed"). Mefistoteles on nutikas. Ta ise ütleb ka: ,,Kavalust vaja, rutuga ei saa." Ta näiteks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individu
annaabi.ee 
