Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jalgapll - refaraat ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljak, võistlus, meteor, fifa, maailmameistri, unistus, võistlused, lasnamäe, keila, mängima, suluseis, püksid, 1930aules, karikasalgpalluriuurikasuhendaja, tegelenalgpalliga, ainsana, vile, pikemad, selguma, vigastanud, kaarti, asetus, temale, eespool, ületama, laiuse, kehtivate, minimaalselt, soovitav, poorne, väravad, lühikesedJalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud...
Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
Esimene katse teha jalgpallireegleid sündis 19. sajandil Inglismaal kus rühm kõrgeid ülikoolide ja erakoolide esindajaid istusid kokku ja hakkasid arutama reeglite olemasolu üle.Nende kokkusaamiste tulemusena asutati 1863. aastal jalgpalli liit FA. Esimese reeglina sai paika pandud et võistkonnas ei tohi olla üle 11 liikme, ehk siis 10 väljakumängijat ja 1 väravavht.Hiljem lisandusid veel palju reegleid mis on käigus tänapäevani. ASUKOHT Keila on ligikaudu 9500 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 10,46 km2 millest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast
Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid
...............................................................................................................................6 4 ORGANISATSIOONID........................................................................................................................9 5 KOONDISED JA RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED.....................................................10 6 KLUBID, LIIGAD JA KARIKAVÕISTLUSED................................................................................11 7 FIFA AASTA JALGPALLUR.............................................................................................................12 TAB.9.....................................................................................................................................................14 8 EESTI JALGPALLI LIIT....................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD:......................................................
Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu asutatud rahvusvaheline jalgpalli nõukogu (IFAB) . Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel . Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871.aastal käivitanud FA karikas. Esimese maavõistluse pidasid 1872.aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud (The Football Leauge) mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992 aastani.Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904 aastal Pariisis seitsme riigi esindused Prantsusmaa algatusel Eestisse tõid mänguoskused ja vahendid 20. sajandil esimestel aastatel Inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6.juuni 1909., kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda. 20 oktoobril 1920 .aastal pidas koondis esimese maavõistluse Helsingiga,kaotades Soomele 0:6. 14 detssembril 1921 aastal asutati
jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 6870
Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu IFAB (The International Football Association Board). Esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1872. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asustatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA (Fédération Internationale de Football Association) moodustasid 20. sajandi alguses Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Praegu on FIFA-l 203 liikmesriiki. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Renessansiaja Itaalia jalgpall Calcio Levik FIFA korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270
Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.[8] Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.[9] Mängijad, varustus ja kohtunikud Jalgpall kui mänguvahend Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma
6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: MM - maailmameistrivõistlused EM - Euroopa meistrivõistlused MV - meistrivõistlused KV - karikavõistlused JK - jalgpalliklubi Võõrkeelsed lühendid: UEFA - Union of European Football Associations (Euroopa jalgpalliliit) FIFA - Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) EFC - European Football Championship (Euroopa jalgpalli meistrivõistlused) ANC - African Nations Cup – (Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis) NC - National Coach (rahvuskoondise peatreener) NT - National Team (rahvuskoondis) Mid - Midfield (keskväli) SP - Set Pieces (standardolukorrad)
Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus......................................................................................................................................9 Sprint........................................................
Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. AJALUGU Jalgpallilaadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
Jalgpall jõudis Eestisse möödunud sajandi alguses tänu sadamatele, milles peatunud inglise kaubalaevade madrused isevärki pallimängu eestlastele näitasid ning hiljem ka kampa võtsid. Peagi saabusid Eestisse ka pallid, mis olid peidetud põue, et neid saaks tollivalvurite nägemata koju toimetada. Eesti esimene jalgpallikohtumine toimus 6. juunil 1909 Lasnamäel. See oli esimene mõõduvõtmine registreeritud klubide vahel. Pallimas olid sellised klubid nagu Meteor ja Merkuur. Lasnamäe majaka taga oleval karjamaal peetud lahingus võttis spordiklubi Meteor Merkuuri vastu lausa 4:2 võidu (4). 3.2 Jalgpalli harrastamine Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala, mille fänniks loeb ennast Worldatlas.com 2018 andmetel 4 miljardit inimest, mis teeb üle poole maailma rahvastikust (5). Spordiregistri andmetel on Eestis jalgpalli harrastajaid 21524, kellest 17671 on noored ja nendest umbes 90% on poisid (6)
Saalijalgpall Nimi "futsal" tuleb portugali keelsetest sõnadest Futebol de Salao ja tähendab saalijalgpalli. See on ainuke sisejalgpalli vorm, mida aktsepteerib ka FIFA. Futsalit kutsutakse jalgpalli väike-vennaks, kuid tipptasemel on tegemist hoopis erinevate mängudega. Tänaseks on futsalist saanud ülipopulaarne mäng, mida tõestab ainuüksi see, et nt Itaalias on üle 4 miljoni futsali harrastaja. Samas jalgpalli harrastajaid on Itaalias umbes miljon! Futsalist on välja kasvanud sellised mängijad nagu Ronaldo, Ronaldinho, Pele jt. Jalgpallist palju väiksem väljak arendab mängijates tehnilisi oskusi, kiiret reageerimist ja vilgast mängusilma
kui väravajoon. Pikkus : minimaalselt 90 m, maksimaalselt 120 m; laius : minimaalselt 45 m ja maksimaalselt 90 m. Rahvusvahelistel mängudel peab pikkus olema : minimaalselt 100 m ja maksimaalselt 110 m; laius : minimaalselt 64m ja maksimaalselt 75 m. Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala
Mängija võib jätkata väljakul (teine hoiatus toob kaasa eemaldamise)(teist hoiatust ei saa samale mängijale anda. Kui mängija on saanud eelnevalt hoiatuse, siis tuleb teda karistada vähemalt 2min eemaldamisega). Järgmine karistus on kaheminutiline eemaldamine, sellega võib karis¬tada nii individuaalselt kui ka võistkondlikult(kõik karistused on siiski pigem individuaalsed, kui võistkonna esindaja saab 2min karistuse, siis peab võistkond mängima 2min vähemuses). Sama mängija kolmas eemaldamine toob kaasa mängija diskvalifitseerimise. Kui 2- minutiline eemaldusaeg esimese poolaja lõppedes kestab, jätkub see teise poolaja algul. Sama reegel kehtib normaalajalt lisaajale üleminekul ning lisaaja perioodide kestel. Raskem karistus on punane kaart ehk mängija või võistkonna ametliku isiku diskvalifitseerimine mängualal või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal)
Jalgpalliassotsiatsiooni (F.A.) reeglid (1863). Oluline on teada, et need määrustikud ei tõrjunud üksteist eemale, sest iga klubi võis ise otsustada, millist määrustikku kasutada. Jalgpalli ülemaailmsele levikule pani viimaks aluse Sheffieldi ja Jalgpalliassotsiatsiooni määrustike ühtesulandumine. Ametlikult vormistati see 1882. aastal, kui loodi Rahvusvaheline Komitee. Algul olid selles esindatud üksnes Suurbritannia jalgpalliassotsiatsioonid, 1913. aastal kaasati ka FIFA esindajad. Sõna soccer loomise eest tuleb tänada 1880. aastate tudengeid. Oxfordi hästikasvatatud üliõpilastel oli kombeks sõnu lühendada ja lisades lõppu liide er. Küsimusele, kas tahate mängida ruggerit (s.t. ragbi reeglite järgi), vastas üks tudeng:"ei, soccerit", mis oli lühend sõnast association ja tähendas Londonis asuva Jalgpalliassotsiatsiooni reegleid. Kasutati ka sõna footer, aga see võis mõlemale määrustikule viidata.
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega
.....................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.............................................................................. 5 Võistkonnad...................................................................................................... 6 Mängu käik.......................................
FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. 3 AJALUGU Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. MÄNGUVÄLJAK Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses)
............................................................................ 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................5 2.3 Varustus........................................................................................................................5 2.4 Kohtunikud.............................................................................
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Märguande peale hakkab vulkaani tiim koonuseid püsti panema ja kraateri tiim neid ümber lükkama. Mängu aeg 1-2 minutit. Kui aeg on otsas, loe üle mitu koonust on püsti ja mitu pikali. See võistkond, kes oma tööd kiiremini tegi, on võitja. Võta ja põgene Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängijad jaotatakse 2 võistkonda. Mänguväljak jaotatakse kaheks võrdseks pooleks. Igal võistkonnal on oma väljak. Ühele ja teisele võiskonna väljakule lõppus(näiteks kus on väravad või korvpallilaud) pannakse lipp. Mäng: Mängujuhi käskluse peale algab mäng. Mängijad eesmärgiks on tuua teise võistkonna lippu oma väljakule. Kui mänguväljakule astub teisest võistkonnast mängija, siis koduseid mängijad saavad puudutades teda „külmetada”, ning ta peab ootama kuna tema võistkonnast mängiga puudutades teda ”sulatub”. Kuum kartul Õpilased moodustavad ringi
eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad
Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ajalugu Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Reeglid Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses)
Pall- võivad olla nii nahast- L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak- riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle
vaid kerge ajaviide. YMCA eestvedamisel oli võrkpall 20. sajandi teisel aastakümnel tuntud juba kõigil mandreil ja harrastajate hulk küündis sadadesse tuhandetesse. Mängu harrastasid nii noored ja vanad, kuid ainult mehed. Võrkpallil oli oluline roll ka Ameerika armees Esimese maailmasõja ajal. Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima. Taoline tava sõjaväes levias kiiresti ning jõudis koos Vene vägedega Vabadussõja ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi.
.........................................................25 Lisa 4 Täidetud alagrupimängude turniiritabelid.................................26 Lisa 5 Täidetud finaalide tabel.............................................................27 2 Sissejuhatus Võistlused on sportlaste arendamise lahutamatu ja väga tähtis osa, kuna ilma võistlustest osavõtuta poleks sporti, poleks sportlaste kasvatamist. Võistlused võimaldavad jõuda kõige suuremate koormusteni, mille käigus õpetatakse sportliku võitlemise oskust, kasvatavad sportlaste tahtmisomadusi ning aitavad anda hinnangut treeningtöö kvaliteedile. Rahvastepall on väga laialt levinud pallimäng. Ilmselt on iga üks oma nooruses seda mänginud. Rahvastepall on olulisim pallimäng vanuses 7 – 13. Selles vanusegrupis peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on
3.SAALI- JA RANNAKÄSIPALLI VÕRDLUS Olümpiakavva kuuluv klassikaline käsipall on silmatorkavalt jõuline mäng. Vastase kahe käega pitsitusse võtmine on lubatud ja isegi soovitatav. Müksamised ja küünarnukid ribides käivad samuti asja juurde. Rannakäsipallis maksab aga elegants näiteks kui mängija teeb viskele minnes enne palli väravasse saatmist õhus pirueti, saab värava eest kaks punkti. Jõudu kasutada, isegi kergelt trügida mitte, ei lubata. Kui Eestis rannas mängima hakati, siis polnud väljakul toimuv üldse rannakäsipalli moodi, vaid pigem ikka randa kolitud päris käsipall. Käis kõvemat sorti müramine. Aga nüüd on pilt juba palju ilusam. "Tipptaset on ikka marukihvt vaadata. Mäng on kerge, plastiline, hüpeterohke. Noortele väga paslik," leiab rannamängul omad võlud olevat ka Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting, tuntud vana kooli mees. Eestis seda tipptaset hetkel veel ei näe, aga vähehaaval kombitakse maad, kuidas tulevikus
aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959) ja karikavõitjatele (mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast). Ajalugu Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega
kursis ja ei tea sellest midagi. Ning tahtsin võtta sellise spordiala, mida ma ei tea ja on huvitav uurida. Kriketit mängitakse Eestis juba üle 10 aasta. Kriket sobib nii meestele, kui naistele ja Eestis mängivad kriketit nii noored kui ka täiskasvanud. Eestis on 7 kriketiklubi.(2) Sellest juttu allpool täpsemalt. Kriket Kriketit mängitakse ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem umbes 22 jardi (20m) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad. (1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti)
Tallinna esimese tenniseklubi, Eestimaa Lawn-Tenniseklubi, asutajaks olid peamiselt sakslased, seega ei kandnud tennis esialgu veel rahvusliku spordiala mõõdet. 1913. aastal peeti seal Kalevi turniir, kus kõik osavõtjad olid eestlased, nende seas hilisem tennise eestvedaja Eduard Hiiop. 6 Esimesed väljakud Eestis ehitati balti-saksa mõisnike mõisate ja rikaste linnakodanike villade juurde 19. sajandi lõpus. Üks neist asus Keila lähedal Kumnas, kus mängiti tennist väga heal tasemel. Kumna mõisast tuli Eesti esimene paarismängu meister Wilhelm von Meyendorff. 19. sajandi lõpul jõuab tennis ka linnadesse. 1895. aastal jõuab Tallinna, 1897 Pärnusse. Kadriorus asunud Supeluse salongi (Bade Salon) juurde rajatud tenniseväljakul tehti Tallinna esimesed tenniselöögid aastal 1895. Sellel ajal oli väljakute rajamine väga kallis. Hiljem ehitati Kadrioru väljakule veel lisaks kaks väljakut.
annaabi.ee 
