transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn jäätmejaam Tasuta võetakse vastu: ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid ,suuremõõtmelised jäätmed (sh vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt.
pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud ning nende asemele on rajatud jäätmekäitluskeskuse ladestusalasid, kus toimub nii sorditud kui ka sortimata jäätmete töötlemine ning taas- ja korduv kasutavate jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine
v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile,
Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada. Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik. Ka peetakse vajalikuks hunniku korduvat läbikaevamist. Lihtsustatud variandi puhul saab sedagi vältida. Valmib järgukaupa Oma aias oleme komposti kätte saanud aastapooleteisega. Piirdega kompostiplatsil valmib kompost järgukaupa
lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta) lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveed ning loomaväljaheited. Biolagunevad jäätmeliigid: · Orgaanilised jäätmed- puu-ja köögivilja koored ja söögiks kõlbmatud osad , muud köögijäätmed, aiajäätmed (ka puulehed ja niidetud rohi, mida ei tarvitata loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org. jäätmeid ümbritsev paber või papp. Siin hulgas on ka teisi bioloogiliselt aeroobses keskkonnas lagunevaid jäätmeid. · Paber ja kartong- kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted,
Tabelist 1. selgub, et Tartu linnas kokku kogutav jäätmekogus on aastate lõikes oluliselt kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008)
Kompostri sisu oleks hea aastas kord või paar ümber pöörata, et lagunemata servaosad satuksid kompostri keskele kõige kuumemasse kohta. Talvel aiakompostri sisu tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti, lagunemine algab kevadel pärast komposti sulamist uuesti. Talveks tasub aiakompostri ümber soojustuseks lund kuhjata. Kevadel, kui päike juba soojendab, tuleks äratada kompost paari ämbritäie kuuma veega üles ja sega seda. Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1–2 aastaga. Majapidamiskomposter Kui inimestel on soov kompostida majapidamisjäätmeid, tuleks neil hankida korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Majapidamiskompostrit valides tuleks pöörata tähelepanu soojusisolatsioonile
Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. 2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja muud biojäätmed) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%. Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad. Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t. Kogumispiirkond ja kogumisviis Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid
annaabi.ee 
