täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Abi: tugisukad, jahe dušš ja vann. Füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine, kõndimine – verevoolu parandamiseks. Tõsta jalad kõrgemale. Harjutused 1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre
välja pööramine Pikk lähendaja Häbemeluu Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine Õrnlihas Häbemeluu Sääreluuköprus Reie lähendamine, sääre painutus Reie lihased Eesmine (2) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Reie-nelipea Vahepealne pakslihas reieluu Põlvekeder Põlve sirutus lihas eesmine pind Külgmine pakslihas reieluu karejoone lateraalne mokk Keskmine pakslihas reieluu karejoone mediaalne mokk
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd)
Pikk pea: · Painutab Reiekakspealihas Istmikuköbrult Pindluu peale põlve Lühike pea: · Viib reit taha Reieluu tagapinnalt Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule Pikk Pindluu mediaalselt Suurvarba Sirutab suurt varvast suurvarbasirutaja pinnalt selgmisele pinnale
välisrotatsiooni teostavad lihased: reie kakspealihas kaksik-sääremarjalihase keskmine pea Innerveerib istmikunärvi sääreluunärv 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikuvus. Põlveliiges on nii plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21
semitendinosus o M. semimembranosus · Vaagnat puusaliigeses tõstvad lihased o M. adductor magnus o M. adductor brevis o M. gracilis o M. adductor longus o M. pectineus · Vaagnat puusaliigeses langetavad lihased o M. gluteus medius o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae · Sääre liigutused põlveliigeses: · Sääre fleksiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. gastrocnemius o M. biceps femoris o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre ekstensiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. quadriceps femoris M
M. semi- tuber tibia condylus -sääre fleksioon ja põlve- ja puusaliiges ischiadicus membranosu ischiadicum medialis siserotatsioon s (kollane) -reie ekstensioon ja siserotatsioon -vaagna taha kallutus Sääre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. tibialis tibia eesmine 1.os cuneiforme -jala dorsaalfleksioon -talokruraalne liiges peroneus anterior pind, condylus ja 1
ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI. Eesmine saaglihas romblihas moodustavad antagonistliku toimega antagonistide-sünergistide lihasketi. 51.LOETLEGE ALAJÄSEME (PUUSAST JALANI) ÜHE LIHASKETI LIIKMED Nt antagonistlik kett: niude-nimmelihas, reie tagakülje lihased (istmikult algavad lihased), sääre eeskülje lihased. Talitleb jooksul väljaastel ette. 52.LOETLEGE KÕNNI FAASID 1) Toetusjala eesmine samm2) Toetusjala vertikaalasend3) Toetusjala tagumine samm4) Vaba jala tagumine samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm 53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja,
L-kür Nr. Tähed Harjutuse sisu 1. A Sissesõit töötraavis X Peatus, tervitus, jätkata töötraavis 2. C Paremale MV Keskmine traav V Töötraav 3. A Keskliinile D Volt paremale 10m 4. D Sääre eest astumine kuni B B Volt vasakule 10m 5. B Sääre eest astumine kuni G C Vasakule 6. HP Keskmine traav P Töötraav F Keskmine samm 7. A Pööre keskliinile X Poolvolt 10m vasakule 8. A Töögalopp vasakust jalast F Volt vasakule 10m FS Suunumuutus 9. HM Poolvolt kontragalopis ME Kontragalopp 10. E ja F Jalavahetus läbi sammu vahel K Volt paremale 10m KR Suunamuutus 11
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka
! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus
(suukaudne, paikselt geelidena, süstidena) ning operatiivne ravi - artroskoopia. Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel. Esikohal on valulikkus, turse, valu koormusel. Ravi: koormuse vähendamine ja valik, spetsiaalne ortoos, paiksed põletikuvastased vahendid, külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki. Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega, nn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel. Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega. 3. Lihaste kinnituskohtade põletikud Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all; Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas.
Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja Sääre lihased tagumine pool pindmised triceps surae- Sääremarja kolmpealihas plantaris - Tallalihas Sääre lihased Süva lihased tibialis posterior - Tagumine sääreluulihas flexor digitorum longus - Pikk varvastepainutaja flexor hallucis longus - Pikk suurvarbapainutaja peroneus longus - Pikk pindluulihas peroneus brevis - Lühike pindluulihas
osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda. Selle põimiku närvid innerveerivad lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje
Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 36. Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37
niudeluuogalt ja roteerib säärt sissepoole SÄÄRE LIHASED TAGUMINE RÜHM (4) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Luudevaheliselt membraanilt ja Tagumine sääreluulihas naabruses olevate sääre luude Lodiluule ja 1. Talbluule Tösta kanda ja langetab päkka. osadelt. Pikk suurvarbapainutaja Pindluu tagumiselt pinnalt Suurvarba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab suurt varvast Pikk varvastepainutaja Sääreluu tagumiselt pinnalt 2.-5
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3
2. Kahekorruseline kompleksliiges II. Nii plokk kui ka ratasliiges - ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre siserotatsioon/välisrotatsioon (ainult siis kui põlveliiges painutatud) Sidemed: - lig. collaterale mediale e tibiale - lig. collaterale laterale e fibulare - lig. cruciatum anterius - lig. cruciatum posterius Liigeskapslit tugevdavad sidemed: Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni) 12 · Lig
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu- kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui
11 Ülemine puusaümbermõõt 95 9 Ülemine puusaümbermõõt 95,5 0,5 12 Alumine puusaümbermõõt 109 10 Alumine puusaümbermõõt 109,5 13 Reie ümbermõõt 66 11 Reie ümbermõõt 63,3 2,7 14 Reite ümbermõõt 108,2 12 Reite ümbermõõt 108 0,2 15 Sääre ümbermõõt 37,5 13 Sääre ümbermõõt 37,9 0,4 16 Käsivarre ümbermõõt 28 14 Käsivarre ümbermõõt 26,7 1,3 17 Randme ümbermõõt 17 15 Randme ümbermõõt 17,5 0,5 18 Õlapikkus 10,5 16 Õlapikkus 13,1 2,6 25,9/25,7
Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi. Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es. 2. Aksonid moodustavad ühinedes tractus corticospinalis’e, mis kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre. 3. Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis, pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis
nähtavad olla ja on tuntavad ainult katsumisel. Vaevuste avaldumine ei olene veenilaiendite suurusest. Ka suurte veenilaiendite puhul ei pruugi vaevused olla eriti väljendunud. Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgadetursumine, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgadeskrambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole.
Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a. genus) erinevad harud, mis varustavad verega põlveliigest. Õndlaarter jaguneb sääre tagumises ülaosas kaheks: eesmiseks sääreluuarteriks (a. tibialis anterior) ja tagumiseks sääreluuarteriks (a. tibialis posterior). 19. Peamised sääre ja pöia arterid Eesmine säärearter: kulgeb sääre esiküljel alla sääreluudele-vahekilel. Tagumine säärearter: kulgeb sääre tagaküljel allapoole kuni mediaalse pekseni,
Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib
Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel
kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde: Impulss liigub sääre eeskülje (süva pindluunärv) ja tagakülje (sääreluunärv) pidi istmikunärvi -> sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse (viimane rinnanärv ja neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru. 4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde: Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu-,
kahe teise lihasega poolkõõluslihaseg a ning rätsepalihasega Sääremarja- sääre-ja pindluu Moodustab põlves painutab kolmpealihas / tagapind ja kannakõõluse säärt, musculus triceps sääre (inimkeha hüppeliigestes surae luudevahekile, tugevaim kõõlus) painutab mis kinnitub reieluu jalabatalla poole kandluuköbrule mediaalne ja (oluline lateraalne põnt äratõukel!),
Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole 38. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed, liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 39. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad: kaks puusaluud Alajäseme vabaosa koosneb: reieluust, sääre ja jala luudest 40. Vaagna moodustumine Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga-vaagna 41. Häbemeliidus e. sümfüüs Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil
SOKI KUDUMINE Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi,
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva
10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada patsiendi allpool asuva jala pahkluu alla kokku volditud või rullitud käterätt või lina (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Fikseerida patsiendi tallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all sääreluu suhtes (pilt 14, 15, 16, 17). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 16 Pilt 17 Külili asendi toestus: (pilt 18, 19) Pilt 18 Pilt 19 · Asetada patsiendile tekk pele. 12.6
Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad). Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet.
sidekoeline ühendus. 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48. Ülemine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges: Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu- kandluu-lodiluu liiges
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast. Südame erutusjuhtesüsteem: Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle sinuatriaalsõlmele, levib sealt edasi kodade lihastele (kodade süstol!) ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His`i kimp, mis kahe sääre abil viib erutuse vatsakeste lihastele. Veresoontest: A.Veresoonte seina ehitusest: a)Veresoonte sisekesta (tunica intima) katab seespoolt tavaliselt üks rakukiht – endoteel, mille all on basaalmembraan. (Kapillaaride sein võibki sellega piirduda!) Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja/või silelihaskiududest; selle peal võib olla sidekoeline elastne membraan. b)Veresoonte keskkesta (tunica media) paksus on väga erinev, see võib jälle koosneda kas peamiselt
35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40. Suupõhja ja mälumislihased (algus- ja kinnituskoht, funkts., innerv). 41. Miimilised lihased. Suu – ja silmaümbruse lihased (funkts., innerv).
kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas, reie-nelipealihas lateraalne säärenahanärv – n. cutaneus lat. sääre nahk surae lateralis pindmine pindluunärv – n. peroneus varvaste dors. osad superficialis süva pindluunärv – n. peroneus kanna- ja varvasteliigeste painutajad, profundus varvaste painutajad sääreluunärv –n. tibialis sääreluust kaud. paiknevad lihased kaudaalne säärenahanärv – n. cutaneus sääre kaud. nahk surae caudalis mediaalne tallanärv – n
Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad sirgelt kõrvuti. Hoia alaselg sirgena ja kalluta keha ettepoole jala suunas. Painuta varbad põlve suunas. · Lükka ühe jala varbad vastu seina, hoia varbad võimalikult kõrgel, samal ajal on kand maas.
luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges On nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje. 47. Sääreluude omavaheline seondus Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49
Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu- lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku) 50.Jala pikivõlvid, rist võlv:
Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahelekõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada, kuid soodustavateks faktoriteks peetakse sagedasi pisitraumasid, mis enamasti on seotud spordiga. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Kaebused tekivad tavaliselt lapseeas 11-14 eluaasta vahel, siis kui lapse kehaline aktiivsus suureneb. Väljavõlvuv köbruke sääre ülaosas võib olla vaatlusel nähtav. Põhiliseks kaebuseks on valu sääre ülemises kolmandikus. Samuti võib esineda puutehellust antud piirkonnas. Sageli tekib valu põlvili asendis või suuremal koormusel. DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Haigus tehakse kindlaks avalduvate sümptomite alusel. Selleks on valu sääre ülemises kolmandikus, mis avaldub eriti põlvili asendis. Katsudes esineb samas piirkonnaspuutehellus, 7 harvem turse.
ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, kaherealine; A-lõikelised seelikud, diagonaallõigetega seelikud, hõlmikseelikud; Langevatest materjalidest püksid, vööjoonel võivad olla sissevõtted, voldid. Pükste sääre kuju oleneb jalgade pikkusest; Ühtlane värvitoon või hajutatud muster(allosas), ülaosas mustriline kangas. Vältida: Kehale liibuvaid mudeleid, mis võimaldavad võrrelda figuuri üla- ja alaosa(trikokleidid); Kontrastseid värve seelikute ja pluuside puhul, mille vahele on piir tõmmatud puusajoonel; Silmatorkavaid detaile puusapiirkonnas.
Sel juhul me toetume kandadele. Niisuguses asendis tavaliselt hüppeid ei sooritata, sest see põrutaks tugevasti. Kui labajalga painutada allapoole, siis paigutub hargi vahele ploki kitsam osa, mistõttu kontakt luude vahel on nõrgem, liigesekihn lõdvem ja liigutused vabamad ning vetruvamad. Telg, mille ümber toimub liikumine, kulgeb risti läbi kontsluu. Kui jalg on fikseeritud, siis teostavad jala suhtes liikumist sääreluud. Lähte- ja keskasendi puhul moodustab jalg sääre suhtes täisnurga. See nurk võib väheneda labajala tõstmisel 20° võrra ja suureneda jala langetamisel (pöiasirutusel) 50° võrra. Kontsluu-sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on keskjoonest enamasti mõnevõrra väljapoole pööratud, mis tagab kindlama toetuse. Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje
dekoodrit, kaks tihendatud õhusõiduki laagrit) BLEEXi liigese disain. BLEEXi DISAIN 2.)Jalalaba disain mõõdab jalalaba kesksurve asukohta, mõõdab inimese raskuse jaotumist jalgade vahel. Joonisel on ka näha koormuse jaotumis andur, hüdraulilist õli täis olev kummi rõhu toru ja põhiline eksoskeletoni jalalaba BLEEXi jalalaba disain. struktuur. 3.)Sääre ja and reie disain. Sääre ja reie põhifunktsioonideks on struktuuriline tugi ja venivuse/painduvuse liigeste ühendamine. Säär kui ka reis on disainitud nii, et seda saaks erinevas pikkuses olevatele inimestele kohandada. 4.) Torso disain Torso tagumisele küljele on ühendatud toiteplokk, juht arvuti ja raskuse kinnitused. Torsole on kinnitatud kaldemõõtur Kõikide sensorite info kogumiseks ja juht arvutiga (supervisor I/O moodul ehk SIOM) suhtlemiseks kasutatakse remote I/O
Soki kudumine Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi,
teise harjutuse puhul vali raskus millega jõuad peale teha 12 8 kordust Biitsepsi harjutuste järjekorda vaheta, tee ka teisi biitsepsi harjutusi!!! KOLMAPÄEV 1. Kükk kang turjal 4 5 x (10 8) * Tehnika on esmatähtis!!! 2. Surumine jalgadega 4 5 x 15 8 * TEHNIKA OLGU KORRALIK, RASKUS LANGETA KORRALIKULT SÜGAVALE, AGA NII, ET ALASELG (JA TAGUMIK) PINGILT EI TÕUSEKS!!! 3. Sääre painutamine/Good Morning`s 4 x 15 8 (üks trenn üks harjutus, teine trenn teine)* Korralik aeglane sooritus 4. Päkale tõus seistes trenazööril 3 4 x 20 15 * Korduste arvu ja harjutustega ,,mängi" trennist trenni 5. Crunches trenazööril 3 x 25 20 * Ära võta kohe suurt raskust, muidu ei tunneta kõhulihaste tööd 6. Jalgade tõsted või midagi kõhule veel 3 x 15 12 korduse vahel
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Referaat Tallinn 2008 Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Merikäsnad : Merikäsni on kasutatud ajaloo iidsetest eelajaloolistest aegadest saadik. Neid on kasutatud pesukäsnadena, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,voodrisena". Merikäsni on kasutatud ja omapäraste ,,jooginõudena", need olid väga ebahügieenilised, kuid kaasas kantavad ja mitte purunevad. Käsnast tehtud jooginõud kasutati nii, et kui sõdur oli jõudnud oma rännakul veekogu juurde, kastis ka käsna vette ja sealt pigistas ta endale selle suhuu või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võistluskaaslasele. Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkes...
Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Valuvaigitamiseks Talla sideirme põletik või kukekannused Seesamluu põletik Murrud, venitused, rebendid Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon
Fiksaator fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha 22. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? - Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust - Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule Põhiline funktsioon on õlavarre painutamine veidi ette ja küünarliigeses käsivarre painutamine ja välja keeramine e. supinatsioon 23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele, äratõuke lihas A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae) B: Mis osadest koosneb ja kus algab? Lestlihas sääre- ja pindluu tagapind ning sääre luudevahekile Kaksik-sääremarjalihas - mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt - lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt C: Mis luule kinnitub? Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilleuse kõõlus) 24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
