veeni, kui sond on jõudnud õigesse kohta, tehakse kohlik tuimestus ning hakatakse tegutsema laseriga. Laser tekitab veenis ,, keemise" effekti, mis ,, keedab" veeni seinad kokku. Peale operatsiooni peab haige kandma 10-14 päeva ravisukki, mille tulemusel veeni seinad tihenevad ja aja möödudes kaovad. Endovaskulaarse laser-koagulatsiooni suureks eeliseks on lõikehaavade puudumine, mis ei traumeeri närve ning operatsioon kulgeb valutult. 2.2 Soovitusi veeniprobleemide korral Regulaarne hepariini sisaldavate geelide määrimine jalgadele leevendab valu, põletikku ja turseid. Ravipõlviku või -suka kandmine hommikust õhtuni ja liikumine on arstide sõnul paratamatult ainus viis hoida mured kontrolli all. Operatsioonid on näidustatud kosmeetilise eesmärgi saavutamiseks ja vaid teatud tõsisema probleemi vältimiseks. Aga seda oskab otsustada juba kirurg, veresoonte- või plastikakirurg. Veeniprobleemide korral tuleb teha harjutusi: 1
0,2 20. Kui 1 000 000 ühikut penitsilliini lahustada 4 ml-s lahuses, siis on saadud lahuse kontsentratsioon ... ühikut/ml. 21. Patsiendile on vaja i/m manustada 300 000 ühikut penitsilliini kokku 1 milliliitris lahuses. Kui palju lahust tuleb lisada 1 000 000 ühikuga viaalile, et saada soovitud kontsentratsioon? 3,4 22. Viaalis on 600 000 ühikut penitsilliini. Kui palju tuleb lisada lahust, et saadud lahuse kontsentratsioon oleks 150 000 ühikut/ml? 4 23. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 7500 ühikut hepariini? 1,5 ml 24. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 3000 ühikut hepariini? 0,6 ml 25. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 2500 ühikut hepariini?
püsti ja tegema võimlemisharjutusi. Samuti on soovitatav teha kontrastsei jalavanne. Kasuks tuleb tervislik toitumine ja üleliigse kaalu vältimine. Tuleb eelistada jala käimist ja spordiga tegelemist. Samas tuleb hoiduda pidevast raskuste tõstmisest ja füüsilisest ülekoormusest. Hea on kanda tugisukke ja kasutada regulaarselt paikseid venoaktiivseid geele, nt. Lioton 1000, mis aitavad leevendada valu, põletikku ja turset. Kõige effektiivsem on hepariini sisaldusega geelid, mis sisaldavad vähemalt 300 4 ühikut hepariini ühe grammi geeli kohta. Hepariin on looduslik koagulant, mis takistab vere hüübimist. Hepariinid on verd vedeldavad ained, mida kasutatakse tromboosi profülaktikas ja ravis. Praktikas kasutatakse kahte tüüpi hepariini. Esimene on fraktsioneerimata hepariin ja seda peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu see on kasutusel vaid haigla statsionaarsel ravil
· Hoiduda pikaajalisest seismisest, vältida jalgade sundasendit, raskuste tõstmist ja kandmist, kuuma dussi ja saunalava · Asetada jalad võimalikult sageli kõrgemale · Kõndida jalgsi, sõita jalgrattaga, ujuda · Kanda elastseid tugisukki või elastiksidet · Teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele 4 · Kasutada hepariini sisaldavaid geele · Masseerida jalgu iga päev kergelt ja aeglaselt hüppeliigese piirkonnast põlve suunas · Vältida ülekaalu · Eelista looduslikke töötlemata toite. Vältima peaks toite, millel on rakkudele laiendav või väsitav efekt (piimatooted, suhkur, alkohol, tavaline tee ja kohv) · Haiguse algstaadiumis lamage võimaluse korral 3-4 korda päevas 15-20 minutit tõstetud jalgadega ning tehke siis istudes või lamades järgmisi harjutusi.
·Hoiduda pikaajalisest seismisest, vältida jalgade sundasendit, raskuste tõstmist ja kandmist, kuuma dussi ja saunalava ·Asetada jalad võimalikult sageli kõrgemale ·Kõndida jalgsi, sõita jalgrattaga, ujuda ·Kanda elastseid tugisukki või elastiksidet ·Teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele ·Kasutada hepariini sisaldavaid geele ·Masseerida jalgu iga päev kergelt ja aeglaselt hüppeliigese piirkonnast põlve suunas ·Vältida ülekaalu ·Eelista looduslikke töötlemata toite. Vältima peaks toite, millel on rakkudele laiendav või väsitav efekt (piimatooted, suhkur, alkohol, tavaline tee ja kohv) Soovitusi veenilaiendite tekke ennetamiseks: ·Haiguse algstaadiumis lamage võimaluse korral 3-4 korda päevas 15-20
Kui kuulutakse riskirühma, peaks pöörama tähelepanu ennetamisele: · Asetada jalgu võimalikult tihti kõrgemale · Jalutada palju, sõita jalgrattaga · Vähemalt kord päevas teha harjutusi säärelihastele · Ujuda · Masseerida jalgu kergelt ja aeglaselt hüppeliigese piirkonnast põlve suunas · Mitte istuda jalg üle põlve · Vältida kubemepiirkonnast pigistavaid rõivaid ja kitsaid sokke · Määrida jalgadele hepariini sisaldavaid geele/kreeme · Vältida ülekaalu · Tarbida töötlemata toiduaineid, toit olgu mitmekesine ja tervislik, ei tohi unustada valgu- ja vitamiinirikast toitu · Vältida kuumust · Kanda spetsiaalseid, jala loomulikku asendit toetavaid sisetaldu. · Kanda häid ja mugavaid jalanõusid · Tugevda veene seespidiselt, võttes appi toidulisandid: C-vitamiin koos
Ravimiteks antiagregandid: atsetüülsalitsüülhape, klopidogreel. 18. Kuidas jagunevad antikoagulandid? Milles seisneb rühmade erinevus? 1. Otsese toimega antikoagulandid (hepariin, madalmolekulaarne hepariin, faktor Xa inhibiitorid, faktor IIa inhibiitorid) 2. Kaudse toimega antikoagulandid (vitamiin K antagonistid-varfariin, uued suukaudsed antikoagulandid-dabigatraan,edoksabaan) Erinevus seisnebki toime osas, kas otsese või kaudse toimega. 19. Kus organismis sünteesitakse hepariini? Hepariini produtseerivad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas ja teistes organites. 20. Mille poolest erineb fraktsioneerimata hepariin madalmolekulaarsest hepariinist? Fraktsioneerimata hepariin - ATIII aktiivsus suureneb 1000x, IIa, VIIa, Xa, XIa, XIIa inhibeerimine. Madal biosaadavus -26%, Madalmolekulaarne hepariin - kiirendab trombiini ja Xa faktori inaktiveerimist. Poolväärtusaeg on pikem, mistõttu manustamise sagedus on väiksem. s/c biosaadavus 90%. 21. Hepariini kõrvaltoimed?
toimet, manustatakse s/c. Eritub neerude kaudu, ei seondu plasmavalkudega. 7. Milliseid kõrvaltoimeid võivad parenteraalsed antikoagulandid põhjustada? Verejooksud, trombotsütopeenia, luumurrud, osteoporoos. 8. Milliseid antikoagulante tohib manustada rasedatele? Millised ravimid on teratogeensed? Milliseid antikoagulante võivad manustada imetavad emad? Rasedatel vahetada ravi madalmolekulaarse hepariini vasu – varfariin teratogenne! Imetamisel võib kasutada varfariini. NOAC kasutamine raseduse ja imetamise korral keelatud, kuna andmed puuduvad. 9. Varfariini toimemehhanism. Varfariini preparaadi nimetus? Varfariin on vitamiin K agonist ja takistab seega maksas hüübimisfaktorite sünteesi. Preparaadi nimetus on Marevan. 10. Mille väärtust määratakse verest, et hinnata varfariini toime tugevust?
Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia. Ennetamine Tuleb kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Vältida ülekaalu. Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid.
süsteemi sama kiiruse juures füsioloogilise soolalahusega b. T-PA (Actilyse® 20mg või 50mg) kuivaine lahustatakse pakendis oleva lahustiga vastavalt kaasasolevale instruktsioonile. Annus sõltub patsiendi kehakaalust 1mg/kg 5kg-se täpsusega, algdoosi manustab arst iv 1-2 minuti jooksul. 9. T-PA-trombolüüsiprotseduuri juurde kuulub hepariinravi. Veidi enne t-PA lõppemist manustatakse patsiendile hepariini iv ühekordse annusena 5 000 IU. T-PA-infusiooni lõppedes alustatakse kohe hepariini-infusiooni 20 000 IU/500ml NaCl 0,9% või 5% glükoosi kiirusega 25ml/t. Pärast 6 tunni möödusmist hepariini-infusiooni algusest kontrollitakse tilgutamiskiirust APTT väärtuse kaudu. Hepariini-infusioon kestab 24- 48 tundi. APTT jälgimine kaks korda ööpäevas ja vajadusel sagedamini. Eesmärgiks on, et ATPP oleks normaalväärtusega võrreldes kahekordne 10
määrida hepariinisisaldavat verd vedeldavat geeli. Kui sellest ei piisa, veenilaiendid muutuvad suuremaks ja põhjustavad vaevusi, siis kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise). Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel. Hepariini sisaldus peab olema vähemalt 300 ühikut ühe grammi geeli kohta. Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise. Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt
pärast koronaar-angioplastikat koos stendi paigaldamisega. Patsiendil ei esine neelamisraskusi, seepärast valiti p/o manustamisviisi tabletidena, et vähem traumeerida patsienti. Tabletid võetakse peamiselt samal ajal, et patsiendil oleks mugavam pärast raviskeemiga toime tulla. Pärast stenti paigaldamist tuleb suur oht tromboosi tekkimiseks, seepärast patsient saab madalmolekulaarset hepariini s/c süstidena. Subkutaanne süst on valutum, kiirem, patsiendile mugavam kui i/v manustamine (kanüüli panemine jne). Kas koos manustatavate raviainete vahel esineb ka kliiniliselt olulisi koostoimeid? Too välja olulisemad interakteeruvad ravimid. ASH toime tugevneb verehüübivust vähendavate ja tromboosivastaste ravimite (S. Clexane) toime. Suur veritsuse oht. Manustatav enteraalne Manustatav süsteemne
Veenilaiendeid esineb 1020% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (1015%) kui naised (2025%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kuidas hoida ära või leevendada veenilaiendeid ? Konservatiivne ravi kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Skleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku . Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevoo l läbi tervete veenide. Mis juhtub kui ei ravi ?
B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades
Topistus võib põhjustada muutusi ka ümbritsevas kopsukoes, kus tekib lokaalne kahjustus ja infiltraat ehk kopsuinfarkt. Haiguspilt ja sümptomid sõltuvad sellest, kui suur arteri haru on ummistunud; ulatuslikuna võib see põhjustada surma. Profülaktika Voodireziimil olevale patsiendile määratakse igapäevane jäsemete liikumisravi ja lisaks alustatakse vajaduse korral subkutaanselt madalmolekulaarse hepariini manustamist 1 kord ööpäevas. Soovitatakse embooliavastaste sukkade kandmist. Hingamine ja vereringe Jälgimine Tavalised sümptomid on hingeldus ja valu rindkeres. Vere hapniku partsiaalrõhk on madal, samuti langeb hüperventilatsiooni tagajärjel süsinikdioksiid. RR võib langeda, patsient võib olla tahhükardiline, higine, vaevatud ja kaotada isegi hetketi teadvuse. Naha värvus võib olla kahvatu või tsüanootiline. Veriköha on kopsuinfarkti tunnus. Laialdase kopsuemboolia korral
seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini põletik!, ja hepariini hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid võitlus infektsioonidega (antikehad, "mälu" jne.) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid
poolest! VARFARIIN Vitamiin K antagonist! Marevan. Takistab K vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite II, VII, IX ja X sünteesi. Varfariini toimetugevust määratakse INR järgi. Mida kõrgem on INR seda suurem on verejooksu võimalus, mida madalam INR seda suurem on trombitekke risk. Varfariini toime algus võtab aega keskmiselt 2-7päeva. Kui soovitakse varfariini kohest toimet, peab kasutama madalamolekulaarset hepariini. Palju koostoimeid! Toit jne. UUED ANTIKOAGULANDID sobivad alla 75-aastasele, kelle neerufn on vähemalt 30ml/minutis, korrektne ravimitarvitaja, puudub võimalus INR kontrolliks või INR on ebastabiiline, peab olema võimeline ostma ravimit. Plussid: kergem manustada, kui varfariini, vähem kõrval- ja koostoimeid, ei nõua laboratoorset jälgimist, madalam veritsuste risk. Miinused: raske jälgida, puudub antidoot, kallim, puudub info 1. Rivoroksabaan Xarelto
rutiin(50mg) Näidustus: Kasutatakse vitamiini vaeguse ennetamiseks,vähendab kapillaaride läbilaskvust ja haprust. Annustamine: 1 tablett 2-3x päevas söögi ajal või pärast sööki. Kuur – 2-3 nädalat. Hoiatus: manustada ettevaatusega, kui on kalduvus tromboosile,tromboflebiidile. Vastunäidustus: lapsed; inimesed, kel on ülitundlikkus komponentide vastu. Lastel nina verejooksu korral Koostoime: askorbiinhape suurendab penitsilliini ja raua imendumist; vähendab hepariini efekti. 5.Mobiven tabletid Toimeained: diosmiin – 450 mg hisperidiin – 50 mg estsiin – 30 mg Näidustus: » väsinud jalgade korral.Veeniseinte » tugevdamiseks seestpoolt. » veenipuudulikkusest tingitud vaevuste ennetamiseks ja leevendamiseks . » MOBIVENi manustatakse edukalt kroonilise veenipuudulikkuse ja ka hemorroidi sümptomite leevendamiseks. Annustamine: 1 tbl päevas söögiajal. Tabletid neelata tervelt. Hoiatused:
22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine. 23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse immuunsuse patoloogiaga, iseloomulikud on vereringehäired ja bronhiospasmid, ravi on antihistamiinikumidega.
Ära kanna paindumatu tallaga jalatseid ega kõrgeid kontsi. Kanna spetsiaalseid, jala loomulikku asendit toetavaid sisetaldu. 5) Termoregulatsioon Väldi kuumust, ka kuuma kümblust. Jalgu on soovitatav iga päev jaheda dusi all jahutada, suunates dusijoa jalgadele alt üles. Mida teha, kui veenilaiendid on juba tekkinud? 1) Konservatiivne ravi kanda tuleks tugisukki. Iga päev tuleks teha harjutusi nii, et jalad on üleval. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Harjutusi on järgmiseid: a) Libistage labajalga aeglaselt ja ühtlase tempoga, täistald vastu maad, nii kaugele ette kui võimalik. Seejärel libistage labajalg samamoodi tagasi oma toolini. Sooritage seda harjutust 30 korda ja korrake sama teise jalaga. b) Sirutage jalg välja. Keerutage labajalga kella osuti liikumise suunas ja siis vastupidises suunas. Korrake seda harjutust mõlema jalaga 5 korda.
Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),> elukeskkonna tagamiseks vereplasma ensüümid; kaitse nende lahjendusaste klaasi veidi HCl-i lahust, sinna 20 · Ca-ioonid · Isotermia verekaotuse vastu vere 14. Erütrotsüütide loome ja lisatakse pipetiga 20 µl (mm 3 ) 27. Tsitraadi ja hepariini toime · Isotoonia hüübimismehhanismi kaudu. eluiga soonestikus. verd. Segada. Hb muutub pruuniks hüübimisprotsessile. · Isoioonia 7. Vere struktuurikomponendid. Erütropoees hematiiniks. Lisatakse tilkhaaval Tsitraat ja hepariin takistavad
algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevool läbi tervete veenide. Konservatiivne ravi - kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub
vereringet. Mis juhtub kui ei ravi? Kui veenilaienditele tähelepanu mitte pöörata ja neid ei ravi, siis järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite ning veenipõletiku ehk tromboflebiidi tekkeni. Oluline ohu märk on erinevad nahamuutused, nagu ekseem, naha kuivus, läikimine, paksenemine ja ninde tagajärjel kergesti tekkivad vigastused. Paljud veenilaiendite ravimid sisaldavad hepariini, mis see on? Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega glükoosaminoglükaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Hepariinid võivad pärssida trombotsüütide funktsiooni ning põhjustada trombotsütopeeniat. Hepariinid inaktiveeritakse maksas ning eritatakse uriiniga. Kokkuvõte Veenilaiendid on haigus, mis kimbutab väga paljusid inimesi.
Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus.
Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni. Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik. Materjali koaguleerumise vältimiseks võib lisada hepariini. Vedelik kogutakse vastavalt vajadusele mitmesse steriilsesse 50 ml katsutisse. Pleuravedelik säilib toatemperatuuril 30 minutit erinevateks uuringuteks. +2kraadi kuni 8+ kraadi juures sõltuvalt uuringust, mida on vaja teha, võib materjal säilida kas päeva või ainult 3 tundi5. Astsiidivedelik Astsiidiks nimetatakse patoloogilist vedeliku kogunemist peritoneaalõõnes. Astsiidiga patsientidel esineb üldjuhul tõsine maksahaigus, mis põhjustab rõhu tõusu maksaveresoontes
30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres.
Kogu skeletisüsteemi haarav haiguslik seisund, mis põhjustab luutiheduse langust ja luukvaliteedi langust, mis omakorda põhjustab luumurdude teket. 2. Millised faktorid tõstavad luumurru riski eakatel? Luumurru ohtu tõstavad eelkõige eakatel halb nägemine; tasakaaluhäired; lihasnõrkus ning mõningad ravimid (nt bensodiasepiinid). 3. Millised ravimid soodustavad osteoporoosi arengut? Süsteemsed glükokortikosteroidid HI-viiruse ravimid Hepariini pikaajaline kasutamine Vähivastases kemoteraapias kasutatavad ravimid 4. Mis on osteoporoosi ravi eesmärk ja millest raviplaan koosneb laiemas mõttes? Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne ning ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muudatustest. 5. Milliseid tegevusi saab rakendada osteoporoosi ennetamisel? Oluline on elukestev tervislik käitumismuster
Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Fagotsütoosi võime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjustama organismi tungitud baktereid. Fagotsüütidena tegutsevad pealmiselt neutrofiilsed granotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani. Joonis 1. Leukotsüüdid. http://www.transtutors
verevool veenis on suur. Kui "sõlm" on väljas, tuleb see kirurgiliselt eemaldada. Sõltuvalt murest võib vaja minna üht-kaht lõiget, ent ka pooleteisetunnine operatsioon pole harukordne. Kui lõikus on meditsiiniliselt vajalik, maksab selle eest haigekassa (v.a skleroteraapia). Ekslik on arvata, et geel ravib veenilaiendeid. Geelides annab efekti kiiresti auruv alkohol, mis jalga jahutab. See, et mõni toode viib oma koostises sisalduvat verd vedeldavat hepariini organismi, on ebatõenäoline. Veeniprobleemide puhul on äärmisel oluline kanda tugisukka. Niimoodi ei kogune veri jalga, sest väljastpoolt mõjuv surve aitab veeniverel ära minna. Tugisuka kandmine on algul ebamugav, pärast aga ei saa ilma selleta enam olla. Ööseks tuleb jalg rindkerest kõrgemale tõsta, päeval samamoodi aeg-ajalt puhata nii paraneb vere äravool jalgadest. Staatilisi asendeid peab veenihädadega inimene vältima
12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral. d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes. 13. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 14. Leukotsütoos on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist kõrgem. 15. Leukopeenia on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist madalam. 16. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus leukotsüütide arv kasvab veres kontrollimatult. 17. Vereplasma koosneb anorgaanilisetest ühenditest, mittevalgulistest
..1%) Eosinofiilseid (2...4%) Neutrofiilseid (~62%) Agranulotsüüte jaotatakse: Lümfotsüütideks (~ 30%) Monotsüütideks (~5%) Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. T- ja B- Lümfotsüüdid. T-lümfotsüüte on umbes 70...80% lümfotsüütide koguarvust. Funktsioonile vastavalt eristatakse: T-hävitajarakud- vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud- vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud- muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle
Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26. Lihasrakk ja lihaskude-Lihasrakud (koed) on võimelised kontraheeruma bioelektriliste impulsside toimel. Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega endomüüseumiga. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest.
struktuuritasemete tekke. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. N ehk lämmastik moodustab 2% põhibioelementide koguhulgast. Lämmastikku esineb peamiselt aminohapetes ja nukleotiidides/nukleiinhapetes, täiendab süsinikuskeletti ja muudab polaarsust molekulides. S ehk väävel moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Väävlit leidub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes. Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas. P ehk fosfor moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Fosfor on üks osa orgaanilistest ühenditest, mis osalevad keemilise energia salvestamisel ja
(hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku! b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2- 4 osaline, ül.- fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad
eristatakse veel basofiilseid, eosinofiilseid ja neurofiilseid granulotsüüte. Agranulotsüüte jaotatakse omakorda lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Trombotsüüte (vereliistakiud) on 1 liitris veres 2,5...3*1011, need on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide) 5 ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm)
Kõige enam lümfikoes, maksas, luuüdis. Nad on suuremad rakud ja võimsamad fagotsüteerijad. Mood. infektsiooni esmase kaitse. Pika elueaga. 2.8.6. Eosinofiilid. Granulotsüüt. 1-6%. Nõrgad fagotsüteerijad, toodavad parasiite hävitavaid aineid (spets polüpeptiide), vabu hapniku radikaale, hüdrolüütilisi ensüüme. Parasiithaiguste korral on neid palju või allergia – vähendavad allergilisi reaktsioone. 2.8.7. Basofiilid. Granulotsüüdid. Alla 1%. Toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini. Nende pinnale kinnituvad IgE antikehad, kui ühinevad IgE antigeeniga, siis annavad allergilise reaktsiooni. 2.8.8. Lümfotsüüdid. B- ja T-lümfotsüüdid. Agranulotsüüdid. 20-45%. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis. Kui puutuvad kokku antigeeniga, siis tekitavad spetsiifilisi antikehi (IgA/D/E/M/G)
Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid. Tuum on S-tähe kujuline. Fn: toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. Ümar tuum, selgepiirilised. B küpsevad luuüdis, T tüümuses
Koostanud M. Kolga Biokeemia Lämmastik esineb põhiliselt aminohapetes ja nukelotiidides/nukleiinhapetes, täiendab süsinikuskeletti. 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 2 kg lämmastikku.) Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP) ja omab olulist kohta organismi energiavahetuses. 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,7 kg fosforit) Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis,
aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid: Lümfotsüüdid sõmerus on olemas, kuid mittespetsiifiline lüsosoomid. Varieeruv suurus (7-12 µm), tagavad immunoloogilise kaitse(T(rakuline immuunsus)-ja B(humoraalne immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat.
Eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes. Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine) eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine) monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul.
happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. ◦ hüaluroonhape on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks, mida leidub sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas. Osaleb veevahetuse regulatsioonis, on mikroobidele barjääriks. ◦ kondroitiinväävelhapped on kõhre, sidemete, südameklappide, nabaväädi, vere antikoagulantide struktuurseteks komponentideks. Soodustab kaltsium ladestumist luudes. ◦ hepariini eritavad vere nuumrakud kopsudes, maksas. Põhiliseks komponendiks on antikoagulant, kuid ka põletikuvastane, naatriumi- ja kaaliumiainevahetust mõjustav aine. KIUDAINEID Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad omakorda kaheks: Kiudainete olulisus: ◦ vees lahustumatud - põhiesindaja on meie ◦ suurendavad toidukördi mahtu, tekitades planeedi kõige levinum orgaaniline ühend sellega täiskõhutunde, tselluloos
Tagab valkude teist ja kõrgemat järku struktuuride tekke ja stabiilsuse kuna väävli aatomite vahele tekkivad väävlisillakesed. Kuulub ainevahetuses osaleva ensüümi koensüüm A koostisesse Kuulub asendamatu aminohappe metioniini ehitusse Kuulub vitamiinide tiamiin ja biotiin ehitusse On immuunsüsteemi stimuleerija Kuulub mitme hormooni sh insuliini koostisesse On vajalik kasvuhormooni sünteesiks Kuulub verehüübimiseks vajaliku ühendim, hepariini, koostisesse Osaleb luukoe ehituses Osaleb paljude kehavõõraste ühendite sh ravimite kahjutustamises maksas Paljudes ensüümides paikneb aktiivtsentris Väävli allikad Väävlit leidub paljudes toiduainetes nt munades (munavalges tekkib selle roiskumisel vängelt haisev väävelvesinik), kontsentreeritud piimatoodetes st juustus, kohupiimas, lihas ja kalas, viimastes on palju väävlit sisaldavaid aminohappeid metioniini ja tsüsteiini. Taimedest
eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades sellega põletikuprotsessi ja tekitades turset. Nad osalevad allergilistes reaktsioonides. · Ka eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral, kuid nende mõju on vastupidine basofiilidele. Nad takistavad histamiini põletikukoldes ja vähendavad põletikureaktsioone ja turset. Lümfotsüütide liigid:
eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades sellega põletikuprotsessi ja tekitades turset. Nad osalevad allergilistes reaktsioonides. · Ka eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral, kuid nende mõju on vastupidine basofiilidele. Nad takistavad histamiini põletikukoldes ja vähendavad põletikureaktsioone ja turset. Lümfotsüütide liigid:
kui teisi tromboosi riskifaktoreid ei ole, siis on soovitav kasutada aspi- riini 75-150 mg päevas kui esineb üks või rohkem riskifaktor tromboosi tekkeks, siis kasuta- takse profülaktikat madalmolekulaarse hepariiniga või ravidoosis varfariini kui patsiendil on anamneesis venoosne tromboos, siis peaks ta saama ravidoosis varfariini või madalmolekulaarset hepariini Tromboosi profülaktika kestus ei ole selge, kuid see sõltub haiguse aktiivsusest (esimesed 4-6 kuud kuni saavutatakse haiguse kontroll) ja riskifaktoritest 6.8.9. Hüperviskoossus Hüperviskoosusse sündroom võib areneda kõrge paraproteiini (eriti IgA ja IgG3) tasemega müeloomi patsientidel Sümptomiteks on nägemishäired, peavalud, limaskestade veritsused ja düspnoe tingituna südamepuudulikkusest
Lämmastik Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes. Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris. Makrobioelemendid Kaltsium levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D- metabolismis, signaal-ülekandes, v.ere osmootse rõhu tagamises. Naatrium ja kaalium Naatrium asub valdavalt rakuväliselt Na-pump, mis eemaldab rakutalitluses rakku toodud liigse naatriumi rakust
Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni Maksasinusoidid on vooderdatud akendunud endoteeliga ja sinusoidides puudub basaalmembraan
Jagatakse granulotüütideks(65%) ja agranulotsüütideks(25-35%). Olenevalt graanulite sisaldamisest. Graanulite värvumise järgi eristatakse basofiilseid,eosinofiilseid ja neutrofiilseid granulotsüüte. Agranulotsüüte jaotatakse lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte fagotsüteerivad baktereid ja võõrkehi. Peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete gr.hulk suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad verevoolu põletikukolletes. T ja B Lümfotsüüdid- T lümfotsüüte u 70-80% lümfotsüütide koguarvust. Vastavalt funktsioonile eristatakse: T-hävitajarakud- vabastaavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud-vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud-muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioonie
b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust. Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime
basofiilsed garnulotsüüdid(0,5...1%), eosinofiilsed garnulotsüüdid(2...4%) ja neutrofiilsed garnulotsüüdid(ca 62%) ·Agranulotsüüte jaotatakse omakorda lümfotsüütideks (ca30%) ja monotsüütideks (ca 5%). ·Üks osa leukotsüüte on amööbi taoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. ·Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades sellega põletikuprotsessi ja tekitades turset. Nad osalevad allergilistes reaktsioonides. ·Ka eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral, kuid nende mõju on vastupidine basofiilidele. Nad takistavad histamiini eraldumist basofiilidest, lagundavad histamiini põletikukoldes ja vähendavad põletikureaktsioone ja turset. LÜMFOTSÜÜTIDE LIIGID ·T-hävitajarakud
annaabi.ee 
